PERSONALITÖÖ AASTAKONVERENTS 2026: SURVE ALL

Eesti keeles on sõnal “lend” nii otsene kui ka tugev metafoorne tähendus. Kõrgemale võib lennata nii karjääris kui ka piloodina lennukis. Kas surve või pinge all on keerulisem või hoopis lihtsam otsustada? Kas surve teeb otsustuprotsessid ebaturvaliseks või hoopis turvalisemaks? Need on küsimused, mille üle koos mõtteid vahetada.

Eesti tööturg on surve all – tööealiste inimeste arv väheneb, elanikkond vananeb ja nooremad põlvkonnad toovad tööellu täiesti uued ootused. Statistika ja trendid räägivad selget keelt: tulevikus ei saa tööandjad enam loota kvantiteedile, vaid peavad õppima looma kvaliteeti – paremat töötajakogemust, targemat töökorraldust ja suuremat väärtust iga inimese potentsiaalist.

Ettekandes uurime:

- millised rahvastikuprotsessid Eestis praegu toimuvad,
- kuidas need mõjutavad tööealise elanikkonna suurust ja struktuuri,
- milliseid võimalikke stsenaariume võiks järgmise kümnendi jooksul ette kujutada,
- milliseid riske ja arengusuundi need ühiskonnale kaasa toovad.

Kuidas tööandjana toetada inimesi, kellel on hirm tuleviku ees – olgu see seotud sõja, koondamise, inflatsiooni või lihtsalt ebakindluse tundega? Räägime, miks sama ebakindel maailm mõjutab erinevaid töötajaid väga erinevalt, tuginedes Eesti suurandmetele isiksuse, ametite ning rahulolu seostest. Antakse teaduspõhine vaade sellele, kuidas tööandjad saavad suurendada töö ja inimese sobivust ning toetada oma töötajate toimetulekut ärevusega. Ning arutleme, kuidas empaatia saab selles kontekstis olla strateegiline juhtimisoskus, mitte ainult toetav hoiak.

Ülemaailmne fookus kliimamuutustele ja jätkusuutlikule arengule on toonud ettevõtetele kaasa uue ja vältimatu surve – vähendada keskkonnamõju, täita kasvavaid nõudeid ja luua väärtust pikas perspektiivis. See surve ei ole enam ajutine trend, vaid osa ettevõtete igapäevasest reaalsusest. Samas peitub roheoskustes võimalus muuta need nõuded strateegiliseks kasvuvõimaluseks. Roheoskused pole enam “lisaväärtus”, vaid organisatsiooni konkurentsivõime ja ellujäämise kriitiline alus. Personalijuht on see, kes aitab luua teadmiste, oskuste ja hoiakutega tööjõu, mis suudab rohepöörde nõudmisi mõista, nendega toime tulla ja neid ettevõtte arenguks kasutada. Roheoskuste teadlik integreerimine personalipraktikatesse muudab surve juhtimises selgemaks, toetab töötajate kindlustunnet ja aitab suunata organisatsiooni jätkusuutlikuma tuleviku poole.

Merle Viirmaa vaatab juhtimist läbi VUCA-maailma (Volatility, Uncertainty, Complexity, Ambiguity – ebastabiilsuse, ebakindluse, keerukuse ja mitmetimõistetavuse) prisma: kuidas juhina säilitada enesekindlus ja autentsus keset pidevaid muutusi, tehnoloogilist tormijooksu ja kasvavat survet? 

Tänapäeva juhid ei vastuta enam ainult numbrite ja tulemusnäitajate eest, vaid ka meeskondade emotsionaalse kliima ja psühholoogilise turvatunde eest. Kuidas personalijuhid saavad toetada juhte, kes peavad juhtima ärevust sama palju kui inimesi? Merle räägib, miks enesejuhtimine, teadlik kohalolu ja empaatia on muutunud juhi tööriistakasti keskseks osaks – ning kuidas nendeta pole võimalik olla tõeliselt tulemuslik. 

Kuidas hoida inimesekeskset mõtteviisi ajal, mil surve eelarvetele ja efektiivsusele kasvab? Arutleme, miks pere- ja töötajakeskne lähenemine organisatsioonis ei ole lisakulu, vaid strateegiline investeering ja kuidas see tasub end ära nii inimeste heaolu kui ka tulemuste vaates. 

Räägime, kuidas mõista peresõbralikkust laiemalt kui kommikotid ja lastenurgad kontoris: see tähendab kultuuri, kus väärtustatakse töö- ja eraelu tasakaalu, usaldust ja inimlikkust. Kuidas sellist töökultuuri hoida ja kasvatada, kui majanduses on pingelised ajad ja ressursid piiratud?

Statistikaamet sattus hiljuti suure avaliku tähelepanu alla seoses keskmise palga andmete avaldamisega, mis vajasid täpsustamist. Meist räägiti ja kirjutati laialdaselt ja kriitiliselt, kuid ka mõistvalt ja toetavalt. Ühe hetkega kerkisid avalikkuse fookusesse organisatsiooni usaldusväärsus, tööprotsessid ja juhtimispraktikad, mis omakorda tõid kaasa sisemise turbulentsi kogu ametis. Kuidas pöörata selline kriisiolukord arenguvõimaluseks, rahustada ärevust ning taastada meeskondade töövõime olukorras, kus avaliku surve mõjuväljas tegutsemine on kujunemas uueks normaalsuseks?

2026. aastal jõustuvad tööõiguses mitmed muudatused, mis mõjutavad töölepinguid, töökorraldust, paindlikkust ja tööandja vastutust. Selles ettekandes toome teieni kõige olulisemad tööõiguse aspektid, mida iga personalijuht peab teadma, et olla muudatusteks valmis. Räägime, millele keskenduda juba täna, kuidas muudatused mõjutavad igapäevast personalitööd ning milliseid riske ja võimalusi need loovad. Ettekanne annab vajaliku ja selge ülevaate, mis aitab personalijuhil teha teadlikke otsuseid ning vältida vigu kiirelt muutuvate nõuete keskel.