Eesti 100 sündmust
Tähtsamaid ajaloosündmusi ühe põlvkonna silme läbi
Raamatus „Eesti 100 sündmust“ püüab autor otsida vastust küsimusele, mis on kõige tähtsam sündmus Eesti ajaloos. Muidugi on ajaloosündmuste pingeritta seadmine vaieldav ja subjektiivne, kuid sellega kutsub autor lugejat kaasa mõtlema ja mõttes oma pingerida koostama.
Valikus olevast sajast Eesti ajaloosündmusest on enamik toimunud viimasel sajandil, sest meid kõnetab rohkem lähemas minevikus toimunu. Et igal põlvkonnal on oma lugu, ka ajalugu, siis võib siinses sündmuste valikus näha ka autori põlvkonna arusaama minevikust, kuid tähelepanuta pole jäänud ka varasematel Eesti ajalooperioodidel toimunu.
Seega, kes on vähegi mõelnud minevikusündmuste põhjuste ja tagajärgede, aga ka mõju üle, leiab siit raamatust uut mõtlemisainet. On selge, et ajalugu on üks suur tõlgendamine, milles kajastub vahendaja enda arusaam ja toimunusse suhtumine. Seetõttu ei tasu siit otsida lõplikku tõde, küll aga tahab autor ärgitada mõtlema Eesti ajaloos toimunu üle ja sellele oma tähendust andma.
Sündmustest ülevaadete kirjutamisel on tuginetud rohkem kui 200 allikale.
Autorist
INDREK RIIGOR (s. 1978)
Tartu ja Tallinna ülikoolis tudeerinud Indrek Riigor töötas 15 aastat ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetajana mitmes Eesti koolis. Õpetajatöö kõrval on ta aktiivselt osalenud Eesti hariduselus ja võtnud sõna haridusteemadel. Aastaid esindas ta õpetajaid eri tasanditel, olles sealhulgas Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees ja Tallinna ülelinnalise ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate aineühenduse juhataja. Ta on avaldanud mitmeid õppematerjale. Raamat „Eesti 100 sündmust“ on sümboolne teetähis tema senises elutöös, mis nüüd jätkub koolijuhtimise valdkonnas.
Sisukord
HEA LUGEJA! 14
Eesti ajaloo vägevaim plahvatus 16
Aestii – kas eestlaste esmanimetus? 18
Eesti jõuab maailmakaardile 20
Haldusreform jättis Eestisse 15 linna ja 64 valda 22
Filmi „Mandariinid“ erakordne edu 24
NO99 – Eesti teater Euroopas ja Euroopa teater Eestis 26
„Kogu võim jõuluvanadele!“ 28
Eesti sportlased välisklubides ilma tegemas 30
McDonald’siga jõudis ihaldatud lääne elustiil Eestisse 32
Kaubanduskeskused muutsid aja veetmise tähendust 34
Ustimenko ja Medvedev jooksevad Eestis amokki 36
„Soome, Soome, perkele Soome, ma tahan sinna saada!“ 38
Laev Georg Ots viis vabasse maailma ja tõi seda Eestisse 40
Tallinna kaubamajas töötamine ja ostlemine oli staatuse näitaja 42
Kui videovaatamine oli moehullus 44
Seebiooperid – uue televisiooniajastu sümbolid 46
Ülimustad päevad Eesti liikluses 48
Eesti rongi- ja parvlaevaliikluse uus tulemine 50
Pronksiöödena tuntud huligaanitsemine 52
Jäägrikriis oli näide Eesti riigi kasvuraskustest 54
Intrite meeleavaldus Toompeal 56
Kõigi aegade edukaim Eesti film „Viimne reliikvia“ 58
Vastaka tähendusega purjeregatt ja olümpiarajatised Tallinnas 60
Eesti laul võitis Eurovisioni lauluvõistluse 62
„Ho-ho-ho-horoskoop! Oo horoskoop! Kõik uued laulud teil’ ta koju toob“ 64
Estonian Air – tükike kodu maailma õhuavarustes 66
Kurkse suurõnnetuses kaotas elu 14 rahuvalvajat 68
Eesti IT-innovatsioonid, e-riik ja astumine kosmoseajastusse 70
Detsembrimässus rippus Eesti riigi saatus juuksekarva otsas 72
Hotell Viru oli nõukogude glamuuri esindusasutus 74
Sõnaus – üks viis kindlustada Eesti rahva püsimajäämine 76
Eestist Eestisse Eesti lipu all ümber maailma 78
Pikalt oodatud Vabadussõja võidusammas 80
Kumu – unistuste koht, kus kunst elab 82
