09:20 – 09:50
Kogunemine ja hommikukohv
Personalitöö aastakonverents 2022
Strateegilise personalitöötaja töölaud
Toimumiskoht:
Apollo Kino Ülemiste
Tere tulemast personalitöötajate suursündmusele, kus tulevad jutuks kõik parasjagu aktuaalsed personalitööd puudutavad teemad.
Tänavusel personalitöötajate suursündmusel tulevad jutuks kõik teemad, mis on ühe strateegiliselt mõtleva ja tegutseva personalijuhi töölaual. Teemade mitmekesisus näitab, kui rikas on personalijuhi töö, samas tuleb osata hoida fookust mitme asja juures.
Seekordne konverents jaguneb kolme suurde teemaplokki.
- Tööõigus ja palk
- Vaimne tervis ja organisatsioonikultuur
- Värbamine ja tehnoloogia
Vaata SIIT, mis toimus 2021. aasta Personalitöö aastakonverentsil.
Seoses COVID-19 viiruse leviku ja vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollime sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Teised seni lubatud dokumendid (kiirtestid, pcr-testid jm) ei kehti ja sissepääsu ei taga. Samuti palume üritusel kanda maski. Palume kohale tulla ajavaruga. Lisainfo on ära toodud ka osalemistingimustes.
Lisainfo programmi kohta: Liina Aru – [email protected] või telefonil +372 5559 1230.
Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtteil palume võtta ühendust konverentsi reklaamimüügi osakonnaga telefonil 53026292 või meiliaadressi [email protected] kaudu.
Esinejad
Programm
09:50 – 10:00
Moderaator Jüri Muttika avasõnad
Jüri Muttika Ajakirjanik ja saatejuht/moderaator
10:00 – 10:45
Paneel: töölepingu seaduse muudatustest. Inimlikult. Kas tööandjate elu läheb kergemaks?
Krista Laever Orkla personalidirektor
Eveli Punnison Transpordiameti personaliosakonna juhataja
Alyona Stadnik Delovõje Vedomosti ärijuht/moderaator
Seili Suder Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika ja töökeskkonna juht
Koroonakriisi algusest alates, aga tegelikult juba varem on tööandjad rääkinud sellest, et töölepingu seadust tuleb muuta paindlikumaks. Leidub ka neid, kes arvavad, et oleks sootuks uut seadust vaja. Nüüd ootab töölepingu seadust ees mitu muudatust, millest asjatundjatega inimkeeli räägime, aga kas neist üksi piisab?
10:45 – 11:30
Paneel: palgavahemike avalikustamise poolt või vastu?
Alyona Stadnik Delovõje Vedomosti ärijuht/moderaator
Piret Aess R-kioski personalijuht
Kaire Tero Rimi Eesti Food AS-i personalijuht
Olavi Lepp Swedbank Eesti pangajuht
Indrek Sarjas G4S-i personalijuht
Asjatundjate sõnul tuleks Eesti tööandjatel sarnaselt mitme teise riigiga liikuda läbipaistvama palgapoliitika poole. Üks võimalus, kuidas olla läbipaistev tööandja, on avalikustada töökuulutustel palgavahemikud, ent see on teema, mis ajab organisatsioonid sageli kahte leeri. Paneelis arutavad eksperdid, miks on nad palgavahemike avalikustamise poolt või vastu, kas ja kuidas aitab nähtav palganumber kaasa palgaturu korrastumisele ning kellel üldse on mõistlik palgavahemikud avalikustada.
11:30 – 12:00
Parimad nipid, mille abil töötajate rahatarkust arendada
Liisi Kirch Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator
Paljude personalijuhtide suur väljakutse on töötajate rahatarkuse arendamine. Motivatsiooni- ja töötasusüsteemid ning kogutasu üldiselt võib ettevõttes olla hea, aga tööandja ei saa mõjutada töötajate raha kasutamist, kuid töötaja vaatenurgast on palk alati väike ja kulud suured. Samas võib töötajate madal rahatarkuse tase viia üle oma võimete elamiseni, suurema stressitaseme ja vähenenud tulemuslikkuseni. Mil moel saab tööandja töötajaid targemalt raha kasutama õpetada ja suunata? Olulised teemad, millest juttu tuleb, on kindlasti kogumispensioni raha väljavõtmine, investeerimisega alustamine (sh vabatahtliku kogemispensioni eelised) ja selle populariseerimine ning kogemuste jagamine jpm. Rahatark töötaja on lojaalsem, efektiivsem ja lahendustele orienteeritud.
