08:30 – 09:10
Registreerimine ja hommikukohv
25. LOGISTIKA AASTAKONVERENTS 2023
(Äri)plaan muutunud maailmas
Toimumiskoht:
Kultuurikatel
Juba üle 100 osaleja– vaata nimekirja SIIN ja registreeru soodushinnaga SIIN!
Erinevad kriisid on raputanud regiooni logistikasektorit põhjalikult, lisaks ootavad ees rohepöördega kaasnevad suured muutused. On viimane aeg küsida, kas aastakümneid sektorit toitnud ärimudelid enam töötavad ning kas ei vajaks kogu süsteem põhjalikku restarti? Seda mitte üksnes sektoris endas, vaid ka poliitikakujundajate suhtumises. Milline on sektori hetkeseis nii Eesti kui välisettevõtjate pilgu läbi ja millisena näevad logistika kui strateegiliselt elutähtsa valdkonna tulevikku riigiesindajad?
Logistika Aastakonverents on juba 25. aastat järjest toimuv logistikamaastiku tippsündmus, mis toob kokku valdkonna juhid, otsustajad ja praktikud. Konverentsi modereerib transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare. Konverentsil selgub „Aasta logistikategu 2023“
Miks tasub osaleda?
- Tegemist on logistikamaailma suursündmusega, kus valdkonna juhid, liidrid ja otsustajad analüüsivad sektori olukorda. See on hea võimalus koguda oma plaanide tegemiseks sisendit ning kuulata ja võrrelda, mida arvavad teiste ettevõtete juhid ja eksperdid praegusest olukorrast.
- Konverentsil analüüsime olukorda maailmas ja Euroopas ning mõtleme, millist plaani vajab meie kukkuv konkurentsivõime olukorras, kus surve rohepöördele kasvab ja konfliktid võimenduvad.
- Teeme ülevaate sektorit puuduvatest seadusmuudatustest ja räägime lahendustest, mida pakub riik sektorile väljakutsetega toimetulemiseks.
- Teeme plaani Eesti merendusele. Keskendume merenduse olevikule ja tulevikule ning arutame, kus peitub potentsiaal ehk mida vajame, et meretööstusest suur äri arendada.
- Milline on Eesti raudtee tulevik? Räägime Eesti sisevedude hetkeolukorrast ja arutame, millise rolli võtab Rail Baltic kaubavedudes.
- Kuuleme välisettevõtte selgitusi, miks nad Eesti turule sisenesid ja millist potentsiaali nad Eestis näevad.
- Fookuses ka rohepööre: räägime transpordiahelate rohelisemaks muutmisest ja organisatsioonide kasvuhoonegaaside jälajälje mõõtmise metoodikast.
- Tutvustame Aasta logistikateo 2023 kolme finalisti ja kuulutame välja võitja.
- UUS: Päeva lõpetame juhtide aruteluringiga, kus fookuses sektori lähikuud, uus aasta ja ka kaugem tulevik.
Programmijuht: Anu Soomets, [email protected], +372 516 4397.
Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada [email protected].
Esinejad
Programm
09:10 – 09:15
Päeva avasõnad
Raivo Vare Transiidi- ja majandusekspert, päeva moderaator
09:15 – 09:45
Suur pilt: Maailm ja Euroopa – kas kaduv konkurentsivõime vajab uut plaani?
Raivo Vare Transiidi- ja majandusekspert, päeva moderaator
Ukrainas ja Lähis-Idas toimuvad konfliktid mõjutavad globaalset logistikat ning tootmise kolimine Hiinast teistesse piirkondadesse on muutmas tarneahelaid. Siinset transiidiäri ja sadamate tegevust on tugevalt halvendanud erinevad sanktsioonid. Euroopa pürgib samal ajal eesrindlikult jätkusuutlikkuse ja kliimaneutraalsuse poole. Milline on aina enam võimenduvate konfliktide edasine mõju logistikale, tarneahelatele ja majandusele? Kui suure löögi on Euroopa konkurentsivõime tegelikult saanud ja milliste arengutega peaksime arvestama edaspidi? Kas Euroopa vajab uut plaani ja kui, siis millist?
