Inimtulv
Kuidas on rahvastik kujundanud tänapäeva maailma
Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt.
Viimase aja ühes tähelepanuväärsemas demograafiateemalises raamatus käsitleb Paul Morland möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine).
See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.
Sisukord
Esimene osa. Rahvastik ja ajalugu
1. Sissejuhatus
Millest see raamat räägib ja mille poolest on see tähtis?
2. Arvude tähtsus
Suur murrang
Suured rahvastikutrendid: minevik ja olevik
Kuidas töötavad arvud demograafias
Mida annab meile demograafia?
Rahvaarv ja sõjaline jõud
Rahvaarv ja majanduslik jõud
Demograafia riikides sees, mitte riikide vahel
Lühike sissejuhatus demograafiasse
Andmed
Mõningaid seisukohti
Teine osa. Tulv kogub hoogu: Euroopa
3. Anglosakside võidukäik
Inglismaa näitab teed
Selgitus demograafilise kiirenduse kohta
Võrdlus teiste maadega
Iirimaa: erand erandi sees
Maailma töökoda: kuidas rahvaarv tegi Suurbritanniast maailma juhtiva majanduse
Kuninganna ja kodumaa hüvanguks: täidame riigi rahvaga
Anglosaksid Ameerika Ühendriikides
Liigne enesekindlus
4. Venemaa ja Saksamaa katsumused
Inglismaa aeglustab tempot
Sündimuskontroll: lühike kõrvalepõige rasestumisvastaste vahendite juurde
Massiline väljaränne jätkub
Saksamaa ärkab
Liikvele läheb Venemaa
Euroopa kaasajooksikud ja korratud rahvahulgad
Uhkus ja paanika: reaktsioonid rahvastiku tasakaalu muutumisele
Kuidas hällid kõigutasid maailma
5. Suure rassi allakäik
Sõda, gripp ja rahvaarv
Euroopa suur aeglustumine
Püsides Euroopas
Rass, pessimism ja poliitika
Demograafia ja diktaatorid
Euroopa suurriikide lõpp
6. Lääneriigid pärast 1945. aastat. Beebibuumist massilise sisserändeni
Beebibuum
Beebibuum põrmustatud
Teine üleminek
Valged lähevad halliks
Mehhiko laine
Ülejäänud lääneriigid astuvad sama sammu
Kas eurooplased jäävadki alla?
7. Venemaa ja idablokk pärast 1945. aastat. Külmas sõjas alla jäänud riigi demograafia
Venelaste taandumine
Poliitilised reageeringud
Demograafia ja Nõukogude Liidu lagunemine
Kas Venemaa on suremas?
Putin asub vasturünnakule
Õigeusu maailm väljaspool Venemaad
Rumeenia tippaeg
Jugoslaavia sõda
Kadumise demograafia
Kolmas osa. Tulv haarab kogu maailma: sellest, mis toimub väljaspool Euroopat
8. Jaapan, Hiina ja Ida-Aasia. Gigantide vananemine
Tõusva päikese maa: esile astub Jaapan
Sõjajärgne Jaapan: maailma vanima rahvastikuga riigiks
Hiina: tee esimese miljardini ja edasi
Pärast Maod: ühe lapse Hiina
Ameerika mäed Hiinas
Inimtulv Aasias
9. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Ebastabiilsuse demograafia
Rahvaarvu šokk
Islam, nafta ja poliitika: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika demograafilise arengu eeldused
Rahvastiku surve ja sisemine plahvatus
Araablased ja Iisrael: konflikti demograafia
10. Ei midagi uut siin päikese all. Viimased piirid ja tulevikuväljavaated
Ei midagi uut siin päikese all: Ladina-Ameerika
Lõuna-Aasia demograafia
Sahara-tagune Aafrika: viimane piir
Mis saab edasi? Tulevikuvärvi
Mida me ei suuda endale ettegi kujutada?
Lisa 1. Kuidas arvutada keskmist eluiga
Lisa 2. Kuidas arvutada summaarset sündimuskordajat
Tänu
Kirjandus
Arvustused
Paul Morland annab raamatus „Inimtulv“ edasi inimkonna viimase kahe sajandi ajaloo rahvastikumuutuste vaatepunktist. Morland väidab, et riikidevaheliste ja riikide siseste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete arengute analüüsimisel jäetakse rahvastikustruktuur sageli piisava tähelepanuta. Kui aga demograafiale ka tähelepanu on pööratud, siis on riigijuhtide ja muude arvajate hinnangud tihti põhinenud vildakatel arusaamadel rahvastikuarengu olemusest. Nende väidetega saab kahtlemata nõustuda.