12:00 – 13:00
Lõuna
13:00 – 13:30
Psühhosotsiaalsete ohutegurite seotus töö tulemuslikkusega – teaduspõhine mõõtmine ja tõenduspõhine sekkumine
Mare Teichmann Psühholoog
Fookuses on Eesti organisatsioonide tervis. Organisatsiooni tervis on kiirtee töö tulemuslikkuse suurendamisele (McKinsey, 2017). Muu hulgas tähendab see organisatsiooni psühhosotsiaalsete ohutegurite mõõtmist, kaardistamist ja hindamist ning riskianalüüsi tegemist. Ikka selleks, et oleks võimalik leida „tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi“ (TTOS-i § 91) ning rakendada abinõusid tervisekahjustuse ennetamiseks või psühhosotsiaalse ohuteguri mõju vähendamiseks.
Erinevates organisatsioonides läbiviidud psühhosotsiaalsete ohutegurite uuringud (PE Konsult, 2019–2021; N = 2502) osundavad, et seos töö tulemuslikkuse ja tervise vahel on oluline (r = 0.52; p < 0.05); oluline seos on ka töö tulemuslikkuse ja tööstressi vahel (r = -0.49; p < 0.05). Millised psühhosotsiaalsed ohutegurid mõjustavad kõige enam töö tulemuslikkust? Kuidas psühhosotsiaalseid ohutegureid organisatsioonis teaduspõhiselt mõõta? Mida mõistlikku mõõtmise tulemustega peale hakata? Kuidas uuringutulemusi töö tulemuslikkuse suurendamiseks kasutada ehk millised on tõenduspõhised sekkumised (evidence-based interventions)? Sellest kõigest tulebki ettekandes juttu.
13:30 – 14:15
Vestlusring: lahenda pusle – juhi, töötaja ja personalijuhi vaimne tervis
Merje Kärner Nortali personalijuht
Andero Teras Psühholoog ja koolitaja
Maris Viires Helmese personalijuht
Mailis Neppo PARE tegevjuht
Koroonakriisis on väga paljude inimeste vaimne tervis on sattunud tugeva löögi alla. Personalijuht on koroonakriisis olnud juhi toetaja, ta on ise meeskonnajuht ja ühtlasi ettevõttes see inimene, kes kõiki teisi toetab. Aga kelle tööülesannetes on kirjas teda toetada? Milliseid praktikaid jagavad personalijuhid omavahel ja teistele, selleks et enda mentaalne tervis korras hoida? Milliseid süsteemseid ja strateegilisi tegevusi on töötajate ja juhtide vaimse tervise toetamiseks ette võetud?
14:15 – 14:45
Mitmekesisus ja kaasamine – tänapäevase organisatsioonikultuuri lahutamatu osa
Külli Bekker Nordea Eesti mitmekesisuse ja kaasatuse projektide eestkõneleja ja -vedaja
Tiina Käsi Nordea Eesti juht
Noorem põlvkond on aina tolerantsem ja neil ei ole enam piire ega barjääre, maailm on lahti ja vaba. Milline seis on Eestis ja Baltikumis mitmekesisuse (diversity) ja kaasamisega ning kuidas on maailmast tulnud praktikat siin koha sisse võtnud?
Millised probleemid on esile kerkinud ja mis peamine – millised on uue, pealetuleva põlvkonna ootused võrdõiguslikkusele ja kaasamisele just käitumuslikus mõttes, s.t kuidas koheldakse inimesi töökeskkonnas?
14:45 – 15:05
Idufirma minutid | Kuidas startup-maailmas ellu jääda ja väärtust luua?
Kairi Pauskar Salvi personalijuht
Kõik inimesed, kes on kiire kasvuga idufirmas töötanud, teavad, mis tähendab töötada keskkonnas, kus kõik kogu aeg muutub. Keskkonnas, kus kogu aeg on suur kasv nii meeskonnas kui ka ettevõtte tulemustes, kus isiklikuks arenguks on tohutud võimalused, kus teha on vaja alati palju rohkem kui võimalik ning kus oled ümbritsetud väga ettevõtlike ja suure sisemise põlemisega inimestega. Kairi jagab oma kogemust Transferwise’i ajast, kus ta jõudis läbipõlemisele väga lähedale ning mis tegevusi ta tegi, et piiri mitte ületada nii, et sai ka järgneva kolme aasta jooksul ettevõttele väärtust luua.
