Inimtulv

Kuidas on rahvastik kujundanud tänapäeva maailma

Inimtulv
Paul Morland
Lehekülgi: 368
Ilmub: 21.06.2021
Kirjastus: Äripäev

Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt.

Viimase aja ühes tähelepanuväärsemas demograafiateemalises raamatus käsitleb Paul Morland möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine).

See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.

Sisukord

Esimene osa. Rahvastik ja ajalugu

1. Sissejuhatus

Millest see raamat räägib ja mille poolest on see tähtis?

2. Arvude tähtsus

Suur murrang

Suured rahvastikutrendid: minevik ja olevik

Kuidas töötavad arvud demograafias

Mida annab meile demograafia?

Rahvaarv ja sõjaline jõud

Rahvaarv ja majanduslik jõud

Demograafia riikides sees, mitte riikide vahel

Lühike sissejuhatus demograafiasse

Andmed

Mõningaid seisukohti

 

Teine osa. Tulv kogub hoogu: Euroopa

3. Anglosakside võidukäik

Inglismaa näitab teed

Selgitus demograafilise kiirenduse kohta

Võrdlus teiste maadega

Iirimaa: erand erandi sees

Maailma töökoda: kuidas rahvaarv tegi Suurbritanniast maailma juhtiva majanduse

Kuninganna ja kodumaa hüvanguks: täidame riigi rahvaga

Anglosaksid Ameerika Ühendriikides

Liigne enesekindlus

4. Venemaa ja Saksamaa katsumused

Inglismaa aeglustab tempot

Sündimuskontroll: lühike kõrvalepõige rasestumisvastaste vahendite juurde

Massiline väljaränne jätkub

Saksamaa ärkab

Liikvele läheb Venemaa

Euroopa kaasajooksikud ja korratud rahvahulgad

Uhkus ja paanika: reaktsioonid rahvastiku tasakaalu muutumisele

Kuidas hällid kõigutasid maailma

5. Suure rassi allakäik

Sõda, gripp ja rahvaarv

Euroopa suur aeglustumine

Püsides Euroopas

Rass, pessimism ja poliitika

Demograafia ja diktaatorid

Euroopa suurriikide lõpp

6. Lääneriigid pärast 1945. aastat. Beebibuumist massilise sisserändeni

Beebibuum

Beebibuum põrmustatud

Teine üleminek

Valged lähevad halliks

Mehhiko laine

Ülejäänud lääneriigid astuvad sama sammu

Kas eurooplased jäävadki alla?

7. Venemaa ja idablokk pärast 1945. aastat. Külmas sõjas alla jäänud riigi demograafia

Venelaste taandumine

Poliitilised reageeringud

Demograafia ja Nõukogude Liidu lagunemine

Kas Venemaa on suremas?

Putin asub vasturünnakule

Õigeusu maailm väljaspool Venemaad

Rumeenia tippaeg

Jugoslaavia sõda

Kadumise demograafia

 

Kolmas osa. Tulv haarab kogu maailma: sellest, mis toimub väljaspool Euroopat      

8. Jaapan, Hiina ja Ida-Aasia. Gigantide vananemine

Tõusva päikese maa: esile astub Jaapan

Sõjajärgne Jaapan: maailma vanima rahvastikuga riigiks

Hiina: tee esimese miljardini ja edasi

Pärast Maod: ühe lapse Hiina

Ameerika mäed Hiinas

Inimtulv Aasias

9. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Ebastabiilsuse demograafia

Rahvaarvu šokk

Islam, nafta ja poliitika: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika demograafilise arengu eeldused

Rahvastiku surve ja sisemine plahvatus

Araablased ja Iisrael: konflikti demograafia

10. Ei midagi uut siin päikese all. Viimased piirid ja tulevikuväljavaated

Ei midagi uut siin päikese all: Ladina-Ameerika

Lõuna-Aasia demograafia

Sahara-tagune Aafrika: viimane piir

Mis saab edasi? Tulevikuvärvi

Mida me ei suuda endale ettegi kujutada?

