kultuur

Babülon

Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd
Babülon pilt
Autor: Paul Kriwaczek Ilmumisaasta: 2014 Lehekülgi: 384 Kirjastus: Äripäev Klubi: Imelise Ajaloo raamatuklubi

Enam kui 7000 aastat tagasi sündis Eufrati ja Tigrise vahelisel tasandikul sumerite kultuur, millel põhineb peaaegu kõik, mis hilisematel aegadel on maailmas loodud. Ümberkaudsetest mägedest ja kõrbetest saabunud elanikud ehitasid samm-sammult üles linnaühiskonna ning nendes linnades kujunes välja tsivilisatsioon.

Oma raamatus „Babülon” jutustab Paul Kriwaczek iidse Mesopotaamia loo alates varaseimast asustusest umbes 5400 aastat eKr kuni Babüloni hääbumiseni pärast pärslaste kätte langemist 6. sajandil eKr. Ta kirjeldab dünastiate tõusu ja langust ning selle aja hulgalisi kultuurilisi, materiaalseid ja sotsiaalseid uuendusi ja leiutisi. Mesopotaamias said alguse kirjaoskus ja kirjandus, haridus ja õigusteadus, matemaatika ja inseneriteadused. Sealsed inimesed õppisid kasutama ratast ja purje, leiutasid telliste põletamise ning lõid arvude ja kaaluühikute süsteemi. Autori käsitluses põimuvad reaalsed ajaloosündmused müütide ja legendidega, mis ümbritsevad seda tänini salapära säilitavat kultuuri.

Raamatus on kesksel kohal siiski Babülon, „jumala värav”. See linn saavutas oma hiilguse amoriitide kuninga Hammurapi võimu all, kes aastatel 1750 kuni 1800 eKr ühendas Babüloonia impeeriumi. Kuigi Babülon elas järgnevate aastate vältel läbi tõuse ja mõõnu, oli ta 2000 aastat kultuuriline, religioosne ja poliitiline keskus.

Paul Kriwaczeki laia haardega raamat toob esile kogu Babüloni sära ja hiilguse. Babülon ei pannud mitte ainult alust tsivilisatsioonile, vaid see on kogu meie ajaloo selgrooks.

Teised kirjutavad:
Kerttu Kaldoja ERR kultuuriportaalis
Postimehe raamaturubriik

Tellimine


Failid
Sisukord

Tänuavaldused 
 Illustratsioonid 
1  Mineviku õppetunnid: sissejuhatus 
2  Kuningavõim laskub taevast alla: linnarevolutsioon
Enne 4000. aastat eKr 
3  Gilgameši linn: templi võim
Umbes 4000 kuni 3000 eKr 
4 Veeuputus: paus ajaloos 
5  Suured Mehed ja kuningad: linnriigid
Umbes 3000 kuni 2300 eKr 
6 Nelja ilmakaare valitsejad: heroiline pronksiaeg
Umbes 2300 kuni 2200 eKr 
7  Sumeri uus tõus: tugeva keskvalitsusega riik
Umbes 2100 kuni 2000 eKr 
8  Vana-Babüloonia: kulminatsioon 
Umbes 1900 kuni 1600 eKr 
9  Assuri impeerium: esimese aastatuhande koloss
Umbes 1800 kuni 700 eKr 
10  Teatepulga edasiandmine: lõpp ja algus 
Pärast 700. aastat eKr 
 Lisalugemist 
 Bibliograafilised märkused 
 Autorist

Arvustused
Igor Habal
mälumängur

Paul Kriwaczeki „Babülon” on haaravalt kirjutatud huvitav teos inimkonna esimese silmapaistva tsivilisatsiooni, Mesopotaamia kahe ja poole tuhande aasta pikkusest arenguloost. Kuigi me ei leia siit sõnagi Semiramise rippaedadest ning Babüloni ja Babüloonia ajalugu tervikuna võtab raamatu mahust enda alla vähem kui kolmandiku, oli Babülon Mesopotaamia kultuuri kõige suurejoonelisem väljendus, sümboolne vana ja uue kultuuri sõlmpunkt.

Kriwaczeki kirjeldus Mesopotaamia tsivilisatsioonist alates neoliitilisest revolutsioonist kuni Babüloni vallutamiseni Kyros I poolt on kahtlemata õpetliku alatooniga. Mesopotaamia tsivilisatsioon areng on olnud hämmastavalt sarnane meie enda tsivilisatsiooni arengulooga, see on kulgenud mööda samu radu, proovides läbi erinevaid religioone, majandus- ja tootmissüsteeme ning valitsemisviise. Kas meiegi ei väljenda praegu oma mineviku talletamise ihaluses samasugust ebakindlust tuleviku suhtes nagu Assurbanipal, kes käskis Ninive raamatukokku tervest impeeriumist teoseid kokku koguda?

Seda piirkonda hästi tundva ning erudeeritud inimesena loob Kriwaczek raamatus lennukaid ja kohati meelevaldseid seoseid Mesopotaamia ajaloo ja kultuuri ning hilisema ajaloo vahel. Nii seletab autor Johan Huizinga mänguteooriat appi võttes Warka vaasil kujutatud tseremoonia kaudu seda, miks Mesopotaamia ühiskond oli muutustele avatud. Oluline on see, et nende seoste abil koorub tõsiasi, et hoolimata rohkem kui kahe tuhande aastasest erinevusest, on meie ja tolle aja inimese mõtlemine palju sarnasem, kui me arvata oskame. Ehk nagu Mark Twain tavatses öelda: ajalugu ei kordu, kuid riimub.

Ajakirjandusliku taustaga autori jutustamislaad, mis viib meid teekonnale läbi Mesopotaamia arenguetappide, on elav ning ajaloohuvilistele kergesti jälgitav. Meid viiakse autori juhtimisel põnevale ekskursioonile, mille käigus avaneb meil muuhulgas võimalus tutvuda Gilgameši-aegse Uruki, Uri III dünastia tsentraliseeritud elukorralduse ja Babüloonia koolisüsteemiga.

Ehkki Eufrati ja Tigrise vaheline tsivilisatsioon on hääbunud, on selle kultuuri saavutusi võimalik märgata iga päev. Paljud inimesi abistavad tehnilised vahendid on pärit just sellest maanurgast: raske oleks kujutada tehnoloogilist progressi ilma kangastelgede, adra või rattata. Seejuures on olulisel kohal olnud Mesopotaamia rahvaste kindel usk paremasse tulevikku: tõus vaheldub langusega ning surm ja häving on millegi uue ja parema alguseks.

Paul Kriwaczeki „Babülon” avardab maailmapilti, pakkudes esimest korda võimalust selle iidse tsivilisatsiooniga sellises mahus eesti keeles tutvuda.

Loe edasi >