Oma väidete tõestamiseks annab Morland tiheda ülevaate eri riikide ja piirkondade arengust — keskendudes küll põhiliselt rahvaarvult suuremate riikide ning nende riigijuhtide jt arvamuste jälgimisele ja analüüsimisele, kuid tehes nende pinnalt läbivalt ka üldistavamaid tähelepanekuid. See tagab, et raamat pakub kindlasti palju huvitavaid fakte ja värvikaid näited lisaks inimkonna rahvastikuarengu põhitõdede omandamisele.
Samuti on õnnestunud Morlandil vältida vastupidist probleemi enda poolt kritiseeritule ehk demograafia ainulaadse rolli liigset rõhutamist ja ülepaisutamist. Nii raamatu algul sissejuhatavas tekstiosas kui ka hilisemates peatükkides ehk konkreetsete näidete juures on toonitatud, et rahvastiku roll pole ainu- ega ka kaugeltki alati esmatähtis. Tähelepanu on juhitud sellelegi, et keeruliste põhjapanevate inimühiskonna muutuste selgitamisel on raske kindlaks teha põhjuslikke seoseid ja veel enam põhjuslikke seoste suurust, kuna eri valdkonnad on omavahel tihedas ja vastastikusuunalistes seostes.
Morland on taustalt politoloog, mistõttu ei ole tema eesmärk mitte niivõrd anda edasi rahvastiku ajalugu ja rahvastikuprotsesside analüüsi, kui rahvastiku arengu mõju riikidevahelistele ja riikidesisestele poliitilistele jm arengutele. Laiemalt öeldes on tema siht tõestada demograafilise moderniseerumise tähtsust inimühiskondade laiema moderniseerumise juures. Selle ülesandega tuleb ta toime.
Rääkides raamatu probleemidest, siis saab esiteks välja tuua raamatu tempot. Et esitatud on inimkonna kahe viimase sajandi ajalugu rahvastikumuutuste vaatepunktist, tähendab see mõistagi ka seda, et konkreetsete näidete analüüsimine on läbi viidud lühidalt. Seega mõne riigi või arenguga lähemalt kursis olevad inimesed võivad Morlandi käsitlust pidada pinnapealseks. Ka demograafiliste muutuste ja nende põhjuste selgitamisel on Morland andnud üsna lühikesi seletusi. Arvestades aga raamatu ambitsiooni anda ülevaade rahvastikuarengutest kogu maailmas ja nende seostes muude valdkonnaga ning seda kõike „tavalugeja“ jaoks sobivas pikkuses, on selline probleem selgelt vältimatu.
Tõsiseim etteheide on raamatus mitmeid kordi esitatud väide, et demograafiline nüüdisajastamine (ehk eriala terminina demograafiline üleminek) algas umbes aastal 1800 esimesena anglo-saksi ühiskondades ehk Inglismaal ja (inglisekeelsetes) siirderiikides. Seda väidet võib seostada Morlandi rahvusliku päritolu, tema akadeemilise tausta ning tööga ärikonsultandina. Nii põhjendab Morland muutusi demograafilise arengu juhtriikides esmajoones sotsiaalmajandusliku muutustega, pidades silmas industrialiseerimist ja linnastumist ning need teatavasti algasid tõepoolest Inglismaal esimesena. Kuid tegelikult on veenvalt tõestatud (ses osas ei ole erialakirjanduses vaidlusi), et ei suremuse ega sündimuse langus tänapäevasele tasemel ei alanud esimesena Inglismaal ega mujal anglo-sakside juures. Suremuse nüüdisajastumine algas 18. sajandi lõpukümnenditel Skandinaavia riikides ja Prantsusmaal. Kuid Inglismaa järgnes tõepoolest kohe nende järel 19. sajandi algul. Prantsusmaal algas 18. sajandi lõpul ka sündimuse nüüdisajastamine, samas kui mujal Lääne-Euroopas (sealjuures ka Inglismaal) algas see pea sajand hiljem.
Teine etteheide puudutab raamatu esituslaadi. Raamatus on kõigest üks tabel (mida tekstis ei analüüsita) ja mitte ühtki joonist. Teisisõnu on kogu maailma rahvastikuareng esitatud tekstiliselt. Kindlasti oleks lugejal kasu Morlandi loo jälgimisel illustratsioonidest, mis on tänapäeval saadaval Our World in Data sugustes internetikeskkondades.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamat pole mõeldud demograafidele, aga sobib hästi tavalugejale. Uusi teadmisi saab rohkesti – seda nii rahvastikuarengu üldiste suundade kui ka nende vastastikuste suhete kohta poliitika, majanduse ja sotsiaaliaga. Samuti on raamatus palju põnevaid näiteid.
