• Otsi Äripäevast

Bütsants

Impeeriumi ajalugu

Bütsants
Autor: Dionysios Stathakopoulos
Lehekülgi: 342
Kirjastus: Äripäev

Läbi sõdade, intriigide ja salasepitsuste kulgenud suurejoonelise Bütsantsi riigi lugu saab alguse Constantinus I ajal, kui Byzantion – hilisem Konstantinoopol – 330. aastal uue riigi pealinnaks pühitsetakse, ning lõpeb 1453. aastal linna langemisega Osmanite kätte. See ida ja lääne ristteel asunud riik valitses oma hiilgeaegadel suure osa Euroopa ja Aasia üle ning kujundas elu mitmel mandril.

Lugejale tutvustatakse tervet galeriid värvikaid valitsejaid, näiteks võimsat Justinianus I-t, kes sai võitu idagootide väest ja lasi Konstantinoopolisse rajada Hagia Sofia kiriku, tema kurikuulsat konkubiinist kuningannat Theodorat, aga ka karismaatilist sarvekandjast kindralit Belisariost, kes oli kui marionett teda petva abikaasa käes, ning usujuhte Areiost ja Anastasiost, kelle ideed raputasid impeeriumi kuni selle alustaladeni välja. Raamat viib meid ülima luksuse, kuid ka salakavaluse ja meelevaldsuse maailma ning toob selgelt esile meid tänini mõjutava bütsantsliku mõtteviisi kujunemise tagamaad.

Sisukord

Sissejuhatus. Mis on Bütsants?
Sündmuste ja isikute ajaline järjestus
Ida-Rooma keisririigiks saamine, 330–491
Vahemere valitsejad, 491–602
Toimetulek kitsastes oludes, 602–717
Virelemisest taassünnini, 717–867
Laienemine ja hiilgus, 867–1056
Killustumise pärand, 1204–1341
Langusele vastu, 1341–1453
Järelmõjud ja elu pärast surma
Lisa. Bütsantsi naabrid

Arvustused

Kalmar Ulmajaloolane

Kahtlemata on iga Bütsantsi-alane eesti keeles ilmuv väljaanne omamoodi sündmus, sest lugemist Bütsantsi ajaloo ja kultuuri kohta ei ole meie emakeeles kuigi palju. Samuti mõistab ehk lugeja selle mitmetahulise ja kõrge kultuuriga riigi ajaloo keerdkäike tundma õppides paremini ka neid tahke, mida ajalookäsitlustes on tihti pinnapealselt või moonutatult tõlgendatud. Seetõttu on Dionysios Stathakopoulose teos tänuväärne, detailirohke ning hõlbus lugemine kõigile neile Bütsantsi huvilistele, kes soovivad süüvida keisririigi ajaloo ja kultuuri üksikasjadesse ning keda köidavad selle ajaloo keerdkäikude detailirikkus või värvikad legendid.

Raamat esitleb pisut üle 11 sajandi vanust Bütsantsi keisririiki (330–1453) ajaloo unikaalse nähtusena, elavalt kirjeldades ja tõlgendades selle omaaegset olustikku ja kultuurikonteksti. Valdavalt korreleeruvad autori tõlgendused maailma tuntuimate Bütsantsi uurijate seisukohtadega, mille kohaselt kujunes Bütsantsist õhtumaa ja islami kultuuride kõrval omaette ühtne tervik, milles sulasid kokku antiikse tsivilisatsiooni ja kristliku kultuuri elemendid.

Stathakopoulose ajalooline ülevaade ei keskendu niivõrd keisririigi pika ajaloo sündmustele ega ka riigi tsentraliseeritud keisrivõimu, halduskorralduse ja range hierarhilise korra üksikasjalikule lahkamisele, kuivõrd pakub värvikaid kirjeldusi neist – näiteks keisrid Constantinus, Justinianus I, Herakleios või Basileios Bulgaroktonos, keisrinna Theodora, väejuht Belisarios, õpetlane Gennadios Sholarios –, kes selle ajalugu ja mitmesuguseid pärimusi vormisid.

Raamat kirjeldab ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli rajamislugu ning annab geopoliitilise ülevaate linnast ja selle äärealadest, suhetest naabritega, aga ka keisrivõimu ja õigeusu kiriku suhetest ning paljudest usuküsimustest, mis Bütsantsi ajaloos esile kerkisid, nagu näiteks sajandeid kestnud pilditüli, kirikukogud, Ida-Lääne kiriku suhted, hesühasm, misjon jm.

Teose illustratsioonid on tähelepanelik valik keisririigi märgilise tähendusega mälestistest, mis on otsekui Bütsantsi pärandi igavikulisuse sümbolid. Kaardimaterjal aga annab tunnistust tõsiasjast, et rohketest võitudest hoolimata ei suutnud Bütsantsi riik oma naabritega rahu kindlustada ning jätkuvad sõjad ja diplomaatilised valesammud põhjustasid lõpuks selle nõrgenemise, killustumise ja vallutamise Türgi sultan Mehmet II poolt 1453. aasta 29. mail.

Teose viimane peatükk „Järelmõjud ja elu pärast surma“ on otsekui prohvetlik tõdemus, et Bütsants küll langes, kuid pärandas Euroopale kogu oma vaimse pagasi – rooma seadustiku, kultuuri, filosoofia, teadussaavutused ja palju muud –, mille põhjalik avastamine on meil jätkuvalt alles ees.

