inimene

Tummad tunnistajad

Kriminalistika ajalugu
Tummad tunnistajad pilt
Autor: Nigel McCrery Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 272 Kirjastus: Äripäev Klubi: Imelise Teaduse raamatuklubi

Iga kokkupuude jätab jälje. See lihtne lause võtab kokku kriminalistika põhimõtte. Üksikud juuksekarvad ja riidekiud, sõrmejälg või vereplekk – üsna harva juhtub, et kurjategija ei jäta sün¬dmuskohale endast üldse jälgi.

Nigel McCrery toob oma ühtaegu lummavas ja judinaid tekitavas raamatus lugeja silme ette kriminalistika ajaloo ja tänapäeva. Ta kirjeldab tervet hulka erakordseid juhtumeid, tänu millele on välja töötatud järjest tõhusamaid meetodeid kuriteopaigale jäetud jälgede „lugemiseks“.

Raamatus leiavad kajastust kõik põhilised kriminalistikavaldkonnad: identiteet, ballistika, veri, mürgid, jälje-, DNA- ja surnukeha ekspertiis. Olgu juttu sellest, kuidas püüti kindlaks teha džinnipurgis säilitatava pea omanikku või kuidas esimest korda lahendati mõrv kuriteopaigalt leitud sõrmejälgede põhjal, tõestab raamat, et ka juba ammu siitilmast lahkunutel on alati oma lugu rääkida.

Nigel McCrery töötas politseinikuna Nottinghamshire’i politseis, kus osales oma pika karjääri jooksul paljude mõrvade ja muude raskete kuritegude uurimisel. Teenistuskohustustel saadud vigastused sundisid teda 1987. aastal erru minema. Seejärel õppis Cambridge’i ülikoolis ajalugu ning töötas BBCs, kus osales mitme populaarse telesarja, sh „Silent Witnessi“ väntamisel. Samuti on ta kirjutanud mitmeid krimiromaane.

Tellimine


Failid
Sisukord

Sissejuhatus 
1  Identiteet 
2  Ballistika 
3  Veri 
4  Jäljeekspertiis 
5  Surnukeha 
6  Mürgid 
7  DNA

Arvustused
Urmas Krüger
Urmas Krüger
Sisekaitseakadeemia õppejõud; endine uurija

Mingil põhjusel, mis vajaks omaette uurimistööd, on inimesi läbi aegade huvitanud lood kuritegudest, nende lahendamisest ja kurjategijate paljastamisest ning karistamisest. Lugejate vastuvõtlikkust arvestades on ka Eestis erinevatel perioodidel ilmunud, valdavalt küll tõlketeostena, mitmeid kriminalistika valdkonda käsitlevaid, kuritegude uurimise põnevat ning paljuski keerukat maailma tutvustavaid raamatuid.

Uudishimuliku lugeja jaoks hõlmab kriminalistika mõiste arvatavasti kõike, mis seondub kuritegude ilmsikstuleku ja nende uurimisega, olgu siis asja sisuks kuriteojälgede otsimine ja vaatlemine sündmuskohal, tunnistajate väljaselgitamine ja küsitlemine detektiivide poolt, keerukate ekspertiiside tegemine, kurjategija kinninabimine ja kohtu ette toimetamine või prokuröri ja advokaadi vaheline põnev sõnaduell kohtus, ehk kõik alates politsei esimestest sammudest kuriteoteatele reageerimisel kuni kohtuistungi lõpus väljakuulutatava kohtuotsusteni. Valdkonna spetsialistide jaoks aga tähendab kriminalistika ennekõike kuritegusid toime pannud isikute väljaselgitamist erialaspetsiifiliste töövõtete ning kõikvõimalike tehniliste ja teaduslike meetodite abil.

Käesolev Nigel McCrery populaarteaduslik raamat kõnetabki lugejat kriminalistikast rääkides pigem erialaspetsiifiliste, seejuures peaasjalikult teaduslike avastuste-meetodite valguses. Viimaseks mahukamaks samateemaliseks eesti keelde tõlgitud teoseks võib pidada Jürgen Thorwaldi raamatut „Sada aastat kriminalistikat. Kriminalistika arenguteed“, mis meie lugejani jõudis aastal 1981 kirjastuse Eesti Raamat vahendusel. Pea samase pealkirjaga teos, nõukogude autorite Mihhail Ljubarski ja Vladislav Sanovi kirjutatud „Tummad tunnistajad. Jutustusi kriminalistikast“ ilmus eestikeelsena 1972. aastal, aga see raamat jutustas hoopis teistsuguseid lugusid, kui on need, mille toob lugejani Nigel McCrery.

Üldse võib Nigel McCrery kirjutatut pidada seni parimaks eestikeelsele lugejale pakutud kriminalistika ajalugu käsitlevaks koguteoseks, seda kasvõi põhjusel, et autori teemakäsitlus ulatub otsapidi tänasesse päeva. Raamatus on esile toodud kõik teadusliku kriminalistika ajaloo olulisemad sündmused-juhtumid ja isikud. Raamat on sisutihe, paljufaktiline, kunstlike liialdusteta, kuid samas on see kirjutatud kaasahaaravalt, heas ja ladusalt loetavas keeles. Lisaväärtuseks on asjaolu, et vaatamata koledate mõrvalugude kesksusele annab see lugejale ohtralt ka üldharivaid teadmisi, olgu neiks siis teadmised püssirohu kasutamise ajaloost, inimvere gruppidest või kuningas Richard III surma ja ümbermatmise asjaoludest või muu kultuurilooline tarkus. See raamat sobib nii juuraüliõpilastele õppevahendiks kui ka ajaviiteks igale kuritegude lahendamislugudest huvitatud inimesele.

Loe edasi >