 

Lisa 1. Kuidas arvutada keskmist eluiga

Lisa 2. Kuidas arvutada summaarset sündimuskordajat

Tänu

Kirjandus

 

Arvustused

Mark GortfelderRahvastikuteadlane, TLÜ Eesti Demograafia Keskus

Paul Morland annab raamatus „Inimtulv“ edasi inimkonna viimase kahe sajandi ajaloo rahvastikumuutuste vaatepunktist. Morland väidab, et riikidevaheliste ja riikide siseste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete arengute analüüsimisel jäetakse rahvastikustruktuur sageli piisava tähelepanuta. Kui aga demograafiale ka tähelepanu on pööratud, siis on riigijuhtide ja muude arvajate hinnangud tihti põhinenud vildakatel arusaamadel rahvastikuarengu olemusest. Nende väidetega saab kahtlemata nõustuda.

Oma väidete tõestamiseks annab Morland tiheda ülevaate eri riikide ja piirkondade arengust — keskendudes küll põhiliselt rahvaarvult suuremate riikide ning nende riigijuhtide jt arvamuste jälgimisele ja analüüsimisele, kuid tehes nende pinnalt läbivalt ka üldistavamaid tähelepanekuid. See tagab, et raamat pakub kindlasti palju huvitavaid fakte ja värvikaid näited lisaks inimkonna rahvastikuarengu põhitõdede omandamisele.

Samuti on õnnestunud Morlandil vältida vastupidist probleemi enda poolt kritiseeritule ehk demograafia ainulaadse rolli liigset rõhutamist ja ülepaisutamist. Nii raamatu algul sissejuhatavas tekstiosas kui ka hilisemates peatükkides ehk konkreetsete näidete juures on toonitatud, et rahvastiku roll pole ainu- ega ka kaugeltki alati esmatähtis. Tähelepanu on juhitud sellelegi, et keeruliste põhjapanevate inimühiskonna muutuste selgitamisel on raske kindlaks teha põhjuslikke seoseid ja veel enam põhjuslikke seoste suurust, kuna eri valdkonnad on omavahel tihedas ja vastastikusuunalistes seostes.

Morland on taustalt politoloog, mistõttu ei ole tema eesmärk mitte niivõrd anda edasi rahvastiku ajalugu ja rahvastikuprotsesside analüüsi, kui rahvastiku arengu mõju riikidevahelistele ja riikidesisestele poliitilistele jm arengutele. Laiemalt öeldes on tema siht tõestada demograafilise moderniseerumise tähtsust inimühiskondade laiema moderniseerumise juures. Selle ülesandega tuleb ta toime.

Rääkides raamatu probleemidest, siis saab esiteks välja tuua raamatu tempot. Et esitatud on inimkonna kahe viimase sajandi ajalugu rahvastikumuutuste vaatepunktist, tähendab see mõistagi ka seda, et konkreetsete näidete analüüsimine on läbi viidud lühidalt. Seega mõne riigi või arenguga lähemalt kursis olevad inimesed võivad Morlandi käsitlust pidada pinnapealseks. Ka demograafiliste muutuste ja nende põhjuste selgitamisel on Morland andnud üsna lühikesi seletusi. Arvestades aga raamatu ambitsiooni anda ülevaade rahvastikuarengutest kogu maailmas ja nende seostes muude valdkonnaga ning seda kõike „tavalugeja“ jaoks sobivas pikkuses, on selline probleem selgelt vältimatu.

