08:30 – 09:05
Kogunemine ja hommikukohv
Taristuehituse konverents 2021
Toimumiskoht:
Hotel L'Embitu
Räägime aktuaalsetest teemadest, millega taristuehitamisega seotud ettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad, puudutame Rail Baltica teemat, kuulame valitsuse esindajaid ja arutame, mida toob tulevik taristuehituses. Mida tehakse ja plaanitakse teha nii meil kui välismaal. Mida on juba tehtud ja millised on tulemused.
- Konverentsil tuuakse välja kõige olulisemad indikaatorid, millest lähtuda lähituleviku tegevuses;
- Taristuehituse ülevaade – arengud, prognoosid ja ootused;
- Kõige uuem teave Rail Baltica kohta;
- Võimalus esitada küsimusi oma ala tippudele ning praktikutele;
- Konverentsil on võimalik luua ärikontakte ning koostöövõimalusi teiste valdkonna ettevõtjatega.
NB! Kui inimene oma nakkusohutust ei tõenda, siis on tal võimalik osaleda ainult veebi vahendusel. Halva enesetunde või haigustunnustega tuleb jääda koju ka Covid-19 tõendi olemasolu korral ning siis on võimalik jälgida konverentsi ainult veebi vahendusel.
Konverents on kõigile registreerunutele 30 päeva jooksul järelvaadatav.
Seoses COVID-19 viiruse leviku ja vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollime sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Teised seni lubatud dokumendid (kiirtestid, pcr-testid jm) ei kehti ja sissepääsu ei taga. Samuti palume üritusel kanda maski. Palume kohale tulla ajavaruga. Lisainfo on ära toodud ka osalemistingimustes.
Kuidas saada COVID tõend/pass?
- Immuniseerimist, läbipõdemist või negatiivset testi tõendava COVID tõendi saab luua Eesti patsiendiportaalis digilugu.ee
- Üks mugavamatest moodustest on COVID tõendi ekraanipilt sisse skännida covidpass.eu kaudu ja salvestada see otse mobiiltelefonis Walletisse.
Kui Te veel ei ole vaktsineeritud, soovitame seda teha, selleks, et lisaks endale kaitsta ka teisi häid Eesti juhte ja spetsialiste. Vaktsineerimiseks saab aja broneerida digiregistratuuri kaudu või vaktsineerige apteegis. Siit leiab lisateavet COVID-19 vaktsineerimiste kohta.
Oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada e-mailile [email protected]
Esinejad
Programm
09:05 – 09:15
Tervitus ja moderaatori avasõnad
Kaarel Kose Konverentsi moderaator
09:15 – 09:30
Taristu- ja majandusministri tervitus
Taavi Aas Majandus- ja taristuminister
09:30 – 10:00
Tulevikuvaade ehituses
Jüri Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehituse asekantsler
10:00 – 10:30
Pikk vaade taristuehituses
Sven Pertens TREV-2 Grupp juhatuse esimees
Taristuehitus Eestis on valdavalt riiklike investeeringute põhine valdkond: 70-80% tellimuste mahust põhineb avaliku raha kasutamisel. Taristuehitus eeldab suuri investeeringuid ka ettevõtjatelt: Eesti juhtivad taristuehitajad investeerivad iga-aastaselt miljoneid eurosid oma tootmisvahendite ja mehhanismipargi uuendamisse. Ideaalis peaks taristuehituse ressurss olema turu vajadustega vastavuses. Nõudlust aga kujundavad erinevad poliitilised ja ametkondlikud tasandid, plaanid muutuvad iga-aastaselt, mootorikütuste aktsiis hajub riigikassasse. Riigiteede remondivõlg on juba 800 miljonit eurot ja arendusvõlg kasvab iga aastaga, samas kehtiva teehoiukava ja RES põhjal on lähiajal investeeringud maanteedesse hoopis drastiliselt vähenemas. Kas saame neljarealised põhimaanteed või piirdume Rail Baltic raudteetrassi ehitusega? Nii riik kui taristuehitajad vajavad stabiilsust ja pikka vaadet.
10:30 – 11:00
Rail Baltica – rohkem kui ainult raudtee
Priit Sauk RB Rail Eesti filiaali juht
RB Rail ASi Eesti filiaali direktor Priit Sauk annab ülevaate, kuidas Rail Baltica globaalne projekt aitab luua majanduskoridori põhjast lõunasse. Lisaks tuleb arutlusele seitsme Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaama muutmine multimodaalsete ühenduste pakkujateks ning olulisteks arengumootoriteks nii lähiümbruse kui ka kaugema piirkonna jaoks.
