igapäevaelu

Põhja-Korea

Salaja maailma kõige suletumas riigis
Põhja-Korea pilt
Autor: John Sweeney Ilmumisaasta: 2014 Lehekülgi: 384 Kirjastus: Äripäev Klubi: Imelise Ajaloo raamatuklubi

BBC ajakirjanik John Sweeney kirjeldab tänapäeva maailma kõige repressiivsema totalitaarriigi – Põhja-Korea – peidus poolt. Sweeney reisis Põhja-Koreasse ülikooli ajalooprofessorina, sest ajakirjanike eest varjatakse selles riigis toimuvat eriti kiivalt, ja nägi asju, mille olemasolu tänapäeva maailmas tundub täiesti uskumatu. Sweeney kirjeldab maad, kus sõnavabadus on vaid illusioon, kus inimeste järele luuratakse ja neid vähimagi ebalojaalsuse ilmingu puhul karmilt karistatakse, kus internetist ei ole kuuldudki ja kus elektrivarustus on katkendlik – ööpäev läbi on elektrit üksnes mausoleumis ja riiki Lõuna-Koreast eraldava demilitariseeritud tsooni elektritaras. Põhja-Koreas kaovad vaenulikkust ilmutanud inimesed jäljetult või surevad kahtlastel asjaoludel ning teisitimõtlejaid karistatakse kolmanda põlve järeltulijateni. Mudilastele õpetatakse liitmist ja lahutamist ameeriklaste surnukehasid kokku arvutades. Veel 1990. aastate keskpaigas leidis selles pimeduseriigis aset näljahäda, tolle aja Ida-Aasia suurim humanitaarkatastroof, milles suri miljoneid inimesi – täpselt hukkunute arvu ei tea keegi – ja mida kaua aega välismaailma eest varjati.

Kõige krooniks on tegemist tuumariigiga, mille eesotsas on mees, kelle vaimse tasakaalu kohta on korduvalt kahtlust avaldatud. Kas Põhja-Korea võimunäitamine on bluff või tõepoolest samm maailmalõpu poole?

Põhjakorealastele endile räägitakse, et nende riik on võimsaim maailmas. Paljud usuvadki seda, sest teistsuguse maailma olemasolust lihtsalt ei teata. Põhja-Korea on peaaegu nagu Kafka teos, mis on trükitud tähestikus, mida keegi lugeda ei mõista. See riik valetab nii suurelt, et iga Põhja-Korea elanik näib seda uskuvat. Nagu Hitleri Kolmas Reich kunagi sakslaste hulgas, nii on ka Kimi dünastia režiim põhjakorealaste hulgas masendavalt populaarne.

Teised kirjutavad:
Jaan Martinson, Postimees 
Katja Koort, Sirp

Tellimine


Failid
Sisukord

Sissejuhatus
1. Plastkärnkonna maal
2. Zombijumalatest immitseb mäda
3. Vahakujust Jumal-Isa
4. “Mitte pildistada!”
5. Kullasmugeldaja Jimmy
6. Pyongyangi loomaaed
7. Hirmsaim paik maailmas
8. Eesriie langeb
9. Julmad mädakristused
10. Marmorile kustes
11. “Kas selline kingitus Kallist Juhti ei solva?”
12. Mees, kes naasis Põhja-Koreast hulluna 
13. Ajude pesu
14. Halvast Elvisest Jumal-poeg
15. Viiskümmend rohelise varjundit
16. Tühjad kõhud
17. Ameeriklane, kes Põhja-Koreasse jäi
18. Haigla, kus on patsiente, aga ainult hommikuti
19. Sunnitöölaagri tsirkus
20. Paks Poiss Kim-jumal

Arvustused
Mart Nutt
poliitik ja ajaloolane

„Põhja-Korea. Salaja maailma kõige suletumas riigis“ on seni kõige põhjalikum eesti keeles ilmunud raamat saladuselooriga kaetud kommunistlikust kummitusteriigist, mille olemasolu ei saaks 21. sajandil võimalikukski pidada, kui see ei eksisteeriks meie kõrval. Raamatu on kirjutanud tuntud Briti uuriv ajakirjanik ja kirjanik John Sweeney, kes on töötanud Observeri ja BBC palgal rohkem kui 60 riigis, nende seas niisugustes sõja- ja konfliktikolletes nagu Alžeeria, Iraak, Tšetšeenia ja Bosnia, kuid ka Ceauşescu-aegne Rumeenia. Autori suured kogemused ja oskus näha tegelikkust näilisuse taga annavad lugejale õudse, kuid objektiivse pildi tänapäeva kõige julmemast türanniast. Raamat põhjustas ka paraja skandaali, kuna ajakirjanikuna ei olnud Sweeneyl võimalik Põhja-Koreasse pääseda, London School of Economicsi akadeemilise töötajana esinedes ja tudengitega reisides süüdistati teda aga kooli ärakasutamises ja üliõpilaste ohtu seadmises. Kuid muul moel poleks see raamat ka valminud.

Autor illustreerib Põhja-Korea olustikku arvukate näidetega konkreetsete inimeste saatusest, analüüsides nende taustal režiimi olemust ja otsides selle juuri ning võrreldes seda maad teiste totalitaarsete riikidega. Ta jõuab pisut vaieldavale järeldusele, et Põhja-Korea seisab tänu oma rassipuhtuse ideoloogiale lähemal Natsi-Saksamaale kui teistele kommunistlikele riikidele. Kuid see võrdlus on omal kohal, kui mõista, et Natsi-Saksa ja Stalini-NSV Liit olid tegelikult väga sarnased režiimid, mistõttu Põhja-Korea diktaatori Kim Il Sungi stalinismi „edasiarendus“ andiski hübriidi kommunismist ja natsionaalsotsialismist.

Sweeney näitab, et Põhja-Korea ühiskond on äärmuseni silmakirjalik ja valelik. Lähtudes sotsialismi-ideest, mille järgi inimeste võrdsus on ülim väärtus, on Põhja-Korea ilmselt tänapäeva maailma kõige ebavõrdsem ühiskond, kus võimuoligarhia ja tavainimese vahel haigutab põhjatu kuristik ning juht on seatud jumala seisusesse. Sotsialismi eesmärk likvideerida inimese ekspluateerimine on leidnud Põhja-Koreas lahenduse orjuses, koonduslaagrite ebainimlikes oludes, riik on rakendatud valitseva klassi ohjeldamatu egoismi teenistusse. Selle riigi juhtkonnal ei saa olla mingeid ideaale, rahvast hoitakse totaalsel valel põhineva propaganda, suletuse ja salastatuse abil hirmus ja teadmatuses. Põhja-Korea on musternäide sellest, kuidas kommunistlikud ideaalid ja tegelikkus teineteist välistavad.

Kui kaua selline orjalaager võib veel püsida? Kui suri Kim Il Sung, loodeti, et režiim on sunnitud liberaliseeruma. Kuid Kim Teise lahkumine põhjustas üksnes suure hulga poliitilise juhtkonna liikmete hukkamise. Sweeney loodab, et selline türannia ei saa püsida viitkümmet aastat, nagu kartis raamatus tsiteeritud Rumeenia diplomaat. Kuid totalitaarsete riikide lõpp on enamasti ootamatu. Nad võivad püsida aastakümneid, kuid variseda kokku juba homme. Valus küsimus on, kuidas suudavad mitme põlve jooksul ajupesu all kannatanud inimesed kohaneda demokraatlike oludega ja kui kaua see aega võtab.

Loe edasi >