15:05 – 15:30
Virgutuspaus
15:30 – 15:40
Personalitöö edendaja väljakuulutamine
15:40 – 16:10
Inimesed tehnoloogia vastu või inimesed koos tehnoloogiaga?
Mailiis Ploomann Elisa Eesti erakliendiüksuse juht
Varem või hiljem jõuavad kõik tehnoloogilised lahendused ka mingil viisil personalitöötajate lauale – kas siis positiivses või negatiivses võtmes. Suures pildis tasub personalivaldkonnal valmistada end ette selleks, et inimtööjõud on muutumas ning ootused inimestele kasvavad, samal ajal kui lihtsamad ja rutiinsemad tööd automatiseeritakse. Nii mõneski valdkonnas tähendab see 5–10 aasta pikkust vaikset ümberõpet ja üleminekut, milleks oleks mõistlik end ette valmistada. Teiselt poole inimesi enam kõikidesse valdkondadesse ei jätku ja pidevas puudujäägis elamise asemel oleks ettevõtetel tark mingeid töölõike automatiseerida.
Kuuleme Elisa praktilist kogemuslugu tehisintellekti kasutamisest, kus kümne inimese töö teeb ära masin ja seda väga kõrge klientide NPS skooriga.
16:10 – 16:40
Kuidas aitab välisvärbamine kaasa Eesti tööandjate jätkusuutlikkusele
Karoli Hindriks Jobbaticali asutaja ja tegevjuht
Tööealine elanikkond väheneb ja neid ettevõtteid, kes saavad tulevikus ilma välistööjõuta hakkama, jääb ajas järjest vähemaks. Mida varem see sõnum personalijuhtidele kohale jõuab, seda parem ehk siis tuleb mõelda alternatiividele. Millised on välistööjõu värbamise või mittevärbamise tegurid ehk alternatiivsed lahendused nii demograafilises mõttes, migratsioonipoliitika mõttes kui ka ettevõtte kulude/investeeringute juhtimise mõttes?
Toimumiskoht:
Apollo Kino Ülemiste
Tere tulemast personalitöötajate suursündmusele, kus tulevad jutuks kõik parasjagu aktuaalsed personalitööd puudutavad teemad.
Tänavusel personalitöötajate suursündmusel tulevad jutuks kõik teemad, mis on ühe strateegiliselt mõtleva ja tegutseva personalijuhi töölaual. Teemade mitmekesisus näitab, kui rikas on personalijuhi töö, samas tuleb osata hoida fookust mitme asja juures.
Seekordne konverents jaguneb kolme suurde teemaplokki.
- Tööõigus ja palk
- Vaimne tervis ja organisatsioonikultuur
- Värbamine ja tehnoloogia
Vaata SIIT, mis toimus 2021. aasta Personalitöö aastakonverentsil.
Seoses COVID-19 viiruse leviku ja vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollime sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Teised seni lubatud dokumendid (kiirtestid, pcr-testid jm) ei kehti ja sissepääsu ei taga. Samuti palume üritusel kanda maski. Palume kohale tulla ajavaruga. Lisainfo on ära toodud ka osalemistingimustes.
Lisainfo programmi kohta: Liina Aru – [email protected] või telefonil +372 5559 1230.
Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtteil palume võtta ühendust konverentsi reklaamimüügi osakonnaga telefonil 53026292 või meiliaadressi [email protected] kaudu.
Programm
09:20 – 09:50
Kogunemine ja hommikukohv
09:50 – 10:00
Moderaator Jüri Muttika avasõnad
Jüri Muttika Ajakirjanik ja saatejuht/moderaator
10:00 – 10:45
Paneel: töölepingu seaduse muudatustest. Inimlikult. Kas tööandjate elu läheb kergemaks?
Krista Laever Orkla personalidirektor
Eveli Punnison Transpordiameti personaliosakonna juhataja
Alyona Stadnik Delovõje Vedomosti ärijuht/moderaator
Seili Suder Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika ja töökeskkonna juht
Koroonakriisi algusest alates, aga tegelikult juba varem on tööandjad rääkinud sellest, et töölepingu seadust tuleb muuta paindlikumaks. Leidub ka neid, kes arvavad, et oleks sootuks uut seadust vaja. Nüüd ootab töölepingu seadust ees mitu muudatust, millest asjatundjatega inimkeeli räägime, aga kas neist üksi piisab?
