Olümpose jumalad
Ajalugu
Durhami ülikooli professori Barbara Graziosi “Olümpose jumalad” viib lugeja mütoloogia radadele ning tutvustab Antiik-Kreeka religiooni, kultuuri ja ühiskonda Kreeka jumalate kaudu.
Raamatus kirjeldatakse kahtteist Kreeka peajumalat, kes uskumuste kohaselt olevat elanud Olümpose mäel ja moodustanud seal taevase perekonna, mille iga liikme mõtted ja teod avaldasid olulist mõju antiikmaailma ja inimese käekäigule. Kõne alla tulevad kõikvõimas, kuid äkilise loomuga ja ettearvamatu peajumal Zeus; tema abikaasa ja ühtlasi õde, ebastabiilne ja armukade taevajumalanna Hera; vägivaldne ja mitte kõige vahedama mõttega sõjajumal Ares, veini ja ekstaasi jumal Dionysos, armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite, allilmajumal Hades, valguse- ja ennustusjumal Apollon ja teised, samuti muusad, nümfid ja muud vähemad jumalad. Raamatus kirjeldatakse nende hilisemaid retki läbi Egiptuse, Rooma riigi, kristluse ja islami renessansini välja ning näidatakse, kuidas nad jõudsid Itaalia katedraalidesse, aga kummitasid ka näiteks Nietzschet ja ilmusid Borgese unenägudesse. Jumalaid vaadeldakse kui tavalisi inimesi, kellel kõigil on oma iseloom, omad huvid ja eesmärgid ning ülesanded täita. Nii on nende rolli nii muistses maailmas kui ka hilisemas kultuuriloos imeliselt lihtne mõista. Raamatus käsitletakse nende jumalate rännakuid läbi kahe aastatuhande ja kirjeldatakse retke, mille vältel varasematest kultusobjektidest said inimliku loovuse sümbolid.
Sisukord
Eessõna. Simonidese tarkus
Sissejuhatus. Perepilt
I osa. Sünd: arhailise ajajärgu Kreeka
1. Kodus Kreekas
2. Eepilised nägemused
3. Kriitilisi seisukohti
II osa. Dialoog: klassikalise ajajärgu Ateena
4. Hellasele hariduse lätteks
5. Pagendus ja surm
6. Väljamõeldised ja kujutelmad
III osa. Rännud: hellenistlik Egiptus
7. Dionysosestki kaugemale
8. Surnud jumalad ja jumalikud planeedid
9. Kodus Aleksandrias
IV osa. Üle kandmine: Rooma impeerium
10. Muusad Roomas
11. Esivanemad, liitlased ja alter ego’d
12. Mutandid
V osa. Maskeering: kristlus ja islam
13. „Meiegi oleme teiesugused nõdrad inimesed“
14. Deemonid
15. Kotiriie ja kõver mõõk
VI osa. Uuesti sündinud: Renessanss
16. Petrarca kujutab jumalaid
17. Kosmopoliitne jumalate karneval
18. Vanad jumalad Uues Maailmas
Epiloog. Marmorist pea
Lisa. Kaksteist jumalat
Lisalugemist ja märkusi
Arvustused
Vanakreeka ja Rooma müüte Olümpose jumalatest teab ilmselt igaüks, isegi kui see teadmine jääb lapsepõlves nähtud multifilmide tasemele. Teatmeteostest ja internetist leiab nende kohta mitmesugust informatsiooni, lausvalest ja triviaalsustest tõsiste teadusuurimusteni – mida suudab veel üks raamat? Pealegi pole need jumalad süües, juues, jahil käies, naisi taga ajades ja mehi pettes, väiklaselt solvuvate, kättemaksuhimuliste ja edevatena ka kuigi tõsiseltvõetavad ega sobi ka moraalseteks eeskujudeks, milleks nad siis meile?