Tellimine
BütsantsOtsas
Bütsants

Bütsants

Autor: Dionysios Stathakopoulos
Impeeriumi ajalugu
Tellimine
BütsantsOtsas

Kirjeldus

Läbi sõdade, intriigide ja salasepitsuste kulgenud suurejoonelise Bütsantsi riigi lugu saab alguse Constantinus I ajal, kui Byzantion – hilisem Konstantinoopol – 330. aastal uue riigi pealinnaks pühitsetakse, ning lõpeb 1453. aastal linna langemisega Osmanite kätte. See ida ja lääne ristteel asunud riik valitses oma hiilgeaegadel suure osa Euroopa ja Aasia üle ning kujundas elu mitmel mandril.

Lugejale tutvustatakse tervet galeriid värvikaid valitsejaid, näiteks võimsat Justinianus I-t, kes sai võitu idagootide väest ja lasi Konstantinoopolisse rajada Hagia Sofia kiriku, tema kurikuulsat konkubiinist kuningannat Theodorat, aga ka karismaatilist sarvekandjast kindralit Belisariost, kes oli kui marionett teda petva abikaasa käes, ning usujuhte Areiost ja Anastasiost, kelle ideed raputasid impeeriumi kuni selle alustaladeni välja. Raamat viib meid ülima luksuse, kuid ka salakavaluse ja meelevaldsuse maailma ning toob selgelt esile meid tänini mõjutava bütsantsliku mõtteviisi kujunemise tagamaad.

Lisainfo

Autor: Dionysios Stathakopoulos
Lehekülgi: 342
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Sissejuhatus. Mis on Bütsants?
Sündmuste ja isikute ajaline järjestus
Ida-Rooma keisririigiks saamine, 330–491
Vahemere valitsejad, 491–602
Toimetulek kitsastes oludes, 602–717
Virelemisest taassünnini, 717–867
Laienemine ja hiilgus, 867–1056
Killustumise pärand, 1204–1341
Langusele vastu, 1341–1453
Järelmõjud ja elu pärast surma
Lisa. Bütsantsi naabrid

Arvustused (1)

Kalmar Ulmajaloolane

Kahtlemata on iga Bütsantsi-alane eesti keeles ilmuv väljaanne omamoodi sündmus, sest lugemist Bütsantsi ajaloo ja kultuuri kohta ei ole meie emakeeles kuigi palju. Samuti mõistab ehk lugeja selle mitmetahulise ja kõrge kultuuriga riigi ajaloo keerdkäike tundma õppides paremini ka neid tahke, mida ajalookäsitlustes on tihti pinnapealselt või moonutatult tõlgendatud. Seetõttu on Dionysios Stathakopoulose teos tänuväärne, detailirohke ning hõlbus lugemine kõigile neile Bütsantsi huvilistele, kes soovivad süüvida keisririigi ajaloo ja kultuuri üksikasjadesse ning keda köidavad selle ajaloo keerdkäikude detailirikkus või värvikad legendid.

Raamat esitleb pisut üle 11 sajandi vanust Bütsantsi keisririiki (330–1453) ajaloo unikaalse nähtusena, elavalt kirjeldades ja tõlgendades selle omaaegset olustikku ja kultuurikonteksti. Valdavalt korreleeruvad autori tõlgendused maailma tuntuimate Bütsantsi uurijate seisukohtadega, mille kohaselt kujunes Bütsantsist õhtumaa ja islami kultuuride kõrval omaette ühtne tervik, milles sulasid kokku antiikse tsivilisatsiooni ja kristliku kultuuri elemendid.

Stathakopoulose ajalooline ülevaade ei keskendu niivõrd keisririigi pika ajaloo sündmustele ega ka riigi tsentraliseeritud keisrivõimu, halduskorralduse ja range hierarhilise korra üksikasjalikule lahkamisele, kuivõrd pakub värvikaid kirjeldusi neist – näiteks keisrid Constantinus, Justinianus I, Herakleios või Basileios Bulgaroktonos, keisrinna Theodora, väejuht Belisarios, õpetlane Gennadios Sholarios –, kes selle ajalugu ja mitmesuguseid pärimusi vormisid.

Raamat kirjeldab ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli rajamislugu ning annab geopoliitilise ülevaate linnast ja selle äärealadest, suhetest naabritega, aga ka keisrivõimu ja õigeusu kiriku suhetest ning paljudest usuküsimustest, mis Bütsantsi ajaloos esile kerkisid, nagu näiteks sajandeid kestnud pilditüli, kirikukogud, Ida-Lääne kiriku suhted, hesühasm, misjon jm.

Teose illustratsioonid on tähelepanelik valik keisririigi märgilise tähendusega mälestistest, mis on otsekui Bütsantsi pärandi igavikulisuse sümbolid. Kaardimaterjal aga annab tunnistust tõsiasjast, et rohketest võitudest hoolimata ei suutnud Bütsantsi riik oma naabritega rahu kindlustada ning jätkuvad sõjad ja diplomaatilised valesammud põhjustasid lõpuks selle nõrgenemise, killustumise ja vallutamise Türgi sultan Mehmet II poolt 1453. aasta 29. mail.

Teose viimane peatükk „Järelmõjud ja elu pärast surma“ on otsekui prohvetlik tõdemus, et Bütsants küll langes, kuid pärandas Euroopale kogu oma vaimse pagasi – rooma seadustiku, kultuuri, filosoofia, teadussaavutused ja palju muud –, mille põhjalik avastamine on meil jätkuvalt alles ees.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]