10:45 – 11:30
Paneel: palgavahemike avalikustamise poolt või vastu?
Alyona Stadnik Delovõje Vedomosti ärijuht/moderaator
Piret Aess R-kioski personalijuht
Kaire Tero Rimi Eesti Food AS-i personalijuht
Olavi Lepp Swedbank Eesti pangajuht
Indrek Sarjas G4S-i personalijuht
Asjatundjate sõnul tuleks Eesti tööandjatel sarnaselt mitme teise riigiga liikuda läbipaistvama palgapoliitika poole. Üks võimalus, kuidas olla läbipaistev tööandja, on avalikustada töökuulutustel palgavahemikud, ent see on teema, mis ajab organisatsioonid sageli kahte leeri. Paneelis arutavad eksperdid, miks on nad palgavahemike avalikustamise poolt või vastu, kas ja kuidas aitab nähtav palganumber kaasa palgaturu korrastumisele ning kellel üldse on mõistlik palgavahemikud avalikustada.
11:30 – 12:00
Parimad nipid, mille abil töötajate rahatarkust arendada
Liisi Kirch Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator
Paljude personalijuhtide suur väljakutse on töötajate rahatarkuse arendamine. Motivatsiooni- ja töötasusüsteemid ning kogutasu üldiselt võib ettevõttes olla hea, aga tööandja ei saa mõjutada töötajate raha kasutamist, kuid töötaja vaatenurgast on palk alati väike ja kulud suured. Samas võib töötajate madal rahatarkuse tase viia üle oma võimete elamiseni, suurema stressitaseme ja vähenenud tulemuslikkuseni. Mil moel saab tööandja töötajaid targemalt raha kasutama õpetada ja suunata? Olulised teemad, millest juttu tuleb, on kindlasti kogumispensioni raha väljavõtmine, investeerimisega alustamine (sh vabatahtliku kogemispensioni eelised) ja selle populariseerimine ning kogemuste jagamine jpm. Rahatark töötaja on lojaalsem, efektiivsem ja lahendustele orienteeritud.
12:00 – 13:00
Lõuna
13:00 – 13:30
Psühhosotsiaalsete ohutegurite seotus töö tulemuslikkusega – teaduspõhine mõõtmine ja tõenduspõhine sekkumine
Mare Teichmann Psühholoog
Fookuses on Eesti organisatsioonide tervis. Organisatsiooni tervis on kiirtee töö tulemuslikkuse suurendamisele (McKinsey, 2017). Muu hulgas tähendab see organisatsiooni psühhosotsiaalsete ohutegurite mõõtmist, kaardistamist ja hindamist ning riskianalüüsi tegemist. Ikka selleks, et oleks võimalik leida „tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi“ (TTOS-i § 91) ning rakendada abinõusid tervisekahjustuse ennetamiseks või psühhosotsiaalse ohuteguri mõju vähendamiseks.
Erinevates organisatsioonides läbiviidud psühhosotsiaalsete ohutegurite uuringud (PE Konsult, 2019–2021; N = 2502) osundavad, et seos töö tulemuslikkuse ja tervise vahel on oluline (r = 0.52; p < 0.05); oluline seos on ka töö tulemuslikkuse ja tööstressi vahel (r = -0.49; p < 0.05). Millised psühhosotsiaalsed ohutegurid mõjustavad kõige enam töö tulemuslikkust? Kuidas psühhosotsiaalseid ohutegureid organisatsioonis teaduspõhiselt mõõta? Mida mõistlikku mõõtmise tulemustega peale hakata? Kuidas uuringutulemusi töö tulemuslikkuse suurendamiseks kasutada ehk millised on tõenduspõhised sekkumised (evidence-based interventions)? Sellest kõigest tulebki ettekandes juttu.
13:30 – 14:15
Vestlusring: lahenda pusle – juhi, töötaja ja personalijuhi vaimne tervis
Merje Kärner Nortali personalijuht
Andero Teras Psühholoog ja koolitaja
Maris Viires Helmese personalijuht
Mailis Neppo PARE tegevjuht
Koroonakriisis on väga paljude inimeste vaimne tervis on sattunud tugeva löögi alla. Personalijuht on koroonakriisis olnud juhi toetaja, ta on ise meeskonnajuht ja ühtlasi ettevõttes see inimene, kes kõiki teisi toetab. Aga kelle tööülesannetes on kirjas teda toetada? Milliseid praktikaid jagavad personalijuhid omavahel ja teistele, selleks et enda mentaalne tervis korras hoida? Milliseid süsteemseid ja strateegilisi tegevusi on töötajate ja juhtide vaimse tervise toetamiseks ette võetud?