Metanoolitragöödia ohvriks langes 94 inimest 84
Sõjad, mis võinuksid eestlastele saatuslikuks saada 86
Estonia laevahukk oli rahuaja suurim merekatastroof 88
Suur põgenemine tõi kaasa Välis- ja Kodu-Eesti tekkimise 90
Valitsuse vahetumise põhjustanud lindiskandaal 92
Eesti kaks sünnipäeva 94
Kalevi korvpallimeeskonna emotsiooniderohke meistritiitel 96
Hruštšovkad ja paneelkorterelamud – nõukogude aja kestvaim pärand 98
1905 aasta revolutsioon avas tee Eesti iseseisvumisele 100
Igale eestlasele eesti nimi! 102
Riiklik toetus Eesti kultuurile ja vähemusrahvustele 104
Monumentaalne kirjasõna tempel rahvusraamatukogu 106
Tulivee tuline pärand 108
Eesti Üliõpilaste Selts oli rahvusliku liikumise üks eestvedajatest 110
Eesti Vabariik on kantud Juudi Rahvusfondi kuldraamatusse 112
Eesti oma äärmusliikumine – vabadussõjalased 114
Eestlased võtsid käimlad kasutusele vastumeelselt 116
Šmiguni ja Veerpalu rahvuslikku mõõtu tõusud ja mõõnad 118
ESTOst sai suurim eestlaste kultuurimanifestatsioon maailmas 120
Rock Summer oli midagi enamat kui ainult rokkmuusikafestival 122
Sõna tegeliku jõuga näitlev luuletaja Juhan Viiding 124
Kaks majanduslikku õppetundi: börsikrahh ja masu 126
Metsavennad ei alistunud hääletult 128
Jüriöö ülestõusuga lõppes aktiivne vabadusvõitlus 130
„Brežnev pensionile!“ ehk vastu hakkamine sovetiseerimisele 132
Kui riigipööre viis Eestist demokraatliku korra 134
Erika Salumäe kaks olümpiakulda 136
Esimese emakeelse keskkooliga sai alguse ühtluskool 138
Soome televisioon oli aken vabasse maailma 140
Eestikeelse välisraadio ajastu 142
Eestlaste pikaaegne hääletoru – rahvusringhääling 144
Erakorraline seisukord, mis polnudki nii erakorraline 146
Teine maailmasõda tõukas eestlased vennatapusõtta 148
Eesti saja-aastased sõsarad Läti ja Leedu 150
Eesti saja-aastane vend Soome 152
Riigi esimene naine Kersti Kaljulaid 154
Emakeelse Tartu ülikooli avamine oli rahvusliku kõrgkultuuri suursündmus 156
Kõige eestilikum luuletaja Juhan Liiv 158
Rahvuslik sümbol – Estonia teatri- ja kontserdimaja 160
„Hurti muuseumist“ kogu Eesti rahva muuseumiks 162
Sundkollektiviseerimisest algas traditsioonilise maaelu hääbumine 164
Ida-Euroopa radikaalseim maareform 166
Madisepäeva lahing määras eestlaste edasise saatuse 168
Umsiedlung – sajanditepikkuse baltisaksa kultuuri lõpp 170
Vene kultuur Eestis 172
Maailma-Kristjani läbi aegade säravad võidud 174
Eesti rahva priiks saamine 176
Vanemuine – esimene rahva raha eest rajatud kultuuritempel 178
Läbi aegade parim raamat ja sajandi film „Kevade“ 180
Märtsipommitamised olid sõjakuriteod 182
Eesti oma raha tulekud ja minekud 184
Värvikas riigimees Lennart Meri 186
Programmiga „Tiigrihüpe“ tehti Eestis IT-revolutsiooni 188
Moodsa eesti keele sünd 190
Maailma ühe demokraatlikuma põhiseaduse kehtestamine 192
Eesti ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga 194
Eesti rahva suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare 196
Rahvuslik ärkamisaeg oli oma riigi lätteks 198
Sinimustvalge tee rahva ja riigi sümboliks 200
Koolimees Forseliuse tööga algas eestlastele hariduse andmine 202
Venemaa tunnustas „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“ 204
Küüditamised olid suurim šokk Eesti rahva ajaloos 206
„Ükskord me võidame niikuinii!“ 208
Eesti iseseisvuse hävitamine 210
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest 212
„Elagu iseseisew demokratiline Eesti wabariik!“ 214
Kasutatud allikad 216
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.