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.
Inimtulv
Kirjeldus
Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt.
Viimase aja ühes tähelepanuväärsemas demograafiateemalises raamatus käsitleb Paul Morland möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine).
See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.
Lisainfo
Sisukord
Esimene osa. Rahvastik ja ajalugu
1. Sissejuhatus
Millest see raamat räägib ja mille poolest on see tähtis?
2. Arvude tähtsus
Suur murrang
Suured rahvastikutrendid: minevik ja olevik
Kuidas töötavad arvud demograafias
Mida annab meile demograafia?
Rahvaarv ja sõjaline jõud
Rahvaarv ja majanduslik jõud
Demograafia riikides sees, mitte riikide vahel
Lühike sissejuhatus demograafiasse
Andmed
Mõningaid seisukohti
Teine osa. Tulv kogub hoogu: Euroopa
3. Anglosakside võidukäik
Inglismaa näitab teed
Selgitus demograafilise kiirenduse kohta
Võrdlus teiste maadega
Iirimaa: erand erandi sees
Maailma töökoda: kuidas rahvaarv tegi Suurbritanniast maailma juhtiva majanduse
Kuninganna ja kodumaa hüvanguks: täidame riigi rahvaga
Anglosaksid Ameerika Ühendriikides
Liigne enesekindlus
4. Venemaa ja Saksamaa katsumused
Inglismaa aeglustab tempot
Sündimuskontroll: lühike kõrvalepõige rasestumisvastaste vahendite juurde
Massiline väljaränne jätkub
Saksamaa ärkab
Liikvele läheb Venemaa
Euroopa kaasajooksikud ja korratud rahvahulgad
Uhkus ja paanika: reaktsioonid rahvastiku tasakaalu muutumisele
Kuidas hällid kõigutasid maailma
5. Suure rassi allakäik
Sõda, gripp ja rahvaarv
Euroopa suur aeglustumine
Püsides Euroopas
Rass, pessimism ja poliitika
Demograafia ja diktaatorid
Euroopa suurriikide lõpp
6. Lääneriigid pärast 1945. aastat. Beebibuumist massilise sisserändeni
Beebibuum
Beebibuum põrmustatud
Teine üleminek
Valged lähevad halliks
Mehhiko laine
Ülejäänud lääneriigid astuvad sama sammu
Kas eurooplased jäävadki alla?
7. Venemaa ja idablokk pärast 1945. aastat. Külmas sõjas alla jäänud riigi demograafia
Venelaste taandumine
Poliitilised reageeringud
Demograafia ja Nõukogude Liidu lagunemine
Kas Venemaa on suremas?
Putin asub vasturünnakule
Õigeusu maailm väljaspool Venemaad
Rumeenia tippaeg
Jugoslaavia sõda
Kadumise demograafia
Kolmas osa. Tulv haarab kogu maailma: sellest, mis toimub väljaspool Euroopat
8. Jaapan, Hiina ja Ida-Aasia. Gigantide vananemine
Tõusva päikese maa: esile astub Jaapan
Sõjajärgne Jaapan: maailma vanima rahvastikuga riigiks
Hiina: tee esimese miljardini ja edasi
Pärast Maod: ühe lapse Hiina
Ameerika mäed Hiinas
Inimtulv Aasias
9. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Ebastabiilsuse demograafia
Rahvaarvu šokk
Islam, nafta ja poliitika: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika demograafilise arengu eeldused
Rahvastiku surve ja sisemine plahvatus
Araablased ja Iisrael: konflikti demograafia
10. Ei midagi uut siin päikese all. Viimased piirid ja tulevikuväljavaated
Ei midagi uut siin päikese all: Ladina-Ameerika
Lõuna-Aasia demograafia
Sahara-tagune Aafrika: viimane piir
Mis saab edasi? Tulevikuvärvi
Mida me ei suuda endale ettegi kujutada?
Lisa 1. Kuidas arvutada keskmist eluiga
Lisa 2. Kuidas arvutada summaarset sündimuskordajat
Tänu
Kirjandus
Arvustused (1)
Paul Morland annab raamatus „Inimtulv“ edasi inimkonna viimase kahe sajandi ajaloo rahvastikumuutuste vaatepunktist. Morland väidab, et riikidevaheliste ja riikide siseste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete arengute analüüsimisel jäetakse rahvastikustruktuur sageli piisava tähelepanuta. Kui aga demograafiale ka tähelepanu on pööratud, siis on riigijuhtide ja muude arvajate hinnangud tihti põhinenud vildakatel arusaamadel rahvastikuarengu olemusest. Nende väidetega saab kahtlemata nõustuda.