09:45 – 10:15
Ülevaade muudatustest: Mis logistikasektorit kõige enam mõjutavad ja mida sektor tegelikult vajab?
Sander Salmu Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler
Transpordisektor seisab silmitsi peatsete saastekvootide rakendumisega. Arvestada tuleb märksõnadega nagu FitFor55, ESG aruandlus, kliimaseadus, uued maksud jne. 2. oktoobril Riigikogus toimunud erialaliitude ümarlaualt jäi kõlama, et Eesti vajab sektorite üleselt investeeringuid taristuehitusse, et tõsta majanduse konkurentsivõimet ja liiklusohutust lähima kümne aasta vaates. Olulised on nii 2+2 maanteed Via Baltika kui ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, aga ka raudtee teenusehinna konkurentsivõimelisemaks muutmine ning läbilaskevõime ja kiiruse tõstmine. Samuti on olulised Eesti lennu- ja mereühendused muu maailmaga. Kuidas riik neid väljakutseid lahendab ning kuidas need mõjutavad ettevõtlussektorit?
10:15 – 10:35
Rail Baltica (lähi)tulevik: kes lisaks ehitus- ja veofirmadele veel raudtee rajamisest osa saavad ning kas projektist kujuneb Baltikumi kaubavedude arter?
Vaiko Eggert Rail Baltic Estonia operatsioonide juht
Oktoobris sai allkirjad rahastuleping, millega eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Eestile 196 miljonit eurot, millele riik lisab täiendavalt 34 miljonit. Investeeringu abil plaanitakse valmis ehitada põhitrassi kolme esimese lõigu alusehitused koos ristumiste ja liiklussõlmedega. Ettekandes teeme kiirülevaate, kui kaugel projektiga praegu ollakse, aga suuremat tähelepanu saab seekord koostöö erinevate sektoritega ja kaubavedu. Kes lisaks ehitusettevõtetele ja autovedajatele erinevate hangete kaudu raudtee rajamisest kasu saavad? Milline saab olema raudtee-ehitusega kaasnev logistika? Millise rolli võtab Rail Baltica tuleviku kaubaveos ja millal esimesed kaubarongid stardivad?
10:35 – 10:50
Kevili raudteevedude kogemus: kui kulukas see transpordiliik Balti riikides on?
Hannes Prits KEVILI tegevjuht ja juhatuse liige
Paljud Eesti ettevõtjad kasutaksid puistainete veoks hea meelega keskkonnasõbralikumat raudteed, kuid raudteevedude hinnad Eestis on võrreldes maanteevedude ja naaberriikide raudteefirmadega ebamõistlikult kõrged. Milline on KEVILI kogemus teravilja transportimisel Balti riikides?
10:50 – 11:30
Aruteluring: Kuidas päästa Eesti raudtee tulevik?
Hannes Prits KEVILI tegevjuht ja juhatuse liige
Sander Salmu Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler
Merle Kurvits Operaili juhatuse liige
Eesti ettevõtjad, kes soovivad vedada puisteaineid mööda raudteed sadamasse, on sunnitud kasutama Läti raudteed ja naaberriikide sadamaid, sest Operaili veohinnad Muuga sadamasse on ebamõistlikult kõrged. Kas Eesti Raudtee, kui taristuhaldaja jätkamine kasumile keskendunud aktsiaseltsina on ikka jätkusuutlik tegevus ja mida teha, et kliimasõbralikud raudteeveod konkurentsitingimustes ellu jääks? Kuidas Operail praegustes oludes oma samme seab ja millisena näeb ministeerium keskkonnasõbraliku raudteetranspordi tulevikku?
11:30 – 12:00
Kohvipaus
12:00 – 12:10
Magnetic MRO tehisintellektil baseeruv ostujuhtimine, Aasta Logistikategu 2023 finalist
Kaire Kalve Magnetic Group´i tarneahelajuht
Tutvustame konkursi finalisti lugu ja räägime ka sellest, millisena näeb ettevõte uut aastat ja kaugemat tulevikku ning kuidas tehakse plaane 2024. aastaks.