Tõsiseim etteheide on raamatus mitmeid kordi esitatud väide, et demograafiline nüüdisajastamine (ehk eriala terminina demograafiline üleminek) algas umbes aastal 1800 esimesena anglo-saksi ühiskondades ehk Inglismaal ja (inglisekeelsetes) siirderiikides. Seda väidet võib seostada Morlandi rahvusliku päritolu, tema akadeemilise tausta ning tööga ärikonsultandina. Nii põhjendab Morland muutusi demograafilise arengu juhtriikides esmajoones sotsiaalmajandusliku muutustega, pidades silmas industrialiseerimist ja linnastumist ning need teatavasti algasid tõepoolest Inglismaal esimesena. Kuid tegelikult on veenvalt tõestatud (ses osas ei ole erialakirjanduses vaidlusi), et ei suremuse ega sündimuse langus tänapäevasele tasemel ei alanud esimesena Inglismaal ega mujal anglo-sakside juures. Suremuse nüüdisajastumine algas 18. sajandi lõpukümnenditel Skandinaavia riikides ja Prantsusmaal. Kuid Inglismaa järgnes tõepoolest kohe nende järel 19. sajandi algul. Prantsusmaal algas 18. sajandi lõpul ka sündimuse nüüdisajastamine, samas kui mujal Lääne-Euroopas (sealjuures ka Inglismaal) algas see pea sajand hiljem.

Teine etteheide puudutab raamatu esituslaadi. Raamatus on kõigest üks tabel (mida tekstis ei analüüsita) ja mitte ühtki joonist. Teisisõnu on kogu maailma rahvastikuareng esitatud tekstiliselt. Kindlasti oleks lugejal kasu Morlandi loo jälgimisel illustratsioonidest, mis on tänapäeval saadaval Our World in Data sugustes internetikeskkondades.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamat pole mõeldud demograafidele, aga sobib hästi tavalugejale. Uusi teadmisi saab rohkesti – seda nii rahvastikuarengu üldiste suundade kui ka nende vastastikuste suhete kohta poliitika, majanduse ja sotsiaaliaga. Samuti on raamatus palju põnevaid näiteid.

Ajalooraamatud

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

Tellimine
Paberraamat
TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
Näita käibemaksuga
Inimtulv

Inimtulv

Paul Morland
Kuidas on rahvastik kujundanud tänapäeva maailma
Tellimine
Paberraamat
TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt.

Viimase aja ühes tähelepanuväärsemas demograafiateemalises raamatus käsitleb Paul Morland möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine).

See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.

Lisainfo

Paul Morland
Lehekülgi: 368
Ilmub: 21.06.2021
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Esimene osa. Rahvastik ja ajalugu

1. Sissejuhatus

Millest see raamat räägib ja mille poolest on see tähtis?

2. Arvude tähtsus

Suur murrang

Suured rahvastikutrendid: minevik ja olevik

Kuidas töötavad arvud demograafias

Mida annab meile demograafia?

Rahvaarv ja sõjaline jõud

Rahvaarv ja majanduslik jõud

Demograafia riikides sees, mitte riikide vahel

Lühike sissejuhatus demograafiasse

Andmed

Mõningaid seisukohti

 