Barbara Graziosi selgitab vajadust Olümpose jumalaid ühe uuesti käsitleda mitte nende kunagise rolliga kreeka religioonis, vaid vestluse, diskussiooniga, mida inimkond juba üle kahe ja poole tuhande aasta on nende üle pidanud. Selle käigus on “kultusobjektidest saanud inimliku loovuse sümbolid”. Aastatuhandete jooksul kristalliseerunud lugudest on saanud paradigmad tüüpiliste karakterite, olukordade, elu suunavate jõudude ja inimloomuse olemuse kohta. Nende paradigmade kujutamine kunstis, muusikas, kirjanduses, teatris ja filmis moodustab suure osa kirevast vaibast, milleks on õhtumaine (ja mitte sugugi ainult) kultuur. Sellepärast ei ole Graziosi raamatus pearõhk sugugi antiigil ja religioonil, vaid Olümpose jumalate hilisemal saatusel, sellel, kuidas nende lugude taaskujutamine on kujundanud Euroopa kultuuri, alates antiigist kuni renessansini (mil toimus olulisim muutus antiigi käsitlemisel).
Viimasel kümnendil on Eesti raamatuturule jõudnud mitmed teadlaste kirjutatud raamatud antiigi jumalatest, sealhulgas Hjortsø ja Gravesi põhjalikud mütoloogialeksikonid ning Pauline Schmitt Panteli lasteraamatulikuma käsitluse. Neile lisandub nüüd Barbara Graziosi raamat, mille klassifikatsiooni 'populaarteaduslik' kumbagi poolt ei saa võtta pejoratiivselt: teaduslik pool, autori suure eruditsiooni ja aastakümneid kestnud uurimistöö peegeldus väljendub üldiselt levinud teadmiste ja seisukohtade edasi andmise kõrval ka tema isiklikes arvamustes, mida ta ei pelga avaldada, selgitada ja põhjendada, lisades kinnitused ja viited ulatuslikes märkustes. Need annavad teadjaile kinnitust ja on teejuhiks edasiuurimisel, kuid samas võib teadusest mittehooliv lugeja kõik märkused hõlpsasti ja tülinata kõrvale jätta. Populaarseks on raamatul perspektiivi saada tänu ladusale väljendusviisile, selgele liigendusele ning pilkupüüdvatele illustratsioonidele, eeskätt aga seetõttu, et autor teab, kellele kirjutab, jätkates küll aastatuhandeid kestnud vestlust, ent pöördudes selles eelkõige tänapäeva lugeja poole.
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.
Olümpose jumalad
Kirjeldus
Durhami ülikooli professori Barbara Graziosi “Olümpose jumalad” viib lugeja mütoloogia radadele ning tutvustab Antiik-Kreeka religiooni, kultuuri ja ühiskonda Kreeka jumalate kaudu.
Raamatus kirjeldatakse kahtteist Kreeka peajumalat, kes uskumuste kohaselt olevat elanud Olümpose mäel ja moodustanud seal taevase perekonna, mille iga liikme mõtted ja teod avaldasid olulist mõju antiikmaailma ja inimese käekäigule. Kõne alla tulevad kõikvõimas, kuid äkilise loomuga ja ettearvamatu peajumal Zeus; tema abikaasa ja ühtlasi õde, ebastabiilne ja armukade taevajumalanna Hera; vägivaldne ja mitte kõige vahedama mõttega sõjajumal Ares, veini ja ekstaasi jumal Dionysos, armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite, allilmajumal Hades, valguse- ja ennustusjumal Apollon ja teised, samuti muusad, nümfid ja muud vähemad jumalad. Raamatus kirjeldatakse nende hilisemaid retki läbi Egiptuse, Rooma riigi, kristluse ja islami renessansini välja ning näidatakse, kuidas nad jõudsid Itaalia katedraalidesse, aga kummitasid ka näiteks Nietzschet ja ilmusid Borgese unenägudesse. Jumalaid vaadeldakse kui tavalisi inimesi, kellel kõigil on oma iseloom, omad huvid ja eesmärgid ning ülesanded täita. Nii on nende rolli nii muistses maailmas kui ka hilisemas kultuuriloos imeliselt lihtne mõista. Raamatus käsitletakse nende jumalate rännakuid läbi kahe aastatuhande ja kirjeldatakse retke, mille vältel varasematest kultusobjektidest said inimliku loovuse sümbolid.