12:10 – 12:20
Tango e-poodide pakendite ringlussüsteem, Aasta Logistikategu 2023 finalist
Janek Balõnski Ringo Eco juht
Jätkusuutlikkus on logistikavaldkonnas üks prioriteetidest, mis järgnevatel aastatel sektorit kujundab. Samrtpost Itella ja Ringo Eco koostöös sündinud Tango korduvkasutavate e-poe pakendite projekt on esimene kahe ettevõtte ühine pilootprojekt, mis viidud ellu eeskätt selleks, et mõista tarbijate valmisolekut pakendite korduvkasutuseks. Tänaseks on paigaldatud kokku ligi paarkümmend tagastamispunkti suuremates Eesti linnades ning projekti eestvedajad usuvad selle edusse ning tarbijate ja teenusepakkujate valmisolekusse mõelda keskkonnasõbralikumalt.Räägime ka sellest, millisena näeb ettevõte uut aastat ja kaugemat tulevikku ning kuidas tehakse plaane 2024. aastaks.
12:20 – 12:30
Waybilleri digitaalne tarneahel viljakasvatajatele, Aasta Logistikategu 2023 finalist
Külli Kerem Waybilleri tiimijuht, partner
Waybiller on populaarseim e-veoselehtede tarkvara Eestis. Viimased neli aastat on Waybiller digitaliseerinud logistikas manuaalseid protsesse ja tarneahelat. 2023. aastal astuti suur samm edasi viljasektoris ja täiendati oluliselt viljakasvatajatele suunatud funktsionaalsusi. Nüüd on võimalik reaalajas lisaks koormate liikumisele jälgida ka detailset laoseisu ning teostada automaatseid kaalumisi viljakuivatites ja sadamates. Samuti on tarkvara oluliseks töövahendiks ka agronoomile saagikuse analüüsimisel ning raamatupidajale arvete haldusel. Täisdigitaalne lahendus võimaldab oluliselt säästa aega ja aitab suurendada läbipaistvust ja usaldust.Räägime ka sellest, millisena näeb ettevõte uut aastat ja kaugemat tulevikku ning kuidas tehakse plaane 2024. aastaks.
12:30 – 12:40
Aasta Logistikategu 2023 võitja väljakuulutamine ja autasustamine
Tõnu Tramm Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee juht
Tõnis Hintsov Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu Prolog juhatuse esimees
12:40 – 12:50
Meretranspordi liitumine heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS): mida see logistikasektorile kaasa toob?
Kaupo Läänerand Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Kui maanteetransport liidetakse HKS-iga (heitkoguste kauplemise süsteem) aastast 2027, siis merendussektoril seisab see ees oluliselt varem – 1. jaanuaril 2024. Mida see merenndussektorile tähendab ja milline saab olema selle mõju teenusekasutajatele? Kuidas kavatseb riik laekuvat raha kasutada ning kui palju sellest jõuab tagasi meie merenduse edendamisse ja kliimasõbralikuks muutmisse?
12:50 – 13:00
Sissejuhatus arutellu: HKS – kuidas muutused veohinda mõjutavad ja milline on konkurentsiolukord Läänemere kaubavedudes?
Peeter Ojasaar DFDS Estonia tegevjuht
Milline saab olema heitkoguste kauplemise süsteemi (HKS) mõju kaubavedude hinnale laevandusettevõtte pilgu läbi? Majanduslanguse tõttu on kaubavahetus Skandinaaviaga, eeskätt Rootsiga vähenenud, kas laevaliiklus Paldiski ja Kapellskäri vahel on endiselt jätkusuutlik? Millised on DFDSi tulevikuplaanid rohetehnoloogia seisukohast ning kuidas on tänavu Läänemerele toodud kaks uut laeva end õigustanud?
13:00 – 13:10
Sissejuhatus arutellu: Kuidas näeb transiidiäri tulevikku Eesti suurim konteinerterminal?