Sauk räägib lähemalt sellestki, millised on plaanid aastaks 2022 nii hangetes kui ehituses.
11:00 – 11:30
Taristu ehitamise mõju keskkonnale
Roland Müür Rail Baltic Estonia keskkonnajuht
On selge, et nii, nagu käis taristu projekteerimine ja ehitamine 10+ aastat tagasi, enam täna ei saa. Kuigi keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nõuded nende leevendamiseks ja/või kompenseerimiseks ei ole ootamatu ega värske aspekt taristu arendamisel, on just viimased paar aastat toonud senisest eredamalt fookusesse keskkonnatemaatika nii maanteede kui raudteede ehitamisel. Olukorrad, kus pesitsusrahu võib panna pausile neljarealise maantee ehitamise või kus raudtee planeeringute jaoks on tarvilik veelgi põhjalikuma keskkonnamõjude hindamise läbiviimine, on mistahes ehituse planeerimisel süvenev trend – taristu on küll oluline, kuid keskkond dikteerib selle ehitamise tingimusi rohkem kui kunagi varem.
11:30 – 12:00
KOHVIPAUS
12:00 – 12:30
Transpordiameti taristu plaanid
Jaan Tarmak Transpordiameti Taristu arendamise osakonna juhataja
Ettekandes tuleb juttu nii Eesti plaanidest kui ka ülevaade, millised on väljavaated taristuehituses lähiriikides.
12:30 – 13:00
Tallinna betoontee katselõigu uuringu tulemused
Ain Kendra Volitatud teedeinsener tase 8, T-Konsult juht
Õismäe betoontee katselõik sai 5-aastaseks. Nüüd on juba võimalik esimesi võrdlusandmeid vaadelda ja esimesi järeldusi teha. Kuidas miski vastu on pidanud? Seal on võrdluses teatavasti 3 teelõiku:
- Puhas betoonkatend;
- Betoonkatend, millel on peal õhuke (5 cm) asfaltkiht;
- Puhas asfaltkatend.
13:00 – 13:15
TOP autasustamine
13:15 – 14:15
LÕUNA
14:15 – 14:30
Aju taristust inimmõistuseni
Jaan Aru Tartu Ülikooli teadur ja ajuteadlane
Esineja annab lühida ülevaate aju taristu peamiste elementide - närvirakkude - tööst ja selgitab, kuidas ehitusprintsiibid, mida näeme üksikute ajurakkude juures ka hiire ajus võivad aidata meil mõista, kuidas töötab inimmõistus.
14:30 – 15:00
Elekter kui taristu alus – kuidas see mõjutab meie homset elukeskkonda?
Ruth Simpson Enefit Connecti ühendvõrkude arendusjuht
Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Connecti ühendvõrkude arendusjuht Ruth Simpson räägib sellest, kuidas elekter pole enam vaid elutähtis teenus, vaid ka eluks tähtsate teenuste võimaldaja. Terviklikud taristulahendused aitavad planeerida tarku arendusi. Ehitades ühtse lahendusena elektri- ja sidevõrgu koos ülikiire interneti võimekusega ning planeerides samal ajal taristusse koheselt ka nutika (sise- ja) välisvalgustuslahenduse, elektriautode laadimisvõimalused, päikeseenergialahenduse jpm, loome aluse autonoomsete kogukondade tekkeks. Omavahel ühendatuna võivad need olla osa targa linna kontseptsioonist.
15:00 – 15:30
Sillaehituse kogemused ja tulevik
Juhan Idnurm TalTech, sillaehituse professor
Ettekandes kuuleb riiklike projektide näiteid. Milline on olnud mõju majandusele? Millised on olnud õnnestumised ja ebaõnnestumised? Kuhu viib meid tulevik sillaehituses? Saab kuulda innovaatilisi tehnilisi lahendusi.
15:30 – 16:00
Kuidas sobitada tuulepark elukeskkonda?
Innar Kaasik Enefit Greeni juhatuse liige
Vajame keskkonnasäästlikumaid, samas töökindlamaid viise, mis kindlustaks tulevikuks piisavalt taastuvenergiast toodetud elektrit. See tähendab, et energia tootmine liigub kogukondadele, tarbijatele lähemale. Tuuleenergia on Eestis kõige puhtam ja konkurentsivõimelisem viis rohelise energia tootmiseks. Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis, kuid oskuslikult planeerides ja ehitades on võimalik sobitada see edukalt elukeskkonda.