Teine osa. Tulv kogub hoogu: Euroopa

3. Anglosakside võidukäik

Inglismaa näitab teed

Selgitus demograafilise kiirenduse kohta

Võrdlus teiste maadega

Iirimaa: erand erandi sees

Maailma töökoda: kuidas rahvaarv tegi Suurbritanniast maailma juhtiva majanduse

Kuninganna ja kodumaa hüvanguks: täidame riigi rahvaga

Anglosaksid Ameerika Ühendriikides

Liigne enesekindlus

4. Venemaa ja Saksamaa katsumused

Inglismaa aeglustab tempot

Sündimuskontroll: lühike kõrvalepõige rasestumisvastaste vahendite juurde

Massiline väljaränne jätkub

Saksamaa ärkab

Liikvele läheb Venemaa

Euroopa kaasajooksikud ja korratud rahvahulgad

Uhkus ja paanika: reaktsioonid rahvastiku tasakaalu muutumisele

Kuidas hällid kõigutasid maailma

5. Suure rassi allakäik

Sõda, gripp ja rahvaarv

Euroopa suur aeglustumine

Püsides Euroopas

Rass, pessimism ja poliitika

Demograafia ja diktaatorid

Euroopa suurriikide lõpp

6. Lääneriigid pärast 1945. aastat. Beebibuumist massilise sisserändeni

Beebibuum

Beebibuum põrmustatud

Teine üleminek

Valged lähevad halliks

Mehhiko laine

Ülejäänud lääneriigid astuvad sama sammu

Kas eurooplased jäävadki alla?

7. Venemaa ja idablokk pärast 1945. aastat. Külmas sõjas alla jäänud riigi demograafia

Venelaste taandumine

Poliitilised reageeringud

Demograafia ja Nõukogude Liidu lagunemine

Kas Venemaa on suremas?

Putin asub vasturünnakule

Õigeusu maailm väljaspool Venemaad

Rumeenia tippaeg

Jugoslaavia sõda

Kadumise demograafia

 

Kolmas osa. Tulv haarab kogu maailma: sellest, mis toimub väljaspool Euroopat      

8. Jaapan, Hiina ja Ida-Aasia. Gigantide vananemine

Tõusva päikese maa: esile astub Jaapan

Sõjajärgne Jaapan: maailma vanima rahvastikuga riigiks

Hiina: tee esimese miljardini ja edasi

Pärast Maod: ühe lapse Hiina

Ameerika mäed Hiinas

Inimtulv Aasias

9. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Ebastabiilsuse demograafia

Rahvaarvu šokk

Islam, nafta ja poliitika: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika demograafilise arengu eeldused

Rahvastiku surve ja sisemine plahvatus

Araablased ja Iisrael: konflikti demograafia

10. Ei midagi uut siin päikese all. Viimased piirid ja tulevikuväljavaated

Ei midagi uut siin päikese all: Ladina-Ameerika

Lõuna-Aasia demograafia

Sahara-tagune Aafrika: viimane piir

Mis saab edasi? Tulevikuvärvi

Mida me ei suuda endale ettegi kujutada?

 

Lisa 1. Kuidas arvutada keskmist eluiga

Lisa 2. Kuidas arvutada summaarset sündimuskordajat

Tänu

Kirjandus

 

Arvustused (1)

Mark GortfelderRahvastikuteadlane, TLÜ Eesti Demograafia Keskus

Paul Morland annab raamatus „Inimtulv“ edasi inimkonna viimase kahe sajandi ajaloo rahvastikumuutuste vaatepunktist. Morland väidab, et riikidevaheliste ja riikide siseste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete arengute analüüsimisel jäetakse rahvastikustruktuur sageli piisava tähelepanuta. Kui aga demograafiale ka tähelepanu on pööratud, siis on riigijuhtide ja muude arvajate hinnangud tihti põhinenud vildakatel arusaamadel rahvastikuarengu olemusest. Nende väidetega saab kahtlemata nõustuda.

Oma väidete tõestamiseks annab Morland tiheda ülevaate eri riikide ja piirkondade arengust — keskendudes küll põhiliselt rahvaarvult suuremate riikide ning nende riigijuhtide jt arvamuste jälgimisele ja analüüsimisele, kuid tehes nende pinnalt läbivalt ka üldistavamaid tähelepanekuid. See tagab, et raamat pakub kindlasti palju huvitavaid fakte ja värvikaid näited lisaks inimkonna rahvastikuarengu põhitõdede omandamisele.