Eesti 100 sündmust
Kirjeldus
Raamatus „Eesti 100 sündmust“ püüab autor otsida vastust küsimusele, mis on kõige tähtsam sündmus Eesti ajaloos. Muidugi on ajaloosündmuste pingeritta seadmine vaieldav ja subjektiivne, kuid sellega kutsub autor lugejat kaasa mõtlema ja mõttes oma pingerida koostama.
Valikus olevast sajast Eesti ajaloosündmusest on enamik toimunud viimasel sajandil, sest meid kõnetab rohkem lähemas minevikus toimunu. Et igal põlvkonnal on oma lugu, ka ajalugu, siis võib siinses sündmuste valikus näha ka autori põlvkonna arusaama minevikust, kuid tähelepanuta pole jäänud ka varasematel Eesti ajalooperioodidel toimunu.
Seega, kes on vähegi mõelnud minevikusündmuste põhjuste ja tagajärgede, aga ka mõju üle, leiab siit raamatust uut mõtlemisainet. On selge, et ajalugu on üks suur tõlgendamine, milles kajastub vahendaja enda arusaam ja toimunusse suhtumine. Seetõttu ei tasu siit otsida lõplikku tõde, küll aga tahab autor ärgitada mõtlema Eesti ajaloos toimunu üle ja sellele oma tähendust andma.
Sündmustest ülevaadete kirjutamisel on tuginetud rohkem kui 200 allikale.
Autorist
INDREK RIIGOR (s. 1978)
Tartu ja Tallinna ülikoolis tudeerinud Indrek Riigor töötas 15 aastat ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetajana mitmes Eesti koolis. Õpetajatöö kõrval on ta aktiivselt osalenud Eesti hariduselus ja võtnud sõna haridusteemadel. Aastaid esindas ta õpetajaid eri tasanditel, olles sealhulgas Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees ja Tallinna ülelinnalise ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate aineühenduse juhataja. Ta on avaldanud mitmeid õppematerjale. Raamat „Eesti 100 sündmust“ on sümboolne teetähis tema senises elutöös, mis nüüd jätkub koolijuhtimise valdkonnas.
Lisainfo
Sisukord
HEA LUGEJA! 14
Eesti ajaloo vägevaim plahvatus 16
Aestii – kas eestlaste esmanimetus? 18
Eesti jõuab maailmakaardile 20
Haldusreform jättis Eestisse 15 linna ja 64 valda 22
Filmi „Mandariinid“ erakordne edu 24
NO99 – Eesti teater Euroopas ja Euroopa teater Eestis 26
„Kogu võim jõuluvanadele!“ 28
Eesti sportlased välisklubides ilma tegemas 30
McDonald’siga jõudis ihaldatud lääne elustiil Eestisse 32
Kaubanduskeskused muutsid aja veetmise tähendust 34
Ustimenko ja Medvedev jooksevad Eestis amokki 36
„Soome, Soome, perkele Soome, ma tahan sinna saada!“ 38
Laev Georg Ots viis vabasse maailma ja tõi seda Eestisse 40
Tallinna kaubamajas töötamine ja ostlemine oli staatuse näitaja 42
Kui videovaatamine oli moehullus 44
Seebiooperid – uue televisiooniajastu sümbolid 46
Ülimustad päevad Eesti liikluses 48
Eesti rongi- ja parvlaevaliikluse uus tulemine 50
Pronksiöödena tuntud huligaanitsemine 52
Jäägrikriis oli näide Eesti riigi kasvuraskustest 54
Intrite meeleavaldus Toompeal 56
Kõigi aegade edukaim Eesti film „Viimne reliikvia“ 58
Vastaka tähendusega purjeregatt ja olümpiarajatised Tallinnas 60
Eesti laul võitis Eurovisioni lauluvõistluse 62
„Ho-ho-ho-horoskoop! Oo horoskoop! Kõik uued laulud teil’ ta koju toob“ 64
Estonian Air – tükike kodu maailma õhuavarustes 66
Kurkse suurõnnetuses kaotas elu 14 rahuvalvajat 68
Eesti IT-innovatsioonid, e-riik ja astumine kosmoseajastusse 70
Detsembrimässus rippus Eesti riigi saatus juuksekarva otsas 72
Hotell Viru oli nõukogude glamuuri esindusasutus 74
Sõnaus – üks viis kindlustada Eesti rahva püsimajäämine 76
Eestist Eestisse Eesti lipu all ümber maailma 78
Pikalt oodatud Vabadussõja võidusammas 80
Kumu – unistuste koht, kus kunst elab 82