Toimumiskoht:
Hotel L'Embitu
Räägime aktuaalsetest teemadest, millega taristuehitamisega seotud ettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad, puudutame Rail Baltica teemat, kuulame valitsuse esindajaid ja arutame, mida toob tulevik taristuehituses. Mida tehakse ja plaanitakse teha nii meil kui välismaal. Mida on juba tehtud ja millised on tulemused.
- Konverentsil tuuakse välja kõige olulisemad indikaatorid, millest lähtuda lähituleviku tegevuses;
- Taristuehituse ülevaade – arengud, prognoosid ja ootused;
- Kõige uuem teave Rail Baltica kohta;
- Võimalus esitada küsimusi oma ala tippudele ning praktikutele;
- Konverentsil on võimalik luua ärikontakte ning koostöövõimalusi teiste valdkonna ettevõtjatega.
NB! Kui inimene oma nakkusohutust ei tõenda, siis on tal võimalik osaleda ainult veebi vahendusel. Halva enesetunde või haigustunnustega tuleb jääda koju ka Covid-19 tõendi olemasolu korral ning siis on võimalik jälgida konverentsi ainult veebi vahendusel.
Konverents on kõigile registreerunutele 30 päeva jooksul järelvaadatav.
Seoses COVID-19 viiruse leviku ja vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollime sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Teised seni lubatud dokumendid (kiirtestid, pcr-testid jm) ei kehti ja sissepääsu ei taga. Samuti palume üritusel kanda maski. Palume kohale tulla ajavaruga. Lisainfo on ära toodud ka osalemistingimustes.
Kuidas saada COVID tõend/pass?
- Immuniseerimist, läbipõdemist või negatiivset testi tõendava COVID tõendi saab luua Eesti patsiendiportaalis digilugu.ee
- Üks mugavamatest moodustest on COVID tõendi ekraanipilt sisse skännida covidpass.eu kaudu ja salvestada see otse mobiiltelefonis Walletisse.
Kui Te veel ei ole vaktsineeritud, soovitame seda teha, selleks, et lisaks endale kaitsta ka teisi häid Eesti juhte ja spetsialiste. Vaktsineerimiseks saab aja broneerida digiregistratuuri kaudu või vaktsineerige apteegis. Siit leiab lisateavet COVID-19 vaktsineerimiste kohta.
Oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada e-mailile [email protected]
Programm
08:30 – 09:05
Kogunemine ja hommikukohv
09:05 – 09:15
Tervitus ja moderaatori avasõnad
Kaarel Kose Konverentsi moderaator
09:15 – 09:30
Taristu- ja majandusministri tervitus
Taavi Aas Majandus- ja taristuminister
09:30 – 10:00
Tulevikuvaade ehituses
Jüri Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehituse asekantsler
10:00 – 10:30
Pikk vaade taristuehituses
Sven Pertens TREV-2 Grupp juhatuse esimees
Taristuehitus Eestis on valdavalt riiklike investeeringute põhine valdkond: 70-80% tellimuste mahust põhineb avaliku raha kasutamisel. Taristuehitus eeldab suuri investeeringuid ka ettevõtjatelt: Eesti juhtivad taristuehitajad investeerivad iga-aastaselt miljoneid eurosid oma tootmisvahendite ja mehhanismipargi uuendamisse. Ideaalis peaks taristuehituse ressurss olema turu vajadustega vastavuses. Nõudlust aga kujundavad erinevad poliitilised ja ametkondlikud tasandid, plaanid muutuvad iga-aastaselt, mootorikütuste aktsiis hajub riigikassasse. Riigiteede remondivõlg on juba 800 miljonit eurot ja arendusvõlg kasvab iga aastaga, samas kehtiva teehoiukava ja RES põhjal on lähiajal investeeringud maanteedesse hoopis drastiliselt vähenemas. Kas saame neljarealised põhimaanteed või piirdume Rail Baltic raudteetrassi ehitusega? Nii riik kui taristuehitajad vajavad stabiilsust ja pikka vaadet.
10:30 – 11:00
Rail Baltica – rohkem kui ainult raudtee
Priit Sauk RB Rail Eesti filiaali juht
RB Rail ASi Eesti filiaali direktor Priit Sauk annab ülevaate, kuidas Rail Baltica globaalne projekt aitab luua majanduskoridori põhjast lõunasse. Lisaks tuleb arutlusele seitsme Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaama muutmine multimodaalsete ühenduste pakkujateks ning olulisteks arengumootoriteks nii lähiümbruse kui ka kaugema piirkonna jaoks.
Sauk räägib lähemalt sellestki, millised on plaanid aastaks 2022 nii hangetes kui ehituses.
