Sõjaähvardus

Rahvusvaheline kommunism ja Teise maailmasõja põhjused

Sõjaähvardus
Jonathan Haslam
Lehekülgi: 464
Ilmub: 27.05.2022
Kirjastus: Äripäev

Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Jonathan Haslam vaatleb esmapilgul teada-tuntud teemat – Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid –, ent jõuab meisterliku uue tõlgenduseni. Autor vaatab kaugemale laialt levinud selgitustest sõja puhkemise kohta ning näitab, kuidas kõige taga oli hirm kommunismi ülemaailmse leviku ees.

„Poliitikud ja diplomaadid õppisid ideede salavõimu kartma rohkem kui sõjalist võimekust,“ kirjutab Haslam. „Nii võis vähese ründesõjavõimekusega Nõukogude Venemaa oma ideoloogia jõu tõttu mõjuda üliohtlikuna. Samas võis hambuni relvastatud Natsi-Saksamaa olla vastuvõetav, kuna eeldati, et ta jagab samu aluspõhimõtteid.“ Haslam selgitab, kuidas kokkulepluspoliitika Saksamaaga hoidis esialgu küll ära revolutsiooni, ent Hitleri valesti mõistmine põhjustas hiljem sõja.

„Sõjaähvardus“ valiti väljaannete Financial Times ja The Telegraph poolt 2021. aasta parimaks ajalooraamatuks.

Sisukord

Eessõna

Sissejuhatus

 

1. 1917–1920: maailmarevolutsiooni ristteed

2. Euroopa kuristiku aarel

3. Suurbritannia ja tema impeeriumi õõnestamine

4. 1931: Mandžuuria fiasko

5. Stalin panustab saksa natsionalismile

6. Hitleri mõju

7. Itaalia rikub reegleid

8. Rahvarinde paradoks

9. Hispaania ja Euroopa lõhenemine

10. Jaapani-vastane ühisrinne

11. 1937–1939: Saksamaaga kokkulepluse poliitika

12. 1939–1940: sõda

13. Kallaletung Noukogude Liidule

 

Kokkuvõte

Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
Näita käibemaksuga
Sõjaähvardus

Sõjaähvardus

Jonathan Haslam
Rahvusvaheline kommunism ja Teise maailmasõja põhjused
Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Jonathan Haslam vaatleb esmapilgul teada-tuntud teemat – Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid –, ent jõuab meisterliku uue tõlgenduseni. Autor vaatab kaugemale laialt levinud selgitustest sõja puhkemise kohta ning näitab, kuidas kõige taga oli hirm kommunismi ülemaailmse leviku ees.

„Poliitikud ja diplomaadid õppisid ideede salavõimu kartma rohkem kui sõjalist võimekust,“ kirjutab Haslam. „Nii võis vähese ründesõjavõimekusega Nõukogude Venemaa oma ideoloogia jõu tõttu mõjuda üliohtlikuna. Samas võis hambuni relvastatud Natsi-Saksamaa olla vastuvõetav, kuna eeldati, et ta jagab samu aluspõhimõtteid.“ Haslam selgitab, kuidas kokkulepluspoliitika Saksamaaga hoidis esialgu küll ära revolutsiooni, ent Hitleri valesti mõistmine põhjustas hiljem sõja.

„Sõjaähvardus“ valiti väljaannete Financial Times ja The Telegraph poolt 2021. aasta parimaks ajalooraamatuks.

Lisainfo

Jonathan Haslam
Lehekülgi: 464
Ilmub: 27.05.2022
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Eessõna

Sissejuhatus

 

1. 1917–1920: maailmarevolutsiooni ristteed

2. Euroopa kuristiku aarel

3. Suurbritannia ja tema impeeriumi õõnestamine

4. 1931: Mandžuuria fiasko

5. Stalin panustab saksa natsionalismile

6. Hitleri mõju

7. Itaalia rikub reegleid

8. Rahvarinde paradoks

9. Hispaania ja Euroopa lõhenemine

10. Jaapani-vastane ühisrinne

11. 1937–1939: Saksamaaga kokkulepluse poliitika

12. 1939–1940: sõda

13. Kallaletung Noukogude Liidule

 

Kokkuvõte

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]