IT-juhtimise aastakonverents 2025

Sügisel teatas Eesti Energia, et viib oma 320-liikmelises IT-organisatsioonis läbi olulised muudatused. Eesmärk oli meeskond tõhusamalt tööle panna, leida üksuste ühisosad ja seeläbi vastata paremini äri vajadusele. Kui varem oli töö jaotatutud eraldi tarkvaraarendus- ja operations-meeskondade vahel, siis nüüd liigutakse DevOps-mudeli suunas, kus sama tiim vastutab nii arenduse kui ka hilisema toote üleval hoidmise eest. Raido Ivalo sõnul on projektipõhiselt tootepõhisele mudelile liikumine organisatsioonis suuresti kultuuriline muudatus ja väljakutse. Kuidas Eesti Energia selle lahendas, mida õpiti ja mida teised võiksid sellest õppida?

IT-juhid aitavad tõsta ettevõtete konkurentsivõimet muuhulgas läbi nutikate lahenduste juurutamise ja äriprotsesside digitaliseerimise. Mis aga võiks olla tehnoloogiavaldkonna juhi roll organisatsioonis laiemalt? Millist koostööd eeldab see tippjuhi ja teiste juhtkonna liikmetega? Kuivõrd sõltub see organisatsiooni suurusest või tegevusalast? Mullu suvest Tallinna Sadama IT-juhina töötava Priit Koppeli kogemuste seas on Ericssoni Balti riikide IT-juhi positsioon, Playtechi tuumikteenuste osakonna juhi roll, samuti on ta olnud mitme IT-ettevõtte juhatuse liige ning suunanud IT-valdkonda ka Viru hotellis.

„Kiirusta mõistlikult“ tähendab, et tee plaan, pea nõu ja hinda alternatiive enne tegutsemist. Muuhulgas pole kõike ise tegemine alati parim lähenemine. Crayon Eesti tegevjuht Tarmo Uba soovitab mitte jätta lauale tasuta lõunaid – kasuta ära kogu raha, mida tootjad ja partnerid on valmis lauale panema. Samuti aitab „innovatsiooni“ asemel kasule keskendumine tegeleda tema sõnul sellega, mis päriselt väärtust loob. 46 riigis tegutsev ja 4000 töötajaga pilveteenuste ekspert Crayon pakub lisaks oma IT-teenustele ka Microsofti, Amazon Web Servicesi ja Google Cloudi lahendusi.

Jaan Hendrik Murumets avab oma kogemusi IT-tiimide juhtimisel ja IT rakendamisel ettevõtluses. Tema tänane tööandja Bolt opereerib kümnetes riikides ja sadades linnades, vastutades kriitilise taristu eest. Heidame pilgu Bolti riistvaratiimi igapäeva: kuidas nad mõtlevad ja tegutsevad ning mis võtetega edu saavutavad. Jaan Hendrik Murumets on lõpetanud TalTechi elektroonika ja telekommunikatsiooni erialal ning õppinud ka Tartu Ülikooli IT-teaduskonnas. 2020 pälvis ta asjade interneti (IoT) lahendusi arendava ettevõtte Krakul asutajana aasta noore ettevõtja tiitli. Viimased 2,5 aastat on Murumets juhtinud IoT valdkonda Boltis.

Soraineni on tunnustatud Baltimaade kõige innovatiivsema advokaadibüroona, mis kasutab üha enam oma tegevuses ka tehisintellekti. Kuidas aga said nende esimesed AI projektid alguse? Mida hakati esmalt automatiseerima ja millised õppetunnid sellega kaasnesid? Kuuleme nõuandeid ka äri standardiseerimise ja andmekaitse tagamise osas, samuti soovitusi innovatsiooni juhtimiseks organisatsioonis.

NB! Mart Potter on öelnud, et tehisaru kasutav inimene võtab ära töö sellelt, kes AId ei kasuta ning samamoodi haarab AI strateegiaga ettevõte turgu firmadelt, kel seda strateegiat veel pole. Niisiis pakume kogemust, kuidas tehisaru abil konkurentidest ette jõuda.

Geopoliitilistest pingetest tulenevalt on äri jätkusuutlikkus muutunud ettevõtete jaoks kriitiliseks teemaks. Ettevõtjatel ja IT-juhtidel on täna olulisem kui kunagi varem kaardistada võimalikud riskid, mis võivad ohustada ettevõtte toimepidevust, ning töötada välja strateegiad nende maandamiseks. Telia Eesti riskijuht selgitab, kuidas tõhusalt ohte hallata ja millistele aspektidele tuleks praeguses julgeolekuolukorras erilist tähelepanu pöörata.

Vaatamata enam kui 11 miljoni euro kulutamisele paljude aastate jooksul, pole Eestis õnnestunud luua ühtegi kasutamisvalmis ja proaktiivset digitaalset sündmusteenust, teatas riigikontroll sügisel oma aruandes. Muuhulgas ei näinud riik teenuste planeerimisel ette arendusprotsessi keerukust. Miks riigi IT-arendused venivad ja mida võiks sellest õppida IT- ja tehnoloogiajuhid nii era- kui ka avalikust sektorist?