11:00 – 11:30
Taristu ehitamise mõju keskkonnale
Roland Müür Rail Baltic Estonia keskkonnajuht
On selge, et nii, nagu käis taristu projekteerimine ja ehitamine 10+ aastat tagasi, enam täna ei saa. Kuigi keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nõuded nende leevendamiseks ja/või kompenseerimiseks ei ole ootamatu ega värske aspekt taristu arendamisel, on just viimased paar aastat toonud senisest eredamalt fookusesse keskkonnatemaatika nii maanteede kui raudteede ehitamisel. Olukorrad, kus pesitsusrahu võib panna pausile neljarealise maantee ehitamise või kus raudtee planeeringute jaoks on tarvilik veelgi põhjalikuma keskkonnamõjude hindamise läbiviimine, on mistahes ehituse planeerimisel süvenev trend – taristu on küll oluline, kuid keskkond dikteerib selle ehitamise tingimusi rohkem kui kunagi varem.
11:30 – 12:00
KOHVIPAUS
12:00 – 12:30
Transpordiameti taristu plaanid
Jaan Tarmak Transpordiameti Taristu arendamise osakonna juhataja
Ettekandes tuleb juttu nii Eesti plaanidest kui ka ülevaade, millised on väljavaated taristuehituses lähiriikides.
12:30 – 13:00
Tallinna betoontee katselõigu uuringu tulemused
Ain Kendra Volitatud teedeinsener tase 8, T-Konsult juht
Õismäe betoontee katselõik sai 5-aastaseks. Nüüd on juba võimalik esimesi võrdlusandmeid vaadelda ja esimesi järeldusi teha. Kuidas miski vastu on pidanud? Seal on võrdluses teatavasti 3 teelõiku:
- Puhas betoonkatend;
- Betoonkatend, millel on peal õhuke (5 cm) asfaltkiht;
- Puhas asfaltkatend.
13:00 – 13:15
TOP autasustamine
13:15 – 14:15
LÕUNA
14:15 – 14:30
Aju taristust inimmõistuseni
Jaan Aru Tartu Ülikooli teadur ja ajuteadlane
Esineja annab lühida ülevaate aju taristu peamiste elementide - närvirakkude - tööst ja selgitab, kuidas ehitusprintsiibid, mida näeme üksikute ajurakkude juures ka hiire ajus võivad aidata meil mõista, kuidas töötab inimmõistus.
14:30 – 15:00
Elekter kui taristu alus – kuidas see mõjutab meie homset elukeskkonda?
Ruth Simpson Enefit Connecti ühendvõrkude arendusjuht
Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Connecti ühendvõrkude arendusjuht Ruth Simpson räägib sellest, kuidas elekter pole enam vaid elutähtis teenus, vaid ka eluks tähtsate teenuste võimaldaja. Terviklikud taristulahendused aitavad planeerida tarku arendusi. Ehitades ühtse lahendusena elektri- ja sidevõrgu koos ülikiire interneti võimekusega ning planeerides samal ajal taristusse koheselt ka nutika (sise- ja) välisvalgustuslahenduse, elektriautode laadimisvõimalused, päikeseenergialahenduse jpm, loome aluse autonoomsete kogukondade tekkeks. Omavahel ühendatuna võivad need olla osa targa linna kontseptsioonist.
15:00 – 15:30
Sillaehituse kogemused ja tulevik
Juhan Idnurm TalTech, sillaehituse professor
Ettekandes kuuleb riiklike projektide näiteid. Milline on olnud mõju majandusele? Millised on olnud õnnestumised ja ebaõnnestumised? Kuhu viib meid tulevik sillaehituses? Saab kuulda innovaatilisi tehnilisi lahendusi.
15:30 – 16:00
Kuidas sobitada tuulepark elukeskkonda?
Innar Kaasik Enefit Greeni juhatuse liige
Vajame keskkonnasäästlikumaid, samas töökindlamaid viise, mis kindlustaks tulevikuks piisavalt taastuvenergiast toodetud elektrit. See tähendab, et energia tootmine liigub kogukondadele, tarbijatele lähemale. Tuuleenergia on Eestis kõige puhtam ja konkurentsivõimelisem viis rohelise energia tootmiseks. Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis, kuid oskuslikult planeerides ja ehitades on võimalik sobitada see edukalt elukeskkonda.
Lisainfo
Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.
Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected] või 667 0105.
Tühistamisinfo
Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.
Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.
Asukoht ja kontaktid
Aadress
Lembitu 12, Tallinn