IT-juhtimise aastakonverents 2026

Täna ei konkureeri ettevõtted enam ainult toodete või hindadega. Nad konkureerivad õppimiskiirusega. Võidavad need, kes suudavad oma organisatsiooni ümber kujundada – kiiremini kui teised. Tehisaru on siin üks suuremaid mõjutajaid, selgitab Elisa Grupi digiteenuste asepresident, Elisa Eesti tehnoloogiajuht Toomas Polli.

Mullu Eesti parimaks juhiks valitud Neeme Tammise kontsern Hansa Grupp tegutseb Baltimaades kuues sektoris, alates bussitranspordist kuni startup-investeeringuteni. Kokku kuulub gruppi 28 ettevõtet. Novembris tegi Hansa Grupp olulise muudatuse juhtimismudelis, ühendades tegevjuhi rolli IT-juhi vastutusega. Nimelt alustas juhatuse esimehe Neeme Tammise kõrval tegevjuhina senine IT-juht Rait Randrüüt. Eesmärk on siduda ärijuhtimine senisest otsesemalt uute digilahenduste ja andmepõhiste otsustega. Rait Randrüüt avab konverentsil laiemat juhtimistrendi peegeldavat sammu, kus IT ei ole enam tugifunktsioon, vaid äri juhtimise keskne osa. IT-juhtidena on meil kõigil siit õppida.

AI ei võta ära töökohti – seda teevad juhid, kes ei saa aru, kuidas inimesed tehisaru ajastul tegelikult töötavad. Me räägime tootlikkuse plahvatusest, aga vaikime inimestega seotud riskidest, mis selle plahvatusega paratamatult kaasa tulevad. Osa vanu riske kaob: käsitöö, aeglus ja inimlik eksimus. Nende asemele tekivad uued ja ohtlikumad: pime usaldus masinate vastu, vastutuse hajumine ja oskuste kiire devalveerumine. Suurim risk ei ole see, et AI teeb vea – vaid see, et inimene ei saa enam aru, millal ja miks otsus sündis. Nimeka tehnoloogiajuhi Sergei Anikini ettekanne ei räägi sellest, kuidas AI-d kasutusele võtta, vaid sellest, mida see teeb inimestega enne, kui me oleme selleks valmis.

2026. aastal tähendab tehnoloogiajuhtimine üha vähem üksikute ülesannete juhtimist ja järjest enam seda, kuidas muuta otsustamise protsessi ning väärtuse loomist. Mitme IT-ettevõtte ülesehitamise ning ka tehnoloogiajuhtimise kogemusega Kalle Volkov käsitleb ettekandes küsimusi, kuidas tehisaru saab tiime võimendada, kuidas selged eesmärgid ja tulemusmõõdikud aitavad luua fookust ja ühist vastutust. Samuti arutleb ta, kuidas tihedam koostöö arendusega muudab „tarnimise“ pidevaks väärtuse loomiseks. Teisisõnu – kuidas muutub tehnoloogiajuhi töö ning mis on kõige olulisemad komponendid suure tehnoloogiamõjuga organisatsiooni kujundamisel.

Euroopa strateegiline sõltuvus odavast Vene gaasist tähendas ka meie strateegilist haavatavust. Ent digitaalses maailmas on olukord märksa hullem: Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Enamik börsil noteeritud Euroopa ettevõtetest sõltub USA infotehnoloogiast. EL impordib Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiab ka väga suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all, kuidas seda muuta?

Tehnoloogiajuhi töö võib olla nii ligitõmbav ja võimalusterohke, et annab silmad ette ka IT-ettevõtte juhi positsioonile. Nii on Flowiti endine tegevjuht Andres Aavik suunanud varem osaajaga tehnoloogiajuhina paljude organisatsioonide tehnoloogiavaldkonda. Hiljuti vahetas ta aga pikaajalise ettevõtjaelu palgatöö vastu tehnoloogiajuhi rollis.

Kuna pea kõik ettevõtted on tänapäeval tehnoloogiaettevõtted, peaks vastava kompetentsi esindaja istuma Andres Aaviku sõnul ka juhatuse laua taga (alati see nii pole). Tehnoloogia rakendamine ettevõttes on otseselt seotud nii majasisese tõhususega kui ka äri arendusega ehk teisisõnu: see kas on konkurentsieelis või siis mitte. Kuidas näha IT ja tehnoloogia juhtimist kui ärilist rolli?

Eesti avaliku sektori igapäevastes IT-arendustes kukub liigagi tihti sada tuhat siit ja sada tuhat sealt, tõdeb aastatepikkuse kogemusega IT-juht Alvar Soome. Oma humoorikas ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga. Ja see võikski vabalt komöödiaks jääda, kui mängus poleks meie kõigi raha...