Meteoorist kraatrini
Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!“ teatab ta võidurõõmsalt. Teinekord leiab keegi teravsilm arvutiekraanilt naabri heinamaad uurides sealt kena ümara jälje – ahhaa, meteoriidikraater! Lähemal vaatlusel osutub leid aga metallisulamiks või rändkivi tükiks ning kraater tavaliseks lohuks.
Kuidas ikkagi ära tunda taevakivi või selle tekitatud kraater? Kust taolised külalised üldse tulevad ja millest koosnevad? Mis toimub hetkel, kui nad maale kukuvad? Aga miks Maal on kraatreid vähe ja Kuul nii palju? Millest meteoriit koosneb ja miks see üldse tähtis on?
Autor alustab taevakivide eluloo jutustamist kosmilistest kaugustest, teeb tiiru mitmel taevakehal ja kõigil Maa mandritel ning uurib viimaks mikroskoobi all taevakivide sisemust. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti meteoriidikraatritele ja nende avastamisloole.
Autorist
Jüri Plado kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi geoloogia erialal ja töötab praegu geofüüsika ja petrofüüsika vanemteadurina Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Ta on ka Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komitee esimees, The Meteoritical Society ja Eesti Geoloogia Seltsi liige.
Sisukord
Sissejuhatus 5
I OSA. Kivid kosmoses ja augud maapinnas 7
Mis on kraater? 9
Vulkaanikraatrid ja maarid 9
Langatuslehtritest laviinikraatriteni 12
Meteoriidikraatrid Maal ja mujal 13
Päikesesüsteem 17
Planeetide sünd 19
Theia hüpotees ja Kuu teke 22
Asteroidid ja komeedid 25
Teekond läheb viltu 28
Kui kivi kukub pähe 33
Lend läbi atmosfääri 41
Tükid taga 42
Auklik märklaud 46
Meteoriitika ajalugu ja meteoriitide päritolu 51
Kuukivid 55
Mis on meteoriidi sees? 58
Teemandid ja gaasid 62
Taevakivide jahil 67
Mida teha, kui arvate, et leidsite meteoriidi? 70
Kraatrid ja Eesti 73
Kaali – Eesti kauneim 97
Kärdla – kraater omanimelise linnaga 101
Neugrund – Soome lahe valvur 104
Ilumetsa – Kagu-Eesti pärlid 106
II OSA. MIKROSKOOBI JA LABIDAGA 109
Meteoriitide liigitamine 111
Kondriidid 113
Primitiivsed akondriidid 118
Akondriidid 122
Meteoriidikraatri teke 129
Kontakt ja tihenemine 133
Süvenemine ja laienemine 135
Lamenemine 140
Suur Sulps 145
Kraatrite kosmilise päritolu tõestamine 147
Kraatriümbruse meteoriidid 147
Keemilised jäljed 148
Mineraloogilised jäljed 150
Löökkoonused 153
Võimalikud valejäljed 156
Märkused ja viited 165
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.
Meteoorist kraatrini
Kirjeldus
Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!“ teatab ta võidurõõmsalt. Teinekord leiab keegi teravsilm arvutiekraanilt naabri heinamaad uurides sealt kena ümara jälje – ahhaa, meteoriidikraater! Lähemal vaatlusel osutub leid aga metallisulamiks või rändkivi tükiks ning kraater tavaliseks lohuks.
Kuidas ikkagi ära tunda taevakivi või selle tekitatud kraater? Kust taolised külalised üldse tulevad ja millest koosnevad? Mis toimub hetkel, kui nad maale kukuvad? Aga miks Maal on kraatreid vähe ja Kuul nii palju? Millest meteoriit koosneb ja miks see üldse tähtis on?
Autor alustab taevakivide eluloo jutustamist kosmilistest kaugustest, teeb tiiru mitmel taevakehal ja kõigil Maa mandritel ning uurib viimaks mikroskoobi all taevakivide sisemust. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti meteoriidikraatritele ja nende avastamisloole.
Autorist
Jüri Plado kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi geoloogia erialal ja töötab praegu geofüüsika ja petrofüüsika vanemteadurina Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Ta on ka Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komitee esimees, The Meteoritical Society ja Eesti Geoloogia Seltsi liige.
Lisainfo
Sisukord
Sissejuhatus 5
I OSA. Kivid kosmoses ja augud maapinnas 7
Mis on kraater? 9
Vulkaanikraatrid ja maarid 9
Langatuslehtritest laviinikraatriteni 12
Meteoriidikraatrid Maal ja mujal 13
Päikesesüsteem 17
Planeetide sünd 19
Theia hüpotees ja Kuu teke 22
Asteroidid ja komeedid 25
Teekond läheb viltu 28
Kui kivi kukub pähe 33
Lend läbi atmosfääri 41
Tükid taga 42
Auklik märklaud 46
Meteoriitika ajalugu ja meteoriitide päritolu 51
Kuukivid 55
Mis on meteoriidi sees? 58
Teemandid ja gaasid 62
Taevakivide jahil 67
Mida teha, kui arvate, et leidsite meteoriidi? 70
Kraatrid ja Eesti 73
Kaali – Eesti kauneim 97
Kärdla – kraater omanimelise linnaga 101
Neugrund – Soome lahe valvur 104
Ilumetsa – Kagu-Eesti pärlid 106
II OSA. MIKROSKOOBI JA LABIDAGA 109
Meteoriitide liigitamine 111
Kondriidid 113
Primitiivsed akondriidid 118
Akondriidid 122
Meteoriidikraatri teke 129
Kontakt ja tihenemine 133
Süvenemine ja laienemine 135
Lamenemine 140
Suur Sulps 145
Kraatrite kosmilise päritolu tõestamine 147
Kraatriümbruse meteoriidid 147
Keemilised jäljed 148
Mineraloogilised jäljed 150
Löökkoonused 153
Võimalikud valejäljed 156
Märkused ja viited 165
Ajalooraamatud
1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).
2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.
3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.
4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.