Eesti Ehituskonverents 2025

Valitsus valmistab ette seadusemuudatusi, mis peaksid planeerimise lihtsamaks ja kiiremaks muutma. Ettekandes kuuleme, kuidas tekib suurinvesteeringute „kiirtee“, milline on projekteerimistingimuste roll ning kuidas omavalitsuste tähtaegadest kinnipidamine tagatakse. Samuti arutleme, kuidas ettevõtjate ettepanekud võivad mõjutada kogu sektori tulevikku.

Fookuses:

• kas muudatused kiirendavad arendusi ja suurprojekte;
• kuidas uued reeglid mõjutavad projektide planeerimist ja teostamist;
• millised võimalused avanevad Eestile uute suurinvesteeringute näol.

Eesti majanduskasv pöördus teises kvartalis tagasi plussi, kasvades aastaga 0,9% ja kvartaliga 0,6%. Majanduse hoog tuli peamiselt tarbimise suurenemisest, kuid investeeringud vähenesid ning languse taga oli just ehitus. Selline kõikumine kvartalite lõikes on küll tavapärane, kuid peegeldab ehitussektori tundlikkust majanduskeskkonna ja maksupoliitika muutuste suhtes.

Fookuses:

• kui suurt rolli mängisid investeeringute languses käibemaksutõus ja ebakindlus välisturgudel;
• milliseid signaale annab eratarbimise ja laenukasvu taastumine ehitusturu nõudluse kohta;
• kuidas võib Euroopa kaitsekulutuste kasv ja ostujõu paranemine aidata tasakaalustada ekspordi- ja investeerimissurutist;
• milliseid riske ja võimalusi nähakse 2026. aastaks nii arendajatele, ehitusettevõtjatele kui ka avaliku sektori tellijatele.

Kas ehitussektor suudab järgmise aasta jooksul pöörata tänase languse taas kasvuks või ootab ees pikem kohanemisperiood?

Ettekandes annab ettevõtte juht ausa ja praktilise ülevaate ehitussektori hetkeolukorrast ning peamistest riskidest ja võimalustest järgmisel aastal. Kuulajad saavad teada, kuidas juhitakse äri ebakindlas majanduskeskkonnas, millised on ettevõtte plaanid ja prioriteedid 2026. aastaks ning kuhu tasub praegu investeerida.

Fookuses:

• kolm juhi kõige olulisemat fookust uuel aastal;
• ettevalmistus võimalusteks ja riskideks nii kohalikel kui eksporditurgudel;
• praktilised kogemused ja strateegiad äri juhtimiseks ebakindlas majanduskeskkonnas.

Kas Eesti arendajad on muutunud liiga ettevaatlikuks või vastupidi – riskivad vales kohas? Kui Läti turg liigub hoogsamalt ja intressimäärad dikteerivad mängureegleid, siis küsimus pole enam ainult ellujäämises, vaid selles, kes julgeb õigeaegselt positsiooni võtta. Kaamos toob välja oma kogemused ja otsused, mis on eristanud võitjaid ka kõige keerulisemates oludes.

Fookuses:

• Eesti ja Läti ehitusturu erinevused ning intressimäärade mõju järgmise aasta väljavaatele.
• Millised segmendid on järgmise viie aasta suurimad võitjad ja kaotajad ning milliseid õppetunde pakub Kaamose kogemus.
• Kaamose visioon ja kolm peamist fookust 2026. aastaks – kuidas positsioneerida end pikemas plaanis.

Kas Eesti materjalitootjad suudavad murda hinnasurve ja palgakasvu lõksu? Kui Skandinaavia turg annab taastumise märke ja Saksamaa tööstus hakkab hoogu koguma, on küsimus, kes suudab need võimalused reaalselt enda kasuks pöörata. Edu ei too enam madal hind, vaid oskus pakkuda väärtust ja vastata nõudlikumatele ootustele nii kodu- kui eksporditurgudel.

Fookuses:

• Millised välis- ja siseturud avavad 2026. aastal kõige enam kasvuvõimalusi Eesti tootjatele.
• Kuidas säilitada konkurentsivõime keset tugevat hinnasurvet ja kiiret palgakasvu.
• Millised on kõrgema lisandväärtusega lahendused ja uued nõuded, mis kujundavad materjalitootjate edu.

Suurim konkurentsieelis tänases ehitussektoris ei peitu mitte hinnas ega mahus, vaid selles, kuidas juhid ja meeskonnad pingelistes olukordades vastu peavad. Edu toovad juhid, kes suudavad hoida rahu, motiveerida oma meeskonda ja säilitada selge fookuse ka kõige keerulisemates olukordades.

Fookuses:

• kuidas juhid saavad keerulistes oludes säilitada kindlust ja otsustusjulgust;
• millised psühholoogilised tööriistad toetavad meeskonna motivatsiooni ja tulemuslikkust;
• millised juhtimisvõtted aitavad navigeerida ebakindlal turul ja kasutada võimalusi, mida teised ei märka.

Rail Baltica on Euroopa üks ambitsioonikamaid taristuprojekte, kuid Eesti ehitussektori jaoks on küsimus lihtne: kui kaugele projekt tegelikult on jõudnud ja milline on selle mõju lähiaastatel sektorile. Ettekandes toome ausa ülevaate hetkeseisust Eestis ja naaberriikides ning arutleme, millised on 2026. aasta suurimad võimalused ehitajatele.

Fookuses:

• Rail Baltica hetkeolukord ja edasiminek nii Eestis kui teistes Balti riikides.
• Millised uued hanked on 2026. aastal ehitussektorile avanemas ja milliste riskidega tuleb arvestada.
• Kuidas juhid saavad oma ressursse ja strateegiaid planeerida, et olla suurprojekti töödest reaalselt valmis osa võtma.