IKT aastakonverents 2026

Paljud ettevõtted kasutavad tehisaru, et automatiseerida olemasolevaid tööprotsesse. Paraku optimeeritakse enamasti n-ö eilset protsessi – seda, mis loodi enne AI olemasolu. Väga vähesed meeskonnad esitavad esmalt keerulisema küsimuse: milline näeks see protsess välja siis, kui kujundaksime selle täiesti nullist, AI-põhisena, ilma et peaksime säilitama ühtegi varasemast ajast pärit sammu? Miks uuendada oma äriprotsesse nullist ning kuidas see lähenemine tiimides päriselt tööle panna?

Bolt on 100% oma kontoritöötajatest varustanud AI-tööriistadega ning sellest on saanud töö loomulik osa. Kui eelmine aasta oli selle päralt, et inimesed saaksid tööriistad enda kätte, siis tänavu on teemadeks tööriistade tasuvus ja sisemiste automatiseerimisplatvormide tulemused. Edasi on oluline tempot hoida, pidevalt katsetada ja õppida, kuidas uusi võimalusi kõige paremini kasutada.

Viis aastat nii nooremaid tehnoloogiahuvilisi kui ka kogemustega karjääripöörajaid koolitanud programmeerimiskool //kood on selle aja sees juba kolm korda oma õppekava oluliselt muutnud. Tehisaru pealetung pani neid tänavu sügisest taas õppekava muutma. Koodikooli juht Lauri Haav selgitab, kuidas nad koostöös tööandjatega oma programmi koostavad, kuidas hinnata õppija või ka töötaja oskusi AI-ajastul, kuivõrd muutub lähiaastail programmeerija töö, mis mõju on vaibkoodimisel ning kuidas kasutada AI-d otsetee asemel tööriistana.

Valitsus kiitis suvel heaks digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused, mis toovad kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, eelarvevahendite märgatava ümbersuunamise investeeringutele, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise. Mida võidab sellest erasektor ja mida maksumaksja, millal mis muutused toimuvad, mis rolli saab loodav diginõukogu?

Vanasõna ütleb, et "ise tehtud, hästi tehtud". Kehtib see alati? Eesti riigile on ette heidetud selliste digiteenuste pakkumist, mis tegelikult võiks tulla suuremas või lausa täismahus erasektorist. Alates arvutitöökohateenusest, jätkates e-arveldajaga ning lõpetades lemmikloomaregistriga. Kuidas otsustada, mis võiks jääda riigi teha ning kus oleks parem koostöö erasektoriga?

Täpsem teema kinnitamisel

Viimaste aastate jooksul on IKT‑sektor andnud ühe suurema panuse Eesti majanduse kasvu. Selle kõrval on ka töötajate hulk sektoris taas kasvama hakanud ehk turg uuesti elavnenud.  Investeeringud IT‑teenustesse on positiivne märk – see näitab, et ettevõtted panustavad teadlikult digivõimekuse kasvatamisse. Kuidas tagada tehisaru ajastul meie IKT‑sektori uus kasvulaine?

Digisuveräänsus on Eesti ettevõtetele-asutustele üha olulisem küsimus. Paljud meist on sõltuvad pilveteenuse pakkujast, samas AI puhul on suveräänsuse saavutamine ülimalt keeruline. Kuidas valmistuda teenusepakkuja vahetamiseks ning oma valmisolekut mõõta? Avame ettekandes raamistikku, mis aitab lahti mõtestada ja teha organisatsioonidel valikuid, mis süsteemides ja millisel tasemel suveräänsuse tagamine on mõistlik ja võimalik.

AI lahendusi – peamiselt küll keelemudeleid – kasutab IKT sektoris aastal 2026 oma töös tõenäoliselt juba igaüks. See aga veel ei näita, kas töö saab tehtud kiiremini, kvaliteetsemalt või väiksema kuluga. Analüüsi, kuidas tehisaru tegelikult igapäevatööd mõjutab ja mis lahendused annavad päriselt efektiivsust (ega ole üksnes mugavusfunktsioonid), on siiski teinud vähesed. Kas AI kasutuselevõttu juhib selge äriline vajadus või hoopis AI-FOMO – hirm teistest maha jääda?

Avame positiivseid näiteid organisatsioonidest, mis on äriprotsessi AI lahendused juurutanud ja saavad juba mõõdetavat kasu. Millistes protsessides annab AI suurima võidu? Kuidas hinnata selle tasuvust ning arvestada juurutamise ja kasutamise kuludega? Milline on nähtav kasu eri organisatsioonides?