Andres Uusoja HHLA TK Estonia juhatuse liige, müügijuht
HHLA selge plaan on muuta Muuga sadam põhja-lõunasuunaliste kaubavoogude multimodaalseks sõlmpunktiks Eestis. Kuidas muuta logistikat sujuvamaks digitaalsete lahenduste abil ja milline on HHLA roll Fernride projekti logistikalahenduste testkeskkonnana? Esmalt testiti sadama territooriumil kaugjuhitavat veokit, nüüd testitakse juba täielikult isejuhtivat veokit - kui pikk on teekond testidest igapäevaellu?
13:10 – 13:55
Arutelu: Millist äriplaani vajab merendussektor ja milliseid tööstusharusid saame selle arengusse kaasata?
Hannes Lilp SRC Group´i tegevjuht ja juhatuse esimees
Andres Uusoja HHLA TK Estonia juhatuse liige, müügijuht
Peeter Ojasaar DFDS Estonia tegevjuht
Kaupo Läänerand Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Millises seisus on Eesti merendus tervikuna ning meie laevanduse konkurentsivõime. Millist plaani vajab merendussektor muutunud olukorras, kus senised mudelid enam ei toimi? Kas merendusklastri loomine oleks „restardiks“ piisav tõuge ja kes merendusklastrisse kuuluma peaks? Milliseid väljakutseid esitab sektorile rohepööre ning millist varjatud potentsiaali Eesti merendussektor endas peita võib? Kuidas arendada Eesti meretööstust ja tagada ohutus meie vetes? Kuidas saavad riik ja ettevõtted sektori elujõulisusesse panustada? Millised ettevõtted ja valdkonnad peaksid kuuluma merendusklastrisse? Millist rolli mängib merenduse arengus Eesti töötlev tööstus?
13:55 – 14:55
Lõuna
14:55 – 15:20
Kuidas transpordiahelaid rohelisemaks saada ja milline saab olla eri osapoolte panus?
Alvar Tõruke DSV Estonia tegevjuht
Rohepööre on võtmeküsimus kõikide transpordiharudes. Milliseid väljakutseid näeb rohepöördes nii maanteel, merel kui raudteel kaupu liigutav DSV? Mida transpordiettevõte rohelisema transpordiahela nimel ise teha saab ja kui suurt panust on vaja klientidelt? Kui reaalseks võib kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050 üldse pidada ning milliste takistustega peame enne nendeni jõudmist tegelema?
15:20 – 15:45
Kuidas ettevõtet kestliku majanduse piiridesse mahutada?
Aire Rihe Kliimaministeeriumi rohereformi nõunik
15:45 – 16:10
Lavaintervjuu! Äriplaan 2024: Mis ahvatleb välisfirmasid sisenema Eesti turule?
Andrii Kolpakov Nova Post Euroopa, müügijuht
Äsja avas Eestis oma filiaali Ukraina logistikafirma Nova Post. Millist potentsiaali nähakse siinsel turul ja mis ahvatles neid siinsesse piirkonda investeerima?
16:10 – 16:45
Juhtide aruteluring: mida toob lähitulevik logistikasektorile?
Valter Veedler Ospentose tegevjuht
Tiit Parik Haanpaa tegevjuht, ERAA president
Mark Paves Smarten Logisticsi tegevjuht
Juhtide arutelu võtab fookusesse samad küsimused, mida Logistikauudised ka oktoobri lõpus arvamusliidritelt uuris. Arvamusliidritelt uuriti, mida saaks teha riik, et sektori konkurentsivõime säiliks, ja seda, kuidas mõjutab logistikavaldkonda eesootav rohepööre. Võtame küsitlused tulemused kokku ja analüüsime selle valguses, mida lähikuud, uus aasta ja ka kaugem tulevik sektorile toob.
16:45 – 16:55
Päeva kokkuvõte ja lõpetamine
Toimumiskoht:
Kultuurikatel
Juba üle 100 osaleja– vaata nimekirja SIIN ja registreeru soodushinnaga SIIN!