Lisainfo
Sisukord
Eessõna. Simonidese tarkus
Sissejuhatus. Perepilt
I osa. Sünd: arhailise ajajärgu Kreeka
1. Kodus Kreekas
2. Eepilised nägemused
3. Kriitilisi seisukohti
II osa. Dialoog: klassikalise ajajärgu Ateena
4. Hellasele hariduse lätteks
5. Pagendus ja surm
6. Väljamõeldised ja kujutelmad
III osa. Rännud: hellenistlik Egiptus
7. Dionysosestki kaugemale
8. Surnud jumalad ja jumalikud planeedid
9. Kodus Aleksandrias
IV osa. Üle kandmine: Rooma impeerium
10. Muusad Roomas
11. Esivanemad, liitlased ja alter ego’d
12. Mutandid
V osa. Maskeering: kristlus ja islam
13. „Meiegi oleme teiesugused nõdrad inimesed“
14. Deemonid
15. Kotiriie ja kõver mõõk
VI osa. Uuesti sündinud: Renessanss
16. Petrarca kujutab jumalaid
17. Kosmopoliitne jumalate karneval
18. Vanad jumalad Uues Maailmas
Epiloog. Marmorist pea
Lisa. Kaksteist jumalat
Lisalugemist ja märkusi
Arvustused (1)
Vanakreeka ja Rooma müüte Olümpose jumalatest teab ilmselt igaüks, isegi kui see teadmine jääb lapsepõlves nähtud multifilmide tasemele. Teatmeteostest ja internetist leiab nende kohta mitmesugust informatsiooni, lausvalest ja triviaalsustest tõsiste teadusuurimusteni – mida suudab veel üks raamat? Pealegi pole need jumalad süües, juues, jahil käies, naisi taga ajades ja mehi pettes, väiklaselt solvuvate, kättemaksuhimuliste ja edevatena ka kuigi tõsiseltvõetavad ega sobi ka moraalseteks eeskujudeks, milleks nad siis meile?
Barbara Graziosi selgitab vajadust Olümpose jumalaid ühe uuesti käsitleda mitte nende kunagise rolliga kreeka religioonis, vaid vestluse, diskussiooniga, mida inimkond juba üle kahe ja poole tuhande aasta on nende üle pidanud. Selle käigus on “kultusobjektidest saanud inimliku loovuse sümbolid”. Aastatuhandete jooksul kristalliseerunud lugudest on saanud paradigmad tüüpiliste karakterite, olukordade, elu suunavate jõudude ja inimloomuse olemuse kohta. Nende paradigmade kujutamine kunstis, muusikas, kirjanduses, teatris ja filmis moodustab suure osa kirevast vaibast, milleks on õhtumaine (ja mitte sugugi ainult) kultuur. Sellepärast ei ole Graziosi raamatus pearõhk sugugi antiigil ja religioonil, vaid Olümpose jumalate hilisemal saatusel, sellel, kuidas nende lugude taaskujutamine on kujundanud Euroopa kultuuri, alates antiigist kuni renessansini (mil toimus olulisim muutus antiigi käsitlemisel).
Viimasel kümnendil on Eesti raamatuturule jõudnud mitmed teadlaste kirjutatud raamatud antiigi jumalatest, sealhulgas Hjortsø ja Gravesi põhjalikud mütoloogialeksikonid ning Pauline Schmitt Panteli lasteraamatulikuma käsitluse. Neile lisandub nüüd Barbara Graziosi raamat, mille klassifikatsiooni 'populaarteaduslik' kumbagi poolt ei saa võtta pejoratiivselt: teaduslik pool, autori suure eruditsiooni ja aastakümneid kestnud uurimistöö peegeldus väljendub üldiselt levinud teadmiste ja seisukohtade edasi andmise kõrval ka tema isiklikes arvamustes, mida ta ei pelga avaldada, selgitada ja põhjendada, lisades kinnitused ja viited ulatuslikes märkustes. Need annavad teadjaile kinnitust ja on teejuhiks edasiuurimisel, kuid samas võib teadusest mittehooliv lugeja kõik märkused hõlpsasti ja tülinata kõrvale jätta. Populaarseks on raamatul perspektiivi saada tänu ladusale väljendusviisile, selgele liigendusele ning pilkupüüdvatele illustratsioonidele, eeskätt aga seetõttu, et autor teab, kellele kirjutab, jätkates küll aastatuhandeid kestnud vestlust, ent pöördudes selles eelkõige tänapäeva lugeja poole.
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.