Samuti on õnnestunud Morlandil vältida vastupidist probleemi enda poolt kritiseeritule ehk demograafia ainulaadse rolli liigset rõhutamist ja ülepaisutamist. Nii raamatu algul sissejuhatavas tekstiosas kui ka hilisemates peatükkides ehk konkreetsete näidete juures on toonitatud, et rahvastiku roll pole ainu- ega ka kaugeltki alati esmatähtis. Tähelepanu on juhitud sellelegi, et keeruliste põhjapanevate inimühiskonna muutuste selgitamisel on raske kindlaks teha põhjuslikke seoseid ja veel enam põhjuslikke seoste suurust, kuna eri valdkonnad on omavahel tihedas ja vastastikusuunalistes seostes.

Morland on taustalt politoloog, mistõttu ei ole tema eesmärk mitte niivõrd anda edasi rahvastiku ajalugu ja rahvastikuprotsesside analüüsi, kui rahvastiku arengu mõju riikidevahelistele ja riikidesisestele poliitilistele jm arengutele. Laiemalt öeldes on tema siht tõestada demograafilise moderniseerumise tähtsust inimühiskondade laiema moderniseerumise juures. Selle ülesandega tuleb ta toime.

Rääkides raamatu probleemidest, siis saab esiteks välja tuua raamatu tempot. Et esitatud on inimkonna kahe viimase sajandi ajalugu rahvastikumuutuste vaatepunktist, tähendab see mõistagi ka seda, et konkreetsete näidete analüüsimine on läbi viidud lühidalt. Seega mõne riigi või arenguga lähemalt kursis olevad inimesed võivad Morlandi käsitlust pidada pinnapealseks. Ka demograafiliste muutuste ja nende põhjuste selgitamisel on Morland andnud üsna lühikesi seletusi. Arvestades aga raamatu ambitsiooni anda ülevaade rahvastikuarengutest kogu maailmas ja nende seostes muude valdkonnaga ning seda kõike „tavalugeja“ jaoks sobivas pikkuses, on selline probleem selgelt vältimatu.

Tõsiseim etteheide on raamatus mitmeid kordi esitatud väide, et demograafiline nüüdisajastamine (ehk eriala terminina demograafiline üleminek) algas umbes aastal 1800 esimesena anglo-saksi ühiskondades ehk Inglismaal ja (inglisekeelsetes) siirderiikides. Seda väidet võib seostada Morlandi rahvusliku päritolu, tema akadeemilise tausta ning tööga ärikonsultandina. Nii põhjendab Morland muutusi demograafilise arengu juhtriikides esmajoones sotsiaalmajandusliku muutustega, pidades silmas industrialiseerimist ja linnastumist ning need teatavasti algasid tõepoolest Inglismaal esimesena. Kuid tegelikult on veenvalt tõestatud (ses osas ei ole erialakirjanduses vaidlusi), et ei suremuse ega sündimuse langus tänapäevasele tasemel ei alanud esimesena Inglismaal ega mujal anglo-sakside juures. Suremuse nüüdisajastumine algas 18. sajandi lõpukümnenditel Skandinaavia riikides ja Prantsusmaal. Kuid Inglismaa järgnes tõepoolest kohe nende järel 19. sajandi algul. Prantsusmaal algas 18. sajandi lõpul ka sündimuse nüüdisajastamine, samas kui mujal Lääne-Euroopas (sealjuures ka Inglismaal) algas see pea sajand hiljem.

Teine etteheide puudutab raamatu esituslaadi. Raamatus on kõigest üks tabel (mida tekstis ei analüüsita) ja mitte ühtki joonist. Teisisõnu on kogu maailma rahvastikuareng esitatud tekstiliselt. Kindlasti oleks lugejal kasu Morlandi loo jälgimisel illustratsioonidest, mis on tänapäeval saadaval Our World in Data sugustes internetikeskkondades.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et raamat pole mõeldud demograafidele, aga sobib hästi tavalugejale. Uusi teadmisi saab rohkesti – seda nii rahvastikuarengu üldiste suundade kui ka nende vastastikuste suhete kohta poliitika, majanduse ja sotsiaaliaga. Samuti on raamatus palju põnevaid näiteid.

Ajalooraamatud

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]