Erinevad kriisid on raputanud regiooni logistikasektorit põhjalikult, lisaks ootavad ees rohepöördega kaasnevad suured muutused. On viimane aeg küsida, kas aastakümneid sektorit toitnud ärimudelid enam töötavad ning kas ei vajaks kogu süsteem põhjalikku restarti? Seda mitte üksnes sektoris endas, vaid ka poliitikakujundajate suhtumises. Milline on sektori hetkeseis nii Eesti kui välisettevõtjate pilgu läbi ja millisena näevad logistika kui strateegiliselt elutähtsa valdkonna tulevikku riigiesindajad?
Logistika Aastakonverents on juba 25. aastat järjest toimuv logistikamaastiku tippsündmus, mis toob kokku valdkonna juhid, otsustajad ja praktikud. Konverentsi modereerib transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare. Konverentsil selgub „Aasta logistikategu 2023“
Miks tasub osaleda?
- Tegemist on logistikamaailma suursündmusega, kus valdkonna juhid, liidrid ja otsustajad analüüsivad sektori olukorda. See on hea võimalus koguda oma plaanide tegemiseks sisendit ning kuulata ja võrrelda, mida arvavad teiste ettevõtete juhid ja eksperdid praegusest olukorrast.
- Konverentsil analüüsime olukorda maailmas ja Euroopas ning mõtleme, millist plaani vajab meie kukkuv konkurentsivõime olukorras, kus surve rohepöördele kasvab ja konfliktid võimenduvad.
- Teeme ülevaate sektorit puuduvatest seadusmuudatustest ja räägime lahendustest, mida pakub riik sektorile väljakutsetega toimetulemiseks.
- Teeme plaani Eesti merendusele. Keskendume merenduse olevikule ja tulevikule ning arutame, kus peitub potentsiaal ehk mida vajame, et meretööstusest suur äri arendada.
- Milline on Eesti raudtee tulevik? Räägime Eesti sisevedude hetkeolukorrast ja arutame, millise rolli võtab Rail Baltic kaubavedudes.
- Kuuleme välisettevõtte selgitusi, miks nad Eesti turule sisenesid ja millist potentsiaali nad Eestis näevad.
- Fookuses ka rohepööre: räägime transpordiahelate rohelisemaks muutmisest ja organisatsioonide kasvuhoonegaaside jälajälje mõõtmise metoodikast.
- Tutvustame Aasta logistikateo 2023 kolme finalisti ja kuulutame välja võitja.
- UUS: Päeva lõpetame juhtide aruteluringiga, kus fookuses sektori lähikuud, uus aasta ja ka kaugem tulevik.
Programmijuht: Anu Soomets, [email protected], +372 516 4397.
Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada [email protected].
Programm
08:30 – 09:10
Registreerimine ja hommikukohv
09:10 – 09:15
Päeva avasõnad
Raivo Vare Transiidi- ja majandusekspert, päeva moderaator
09:15 – 09:45
Suur pilt: Maailm ja Euroopa – kas kaduv konkurentsivõime vajab uut plaani?
Raivo Vare Transiidi- ja majandusekspert, päeva moderaator
Ukrainas ja Lähis-Idas toimuvad konfliktid mõjutavad globaalset logistikat ning tootmise kolimine Hiinast teistesse piirkondadesse on muutmas tarneahelaid. Siinset transiidiäri ja sadamate tegevust on tugevalt halvendanud erinevad sanktsioonid. Euroopa pürgib samal ajal eesrindlikult jätkusuutlikkuse ja kliimaneutraalsuse poole. Milline on aina enam võimenduvate konfliktide edasine mõju logistikale, tarneahelatele ja majandusele? Kui suure löögi on Euroopa konkurentsivõime tegelikult saanud ja milliste arengutega peaksime arvestama edaspidi? Kas Euroopa vajab uut plaani ja kui, siis millist?
09:45 – 10:15
Ülevaade muudatustest: Mis logistikasektorit kõige enam mõjutavad ja mida sektor tegelikult vajab?