14:15 – 14:45
Mitmekesisus ja kaasamine – tänapäevase organisatsioonikultuuri lahutamatu osa
Külli Bekker Nordea Eesti mitmekesisuse ja kaasatuse projektide eestkõneleja ja -vedaja
Tiina Käsi Nordea Eesti juht
Noorem põlvkond on aina tolerantsem ja neil ei ole enam piire ega barjääre, maailm on lahti ja vaba. Milline seis on Eestis ja Baltikumis mitmekesisuse (diversity) ja kaasamisega ning kuidas on maailmast tulnud praktikat siin koha sisse võtnud?
Millised probleemid on esile kerkinud ja mis peamine – millised on uue, pealetuleva põlvkonna ootused võrdõiguslikkusele ja kaasamisele just käitumuslikus mõttes, s.t kuidas koheldakse inimesi töökeskkonnas?
14:45 – 15:05
Idufirma minutid | Kuidas startup-maailmas ellu jääda ja väärtust luua?
Kairi Pauskar Salvi personalijuht
Kõik inimesed, kes on kiire kasvuga idufirmas töötanud, teavad, mis tähendab töötada keskkonnas, kus kõik kogu aeg muutub. Keskkonnas, kus kogu aeg on suur kasv nii meeskonnas kui ka ettevõtte tulemustes, kus isiklikuks arenguks on tohutud võimalused, kus teha on vaja alati palju rohkem kui võimalik ning kus oled ümbritsetud väga ettevõtlike ja suure sisemise põlemisega inimestega. Kairi jagab oma kogemust Transferwise’i ajast, kus ta jõudis läbipõlemisele väga lähedale ning mis tegevusi ta tegi, et piiri mitte ületada nii, et sai ka järgneva kolme aasta jooksul ettevõttele väärtust luua.
15:05 – 15:30
Virgutuspaus
15:30 – 15:40
Personalitöö edendaja väljakuulutamine
15:40 – 16:10
Inimesed tehnoloogia vastu või inimesed koos tehnoloogiaga?
Mailiis Ploomann Elisa Eesti erakliendiüksuse juht
Varem või hiljem jõuavad kõik tehnoloogilised lahendused ka mingil viisil personalitöötajate lauale – kas siis positiivses või negatiivses võtmes. Suures pildis tasub personalivaldkonnal valmistada end ette selleks, et inimtööjõud on muutumas ning ootused inimestele kasvavad, samal ajal kui lihtsamad ja rutiinsemad tööd automatiseeritakse. Nii mõneski valdkonnas tähendab see 5–10 aasta pikkust vaikset ümberõpet ja üleminekut, milleks oleks mõistlik end ette valmistada. Teiselt poole inimesi enam kõikidesse valdkondadesse ei jätku ja pidevas puudujäägis elamise asemel oleks ettevõtetel tark mingeid töölõike automatiseerida.
Kuuleme Elisa praktilist kogemuslugu tehisintellekti kasutamisest, kus kümne inimese töö teeb ära masin ja seda väga kõrge klientide NPS skooriga.
16:10 – 16:40
Kuidas aitab välisvärbamine kaasa Eesti tööandjate jätkusuutlikkusele
Karoli Hindriks Jobbaticali asutaja ja tegevjuht
Tööealine elanikkond väheneb ja neid ettevõtteid, kes saavad tulevikus ilma välistööjõuta hakkama, jääb ajas järjest vähemaks. Mida varem see sõnum personalijuhtidele kohale jõuab, seda parem ehk siis tuleb mõelda alternatiividele. Millised on välistööjõu värbamise või mittevärbamise tegurid ehk alternatiivsed lahendused nii demograafilises mõttes, migratsioonipoliitika mõttes kui ka ettevõtte kulude/investeeringute juhtimise mõttes?
Lisainfo
Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.
Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected] või 667 0105.
Tühistamisinfo
Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.
Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.
Asukoht ja kontaktid
Aadress
Apollo Kino Ülemiste