Oma väidete tõestamiseks annab Morland tiheda ülevaate eri riikide ja piirkondade arengust — keskendudes küll põhiliselt rahvaarvult suuremate riikide ning nende riigijuhtide jt arvamuste jälgimisele ja analüüsimisele, kuid tehes nende pinnalt läbivalt ka üldistavamaid tähelepanekuid. See tagab, et raamat pakub kindlasti palju huvitavaid fakte ja värvikaid näited lisaks inimkonna rahvastikuarengu põhitõdede omandamisele.
Samuti on õnnestunud Morlandil vältida vastupidist probleemi enda poolt kritiseeritule ehk demograafia ainulaadse rolli liigset rõhutamist ja ülepaisutamist. Nii raamatu algul sissejuhatavas tekstiosas kui ka hilisemates peatükkides ehk konkreetsete näidete juures on toonitatud, et rahvastiku roll pole ainu- ega ka kaugeltki alati esmatähtis. Tähelepanu on juhitud sellelegi, et keeruliste põhjapanevate inimühiskonna muutuste selgitamisel on raske kindlaks teha põhjuslikke seoseid ja veel enam põhjuslikke seoste suurust, kuna eri valdkonnad on omavahel tihedas ja vastastikusuunalistes seostes.
Morland on taustalt politoloog, mistõttu ei ole tema eesmärk mitte niivõrd anda edasi rahvastiku ajalugu ja rahvastikuprotsesside analüüsi, kui rahvastiku arengu mõju riikidevahelistele ja riikidesisestele poliitilistele jm arengutele. Laiemalt öeldes on tema siht tõestada demograafilise moderniseerumise tähtsust inimühiskondade laiema moderniseerumise juures. Selle ülesandega tuleb ta toime.
Rääkides raamatu probleemidest, siis saab esiteks välja tuua raamatu tempot. Et esitatud on inimkonna kahe viimase sajandi ajalugu rahvastikumuutuste vaatepunktist, tähendab see mõistagi ka seda, et konkreetsete näidete analüüsimine on läbi viidud lühidalt. Seega mõne riigi või arenguga lähemalt kursis olevad inimesed võivad Morlandi käsitlust pidada pinnapealseks. Ka demograafiliste muutuste ja nende põhjuste selgitamisel on Morland andnud üsna lühikesi seletusi. Arvestades aga raamatu ambitsiooni anda ülevaade rahvastikuarengutest kogu maailmas ja nende seostes muude valdkonnaga ning seda kõike „tavalugeja“ jaoks sobivas pikkuses, on selline probleem selgelt vältimatu.
Tõsiseim etteheide on raamatus mitmeid kordi esitatud väide, et demograafiline nüüdisajastamine (ehk eriala terminina demograafiline üleminek) algas umbes aastal 1800 esimesena anglo-saksi ühiskondades ehk Inglismaal ja (inglisekeelsetes) siirderiikides. Seda väidet võib seostada Morlandi rahvusliku päritolu, tema akadeemilise tausta ning tööga ärikonsultandina. Nii põhjendab Morland muutusi demograafilise arengu juhtriikides esmajoones sotsiaalmajandusliku muutustega, pidades silmas industrialiseerimist ja linnastumist ning need teatavasti algasid tõepoolest Inglismaal esimesena. Kuid tegelikult on veenvalt tõestatud (ses osas ei ole erialakirjanduses vaidlusi), et ei suremuse ega sündimuse langus tänapäevasele tasemel ei alanud esimesena Inglismaal ega mujal anglo-sakside juures. Suremuse nüüdisajastumine algas 18. sajandi lõpukümnenditel Skandinaavia riikides ja Prantsusmaal. Kuid Inglismaa järgnes tõepoolest kohe nende järel 19. sajandi algul. Prantsusmaal algas 18. sajandi lõpul ka sündimuse nüüdisajastamine, samas kui mujal Lääne-Euroopas (sealjuures ka Inglismaal) algas see pea sajand hiljem.
Teine etteheide puudutab raamatu esituslaadi. Raamatus on kõigest üks tabel (mida tekstis ei analüüsita) ja mitte ühtki joonist. Teisisõnu on kogu maailma rahvastikuareng esitatud tekstiliselt. Kindlasti oleks lugejal kasu Morlandi loo jälgimisel illustratsioonidest, mis on tänapäeval saadaval Our World in Data sugustes internetikeskkondades.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamat pole mõeldud demograafidele, aga sobib hästi tavalugejale. Uusi teadmisi saab rohkesti – seda nii rahvastikuarengu üldiste suundade kui ka nende vastastikuste suhete kohta poliitika, majanduse ja sotsiaaliaga. Samuti on raamatus palju põnevaid näiteid.
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.