Sander Salmu Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler
Transpordisektor seisab silmitsi peatsete saastekvootide rakendumisega. Arvestada tuleb märksõnadega nagu FitFor55, ESG aruandlus, kliimaseadus, uued maksud jne. 2. oktoobril Riigikogus toimunud erialaliitude ümarlaualt jäi kõlama, et Eesti vajab sektorite üleselt investeeringuid taristuehitusse, et tõsta majanduse konkurentsivõimet ja liiklusohutust lähima kümne aasta vaates. Olulised on nii 2+2 maanteed Via Baltika kui ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, aga ka raudtee teenusehinna konkurentsivõimelisemaks muutmine ning läbilaskevõime ja kiiruse tõstmine. Samuti on olulised Eesti lennu- ja mereühendused muu maailmaga. Kuidas riik neid väljakutseid lahendab ning kuidas need mõjutavad ettevõtlussektorit?
10:15 – 10:35
Rail Baltica (lähi)tulevik: kes lisaks ehitus- ja veofirmadele veel raudtee rajamisest osa saavad ning kas projektist kujuneb Baltikumi kaubavedude arter?
Vaiko Eggert Rail Baltic Estonia operatsioonide juht
Oktoobris sai allkirjad rahastuleping, millega eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Eestile 196 miljonit eurot, millele riik lisab täiendavalt 34 miljonit. Investeeringu abil plaanitakse valmis ehitada põhitrassi kolme esimese lõigu alusehitused koos ristumiste ja liiklussõlmedega. Ettekandes teeme kiirülevaate, kui kaugel projektiga praegu ollakse, aga suuremat tähelepanu saab seekord koostöö erinevate sektoritega ja kaubavedu. Kes lisaks ehitusettevõtetele ja autovedajatele erinevate hangete kaudu raudtee rajamisest kasu saavad? Milline saab olema raudtee-ehitusega kaasnev logistika? Millise rolli võtab Rail Baltica tuleviku kaubaveos ja millal esimesed kaubarongid stardivad?
10:35 – 10:50
Kevili raudteevedude kogemus: kui kulukas see transpordiliik Balti riikides on?
Hannes Prits KEVILI tegevjuht ja juhatuse liige
Paljud Eesti ettevõtjad kasutaksid puistainete veoks hea meelega keskkonnasõbralikumat raudteed, kuid raudteevedude hinnad Eestis on võrreldes maanteevedude ja naaberriikide raudteefirmadega ebamõistlikult kõrged. Milline on KEVILI kogemus teravilja transportimisel Balti riikides?
10:50 – 11:30
Aruteluring: Kuidas päästa Eesti raudtee tulevik?
Hannes Prits KEVILI tegevjuht ja juhatuse liige
Sander Salmu Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler
Merle Kurvits Operaili juhatuse liige
Eesti ettevõtjad, kes soovivad vedada puisteaineid mööda raudteed sadamasse, on sunnitud kasutama Läti raudteed ja naaberriikide sadamaid, sest Operaili veohinnad Muuga sadamasse on ebamõistlikult kõrged. Kas Eesti Raudtee, kui taristuhaldaja jätkamine kasumile keskendunud aktsiaseltsina on ikka jätkusuutlik tegevus ja mida teha, et kliimasõbralikud raudteeveod konkurentsitingimustes ellu jääks? Kuidas Operail praegustes oludes oma samme seab ja millisena näeb ministeerium keskkonnasõbraliku raudteetranspordi tulevikku?
11:30 – 12:00
Kohvipaus
12:00 – 12:10
Magnetic MRO tehisintellektil baseeruv ostujuhtimine, Aasta Logistikategu 2023 finalist
Kaire Kalve Magnetic Group´i tarneahelajuht
Tutvustame konkursi finalisti lugu ja räägime ka sellest, millisena näeb ettevõte uut aastat ja kaugemat tulevikku ning kuidas tehakse plaane 2024. aastaks.