Metanoolitragöödia ohvriks langes 94 inimest 84
Sõjad, mis võinuksid eestlastele saatuslikuks saada 86
Estonia laevahukk oli rahuaja suurim merekatastroof 88
Suur põgenemine tõi kaasa Välis- ja Kodu-Eesti tekkimise 90
Valitsuse vahetumise põhjustanud lindiskandaal 92
Eesti kaks sünnipäeva 94
Kalevi korvpallimeeskonna emotsiooniderohke meistritiitel 96
Hruštšovkad ja paneelkorterelamud – nõukogude aja kestvaim pärand 98
1905 aasta revolutsioon avas tee Eesti iseseisvumisele 100
Igale eestlasele eesti nimi! 102
Riiklik toetus Eesti kultuurile ja vähemusrahvustele 104
Monumentaalne kirjasõna tempel rahvusraamatukogu 106
Tulivee tuline pärand 108
Eesti Üliõpilaste Selts oli rahvusliku liikumise üks eestvedajatest 110
Eesti Vabariik on kantud Juudi Rahvusfondi kuldraamatusse 112
Eesti oma äärmusliikumine – vabadussõjalased 114
Eestlased võtsid käimlad kasutusele vastumeelselt 116
Šmiguni ja Veerpalu rahvuslikku mõõtu tõusud ja mõõnad 118
ESTOst sai suurim eestlaste kultuurimanifestatsioon maailmas 120
Rock Summer oli midagi enamat kui ainult rokkmuusikafestival 122
Sõna tegeliku jõuga näitlev luuletaja Juhan Viiding 124
Kaks majanduslikku õppetundi: börsikrahh ja masu 126
Metsavennad ei alistunud hääletult 128
Jüriöö ülestõusuga lõppes aktiivne vabadusvõitlus 130
„Brežnev pensionile!“ ehk vastu hakkamine sovetiseerimisele 132
Kui riigipööre viis Eestist demokraatliku korra 134
Erika Salumäe kaks olümpiakulda 136
Esimese emakeelse keskkooliga sai alguse ühtluskool 138
Soome televisioon oli aken vabasse maailma 140
Eestikeelse välisraadio ajastu 142
Eestlaste pikaaegne hääletoru – rahvusringhääling 144
Erakorraline seisukord, mis polnudki nii erakorraline 146
Teine maailmasõda tõukas eestlased vennatapusõtta 148
Eesti saja-aastased sõsarad Läti ja Leedu 150
Eesti saja-aastane vend Soome 152
Riigi esimene naine Kersti Kaljulaid 154
Emakeelse Tartu ülikooli avamine oli rahvusliku kõrgkultuuri suursündmus 156
Kõige eestilikum luuletaja Juhan Liiv 158
Rahvuslik sümbol – Estonia teatri- ja kontserdimaja 160
„Hurti muuseumist“ kogu Eesti rahva muuseumiks 162
Sundkollektiviseerimisest algas traditsioonilise maaelu hääbumine 164
Ida-Euroopa radikaalseim maareform 166
Madisepäeva lahing määras eestlaste edasise saatuse 168
Umsiedlung – sajanditepikkuse baltisaksa kultuuri lõpp 170
Vene kultuur Eestis 172
Maailma-Kristjani läbi aegade säravad võidud 174
Eesti rahva priiks saamine 176
Vanemuine – esimene rahva raha eest rajatud kultuuritempel 178
Läbi aegade parim raamat ja sajandi film „Kevade“ 180
Märtsipommitamised olid sõjakuriteod 182
Eesti oma raha tulekud ja minekud 184
Värvikas riigimees Lennart Meri 186
Programmiga „Tiigrihüpe“ tehti Eestis IT-revolutsiooni 188
Moodsa eesti keele sünd 190
Maailma ühe demokraatlikuma põhiseaduse kehtestamine 192
Eesti ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga 194
Eesti rahva suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare 196
Rahvuslik ärkamisaeg oli oma riigi lätteks 198
Sinimustvalge tee rahva ja riigi sümboliks 200
Koolimees Forseliuse tööga algas eestlastele hariduse andmine 202
Venemaa tunnustas „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“ 204
Küüditamised olid suurim šokk Eesti rahva ajaloos 206
„Ükskord me võidame niikuinii!“ 208
Eesti iseseisvuse hävitamine 210
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest 212
„Elagu iseseisew demokratiline Eesti wabariik!“ 214
Kasutatud allikad 216
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.