• Otsi Äripäevast

Metsavennad

Arheoloogid ja ajaloolased metsavendade jälgedel

Metsavennad
Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo, Pearu Kuusk, Martin Herem, Üllar Kurik
Lehekülgi: 144
Ilmub: 01.08.2020
Kirjastus: Äripäev

Kuigi metsavendluse uurimisega on meie ajaloolased tegelenud alates taasiseseisvumise algusest, on raamatupoodidest n-ö loetavas keeles koondülevaadet pea võimatu leida, piirdudes suuresti Mart Laari teostega. Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid? Rühm Eesti ajaloolasi, arheolooge ja teiste elualade esindajaid on otsustanud seda lünka täita.

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei olnud 1940.–1950ndatel metsavendlus sugugi idülliline vabadusvõitlus Nõukogude korra vastu – tegemist oli vägagi äärmuslikes tingimustes repressioonide eest metsa pagenud meeste-naiste psüühiliselt rusuva varjamisega, et oma elu päästa. Enamasti lõppes see kas surmaga lahingus või vangistusega Siberis. Teisel pool rindejoont olnud vaenlane oli lihtsalt igas mõttes ülekaalukam.

Raamatus „Metsavennad“ annavad uurimisrühma liikmed Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo ja Pearu Kuusk ülevaate 1941. aasta suvesõja sündmustest ja Teise maailmasõja järgsest metsavendlusest. Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem käsitleb metsavendluse sõjalist tähtsust. Lähemalt vaadeldakse mitme metsavennasalga saatust ning kergitatakse koos harrastusajaloolase Üllar Kurikuga saladuskatet Eesti viimase metsavenna August Sabbe tegemistelt.

Sisukord

6. - Austusavaldus metsavendadele

10. - Metsavennad enne metsavendi

18. - Keda võib nimetada metsavennaks?

24. - Suvesõda puhkes spontaanselt

32. - Vastupanuliikumine Nõukogude Liidu äärealadel

34. - Metsavennad võtsid kohaliku võimu üle

46. - Hävituspataljonid pidid ellu viima põletatud maa taktika

48. - Misso vald pääses vägivallaspiraalist

52. - Arheoloogid metsavendade jälgedel

68. - Metsavendade elupaigad

78. - Metsas varjujate rutiinne igapäevaelu

82. - Võõrvõim pidas metsavendadega vihast võitlust

90. - Julgeolek jahtis olematuid sissiorganisatsioone

94. - Salajased noorteorganisatsioonid toetasid metsavendi

98. - Sõjajärgsed hävituspataljonid tagasid sovetiseerimise

101. - Märtsiküüditamine ja metsavendlus

104. - Valemetsavennad tõmbasid lääne luure haneks

108. - August Sabbe jälgedes

112. - Vastseliina metsavennad ei andnud alla

118. - Vendade Tikerpuude verine saatus

124. - Sõda jätkus ka pärast sõda

126. - Metsavennad kui sõjaline vastupanuliikumine

132. - Metsavennad Nõukogude propagandas

136. - Metsavendade mõrvarid kohtu ees

140. - Kokkuvõtteks

144. - Kasutatud kirjandus

Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
Näita käibemaksuga
Metsavennad

Metsavennad

Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo, Pearu Kuusk, Martin Herem, Üllar Kurik
Arheoloogid ja ajaloolased metsavendade jälgedel
Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Kuigi metsavendluse uurimisega on meie ajaloolased tegelenud alates taasiseseisvumise algusest, on raamatupoodidest n-ö loetavas keeles koondülevaadet pea võimatu leida, piirdudes suuresti Mart Laari teostega. Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid? Rühm Eesti ajaloolasi, arheolooge ja teiste elualade esindajaid on otsustanud seda lünka täita.

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei olnud 1940.–1950ndatel metsavendlus sugugi idülliline vabadusvõitlus Nõukogude korra vastu – tegemist oli vägagi äärmuslikes tingimustes repressioonide eest metsa pagenud meeste-naiste psüühiliselt rusuva varjamisega, et oma elu päästa. Enamasti lõppes see kas surmaga lahingus või vangistusega Siberis. Teisel pool rindejoont olnud vaenlane oli lihtsalt igas mõttes ülekaalukam.

Raamatus „Metsavennad“ annavad uurimisrühma liikmed Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo ja Pearu Kuusk ülevaate 1941. aasta suvesõja sündmustest ja Teise maailmasõja järgsest metsavendlusest. Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem käsitleb metsavendluse sõjalist tähtsust. Lähemalt vaadeldakse mitme metsavennasalga saatust ning kergitatakse koos harrastusajaloolase Üllar Kurikuga saladuskatet Eesti viimase metsavenna August Sabbe tegemistelt.

Lisainfo

Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo, Pearu Kuusk, Martin Herem, Üllar Kurik
Lehekülgi: 144
Ilmub: 01.08.2020
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

6. - Austusavaldus metsavendadele

10. - Metsavennad enne metsavendi

18. - Keda võib nimetada metsavennaks?

24. - Suvesõda puhkes spontaanselt

32. - Vastupanuliikumine Nõukogude Liidu äärealadel

34. - Metsavennad võtsid kohaliku võimu üle

46. - Hävituspataljonid pidid ellu viima põletatud maa taktika

48. - Misso vald pääses vägivallaspiraalist

52. - Arheoloogid metsavendade jälgedel

68. - Metsavendade elupaigad

78. - Metsas varjujate rutiinne igapäevaelu

82. - Võõrvõim pidas metsavendadega vihast võitlust

90. - Julgeolek jahtis olematuid sissiorganisatsioone

94. - Salajased noorteorganisatsioonid toetasid metsavendi

98. - Sõjajärgsed hävituspataljonid tagasid sovetiseerimise

101. - Märtsiküüditamine ja metsavendlus

104. - Valemetsavennad tõmbasid lääne luure haneks

108. - August Sabbe jälgedes

112. - Vastseliina metsavennad ei andnud alla

118. - Vendade Tikerpuude verine saatus

124. - Sõda jätkus ka pärast sõda

126. - Metsavennad kui sõjaline vastupanuliikumine

132. - Metsavennad Nõukogude propagandas

136. - Metsavendade mõrvarid kohtu ees

140. - Kokkuvõtteks

144. - Kasutatud kirjandus

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]