12:10 – 12:20
Tango e-poodide pakendite ringlussüsteem, Aasta Logistikategu 2023 finalist
Janek Balõnski Ringo Eco juht
Jätkusuutlikkus on logistikavaldkonnas üks prioriteetidest, mis järgnevatel aastatel sektorit kujundab. Samrtpost Itella ja Ringo Eco koostöös sündinud Tango korduvkasutavate e-poe pakendite projekt on esimene kahe ettevõtte ühine pilootprojekt, mis viidud ellu eeskätt selleks, et mõista tarbijate valmisolekut pakendite korduvkasutuseks. Tänaseks on paigaldatud kokku ligi paarkümmend tagastamispunkti suuremates Eesti linnades ning projekti eestvedajad usuvad selle edusse ning tarbijate ja teenusepakkujate valmisolekusse mõelda keskkonnasõbralikumalt.Räägime ka sellest, millisena näeb ettevõte uut aastat ja kaugemat tulevikku ning kuidas tehakse plaane 2024. aastaks.
12:20 – 12:30
Waybilleri digitaalne tarneahel viljakasvatajatele, Aasta Logistikategu 2023 finalist
Külli Kerem Waybilleri tiimijuht, partner
Waybiller on populaarseim e-veoselehtede tarkvara Eestis. Viimased neli aastat on Waybiller digitaliseerinud logistikas manuaalseid protsesse ja tarneahelat. 2023. aastal astuti suur samm edasi viljasektoris ja täiendati oluliselt viljakasvatajatele suunatud funktsionaalsusi. Nüüd on võimalik reaalajas lisaks koormate liikumisele jälgida ka detailset laoseisu ning teostada automaatseid kaalumisi viljakuivatites ja sadamates. Samuti on tarkvara oluliseks töövahendiks ka agronoomile saagikuse analüüsimisel ning raamatupidajale arvete haldusel. Täisdigitaalne lahendus võimaldab oluliselt säästa aega ja aitab suurendada läbipaistvust ja usaldust.Räägime ka sellest, millisena näeb ettevõte uut aastat ja kaugemat tulevikku ning kuidas tehakse plaane 2024. aastaks.
12:30 – 12:40
Aasta Logistikategu 2023 võitja väljakuulutamine ja autasustamine
Tõnu Tramm Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee juht
Tõnis Hintsov Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu Prolog juhatuse esimees
12:40 – 12:50
Meretranspordi liitumine heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS): mida see logistikasektorile kaasa toob?
Kaupo Läänerand Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Kui maanteetransport liidetakse HKS-iga (heitkoguste kauplemise süsteem) aastast 2027, siis merendussektoril seisab see ees oluliselt varem – 1. jaanuaril 2024. Mida see merenndussektorile tähendab ja milline saab olema selle mõju teenusekasutajatele? Kuidas kavatseb riik laekuvat raha kasutada ning kui palju sellest jõuab tagasi meie merenduse edendamisse ja kliimasõbralikuks muutmisse?
12:50 – 13:00
Sissejuhatus arutellu: HKS – kuidas muutused veohinda mõjutavad ja milline on konkurentsiolukord Läänemere kaubavedudes?
Peeter Ojasaar DFDS Estonia tegevjuht
Milline saab olema heitkoguste kauplemise süsteemi (HKS) mõju kaubavedude hinnale laevandusettevõtte pilgu läbi? Majanduslanguse tõttu on kaubavahetus Skandinaaviaga, eeskätt Rootsiga vähenenud, kas laevaliiklus Paldiski ja Kapellskäri vahel on endiselt jätkusuutlik? Millised on DFDSi tulevikuplaanid rohetehnoloogia seisukohast ning kuidas on tänavu Läänemerele toodud kaks uut laeva end õigustanud?
13:00 – 13:10
Sissejuhatus arutellu: Kuidas näeb transiidiäri tulevikku Eesti suurim konteinerterminal?
