Ostujuhtimise aastakonverents 2022

Katre Kõvask on kaubanduse ning tööstuse tasutaga tippjuht ja kogenud läbirääkija, kes on oma karjääri jooksul sõlminud sadu kokkuleppeid. Viimased kaks ja pool aastat oleme elanud pidevas eriolukorras, kus kokkulepete sõlmimist on raskendanud teadmatus ja muutused. Millised on Katre Kõvaski läbirääkimiste kuldreeglid, mis ka raskel ajal pidavate kokkulepeteni viivad? Kuidas jõuda ühise plaanini, kui laua taga on eri generatsioonide esindajad? Milliseid hinnakokkuleppeid tasub ja saab praegu teha? Kuidas tarnijaga suhelda, et õigeaegsed tarned oleks ka kriisiajal tagatud, ja mida teha, kui kokkulepped siiski ei pea? Kus asuvad kriisiajal „punased jooned“ ehk kuhu maani saame vead andestada? Mida praegusel ajal ostu- ja hankejuhtidele soovitada? 

Pandeemia ja sõda on tähendanud tõsist kriisi ka tarneahelates, mida iseloomustavad materjalipuudus, vähenenud tarnekindlus ja võimsa hüppe teinud hinnad. Sellele olukorrale on pidanud operatiivselt ja proaktiivselt reageerima ostu- ja hankeosakonnad, mille tähtsus ettevõtetes on paari aastaga tublisti kasvanud. Kuidas on ostu- ja hankejuhtide roll tegevjuhi silmis selle ajaga muutunud? Kuidas on see keeruline aeg muutnud ostu- ja hankejuhtimise funktsiooni olulisust ettevõtte juhtimises? Mis on tegevjuhtide silmis kõige olulisem ning millist panust ja tuge oodatakse hankejuhilt – pigem operatiivset, et varud ja tarned oleks tagatud, või strateegilist vaadet ja uusi ideid, et tarneahel edaspidi kriisikindlam oleks? Millised on omavahelised kokkulepped ja kuidas tulemusi mõõdetakse?

Ostu- ja hankeosakonna roll on midagi palju enam kui vaid „hinna alla rääkimine“ ja kauba tellimine. Hankejuhi töö tähendab tarneturu tundmist, palju suhtlemist ja loomulikult palju kokkuleppeid – eriti tarnekriisi ajal. Kuidas ostu- ja hankemeeskond kriisiajal töötab ja prioriteete seab? Kuidas tunnetab hankejuht ise oma rolli muutumist ettevõttes? Kuidas on viimased paar aastat muutnud ostu- ja hankejuhtimise funktsiooni ettevõtte juhtimises? Aga mida ootab hankejuht oma tegevjuhilt ja koostööpartneritelt? Milline võiks olla tegevjuhi panus ostu- ja hanketöös ning kuidas peaks sõlmima omavahelisi kokkuleppeid? Ja millist koostööd ootab hankejuht oma tarnijatelt, kui turg on volatiilne?

Milline on praegu koostöö tarnijatega – kus tulevad kokkulepped kiiresti ja mis tekitab pingeid? Mida ootab jaekett tarnijalt ning milline on lokaalne hankepoliitika ja kuidas on korraldatud suhtlust kohaliku tarnijaga? Millised on jaeketi hinnaläbirääkimiste reeglid, kui kliendid ostavad aina enam „kollaseid silte“ ehk kuidas mõjutab tavalise tarbija hinnatunnetus läbirääkimisi? Kuidas näeb jaekett toidutootjate kriitikat, et ketid ei tõsta piisavalt kiiresti hinda? Kas tarnija hinna tõstmise surve võib viia ka tarnijast loobumiseni? Kuidas tavalise tarbija hinnatunnetus läbirääkimisi mõjutab?

Kaubanduspartnerite koostöö lihtsustamiseks on tänapäeval ka mitmeid tehnoloogilisi võimekusi. Ettekandes selgitab kaubandustehnoloogia ettevõtte juht, millist probleemi nemad lahendavad ning kuidas see aitab süstematiseerida ja lihtsustada hinnakokkulepete sõlmimist ja tooteinfo vahetamist.

Milline on praegu koostöö tarnijatega – kus tulevad kokkulepped kiiresti ja mis tekitab pingeid? Kuidas iseloomustada hinnaläbirääkimisi? Millistes küsimustes saadakse kokkuleppele? Kui edukalt on õnnestunud sisendhinnad kliendihindadesse viia? Kas hankejuhil on veel lootust läbirääkimistel hinda „alla rääkida“? On see üldse vajalik ja pigem tasuks tähelepanu suunata kliendihindadele? Kuidas toimivad tarned ja kas materjali saadavus on paranenud? Kuidas tehakse prognoose?

Milline on praegu koostöö tarnijatega – kus tulevad kokkulepped kiiresti ja mis tekitab pingeid? Milline on ettevõtte tarnijate juhtimise süsteem?

Sõda on riikide ohutunnet tõstnud ja kaitse-eelarved on lühikese aja jooksul teinud hüppeid, mida muidu oleks tulnud oodata aastaid. Kui palju on uus olukord ja suurem nõudlus hankeid ettepoole toonud ning hankeosakondade tööd mõjutanud? Millised on suhted tarnijatega ja kuidas praegu koostööd tehakse? Milline on suure nõudluse tingimust tarnekindlus? Kui paindlikult saab riik hankelepingus kokku lepitud hinda ülespoole korrigeerida, et tarnija ei kannataks?

Hankelepingud avaliku sektoriga on disainitud enamasti eeldusel, et need täidetakse stabiilses majanduskeskkonnas. Elu näitab, et see eeldus ei pea alati paika. Kuidas võiks erasektori osapool hankelepingu partnerina tegutseda, et kuristik reaalsuse ja õigusruumis leiduvate võimaluste vahel ei muutuks ületamatuks? Kas ja kuidas saaks avalik sektor sellele omalt poolt kaasa aidata?

Juba kolm aastat heitlikke aegu on hanke- ja ostujuhtide tööpäevi tublisti mõjutanud. Keerulisemaks! Selle taustal on vaimne heaolu ja sellest johtuv töö tulemuslikkus kerkinud tarneahelas olulisemaks teemaks. Kristjan vaatleb oma ettekandes praeguse muutliku aja mõjusid inimeste töövõimele ja jagab tööriistu, mis aitavad vaimset vastupidavust ja paremaid tulemusi saavutada.

Kuidas on kiired ajad tarneahelas mõjutanud ostu- ja hankeinimeste nõudlust tööturul? Kui hinnas on head ostuinimesed tööturul ja kas ettevõtted peavad arvestama, et kõigil kandidaatidel on alati laual ka teine pakkumine? Kuidas häid inimesi endale meelitada? Milliste kandidaatidega ettevõtjad võiksid arvestada ja kuidas pidada läbirääkimisis eri generatsioonide esindajatega? Mida ootavad noored kandidaadid ja millised on nende väärtushinnangud? Millised on ostu- ja hankejuhtide (palga)ootused ettevõtetele ja kuidas neid veelgi motiveerida?