Andres Uusoja HHLA TK Estonia juhatuse liige, müügijuht
HHLA selge plaan on muuta Muuga sadam põhja-lõunasuunaliste kaubavoogude multimodaalseks sõlmpunktiks Eestis. Kuidas muuta logistikat sujuvamaks digitaalsete lahenduste abil ja milline on HHLA roll Fernride projekti logistikalahenduste testkeskkonnana? Esmalt testiti sadama territooriumil kaugjuhitavat veokit, nüüd testitakse juba täielikult isejuhtivat veokit - kui pikk on teekond testidest igapäevaellu?
13:10 – 13:55
Arutelu: Millist äriplaani vajab merendussektor ja milliseid tööstusharusid saame selle arengusse kaasata?
Hannes Lilp SRC Group´i tegevjuht ja juhatuse esimees
Andres Uusoja HHLA TK Estonia juhatuse liige, müügijuht
Peeter Ojasaar DFDS Estonia tegevjuht
Kaupo Läänerand Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Millises seisus on Eesti merendus tervikuna ning meie laevanduse konkurentsivõime. Millist plaani vajab merendussektor muutunud olukorras, kus senised mudelid enam ei toimi? Kas merendusklastri loomine oleks „restardiks“ piisav tõuge ja kes merendusklastrisse kuuluma peaks? Milliseid väljakutseid esitab sektorile rohepööre ning millist varjatud potentsiaali Eesti merendussektor endas peita võib? Kuidas arendada Eesti meretööstust ja tagada ohutus meie vetes? Kuidas saavad riik ja ettevõtted sektori elujõulisusesse panustada? Millised ettevõtted ja valdkonnad peaksid kuuluma merendusklastrisse? Millist rolli mängib merenduse arengus Eesti töötlev tööstus?
13:55 – 14:55
Lõuna
14:55 – 15:20
Kuidas transpordiahelaid rohelisemaks saada ja milline saab olla eri osapoolte panus?
Alvar Tõruke DSV Estonia tegevjuht
Rohepööre on võtmeküsimus kõikide transpordiharudes. Milliseid väljakutseid näeb rohepöördes nii maanteel, merel kui raudteel kaupu liigutav DSV? Mida transpordiettevõte rohelisema transpordiahela nimel ise teha saab ja kui suurt panust on vaja klientidelt? Kui reaalseks võib kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050 üldse pidada ning milliste takistustega peame enne nendeni jõudmist tegelema?
15:20 – 15:45
Kuidas ettevõtet kestliku majanduse piiridesse mahutada?
Aire Rihe Kliimaministeeriumi rohereformi nõunik
15:45 – 16:10
Lavaintervjuu! Äriplaan 2024: Mis ahvatleb välisfirmasid sisenema Eesti turule?
Andrii Kolpakov Nova Post Euroopa, müügijuht
Äsja avas Eestis oma filiaali Ukraina logistikafirma Nova Post. Millist potentsiaali nähakse siinsel turul ja mis ahvatles neid siinsesse piirkonda investeerima?
16:10 – 16:45
Juhtide aruteluring: mida toob lähitulevik logistikasektorile?
Valter Veedler Ospentose tegevjuht
Tiit Parik Haanpaa tegevjuht, ERAA president
Mark Paves Smarten Logisticsi tegevjuht
Juhtide arutelu võtab fookusesse samad küsimused, mida Logistikauudised ka oktoobri lõpus arvamusliidritelt uuris. Arvamusliidritelt uuriti, mida saaks teha riik, et sektori konkurentsivõime säiliks, ja seda, kuidas mõjutab logistikavaldkonda eesootav rohepööre. Võtame küsitlused tulemused kokku ja analüüsime selle valguses, mida lähikuud, uus aasta ja ka kaugem tulevik sektorile toob.
16:45 – 16:55
Päeva kokkuvõte ja lõpetamine
Lisainfo
Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.
Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected] või 667 0105.
Tühistamisinfo
Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.
Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.
Asukoht ja kontaktid
Aadress
Kursi 3, TallinnProgrammijuht: Anu Soomets, [email protected] , +372 516 4397
Projektijuht: Marlen Harkmaa, [email protected]