investeerimine

Aruka investori taskuraamat

Ainus viis, kuidas tagada endale aktsiaturgude tootlusest õiglane osa
Aruka investori taskuraamat pilt
Autor: John C. Bogle Kirjastus: Äripäev Lehekülgi: 336

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.

1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.

Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.

Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.

Raamatu väljaandmist on toetanud:

    

Tellimine


Failid
Sisukord

Sisukord

Sissejuhatus kümnenda aastapäeva väljaandele 13
Ärge mängige oma võitu maha

I peatükk
Mõistujutt 33
Perekond Gotrocks

II peatükk
Ratsionaalne entusiasm 43
Aktsionäride tulu peab võrduma ettevõtte tuluga

III peatükk
Saage äritulust osa 61
Võitke asjale lihtsal viisil lähenedes – kasutage Ockhami habemenuga

IV peatükk
Kuidas enamik investoreid võidumängus kaotajaks jääb 77

V peatükk
Keskendumine kõige väiksema kuluga fondidele 93
Mida rohkem võtavad fondijuhid, seda vähem teenivad investorid

VI peatükk
Dividendid on investori (parimad?) sõbrad 107
Investeerimisfondid konfiskeerivad neist ikkagi liiga suure osa

VII peatükk
Suur illusioon 115
Üllatus! Investeerimisfondide raporteeritud tootlus jõuab harva fondide investoriteni

VIII peatükk
Maksud on samuti kulu 127
Ärge makske riigile rohkem, kui tarvis

IX peatükk
Kui head ajad on möödas 137
Targem on planeerida aktsia- ja võlakirjaturult väiksemat tulevikutootlust

X peatükk
Pikaajaliste võitjate valimine 157
Ärge otsige nõela – ostke terve heinakuhi

XI peatükk
Tagasipöördumine keskmise juurde 175
Eilsed võitjad, homsed kaotajad

XII peatükk
Kas küsida fondide valikul nõu? 189
Ärge hüpake vette tundmatus kohas

XIII peatükk
Kasum lihtsuse ja kokkuhoiu kuningalt 205
Hoidke traditsioonilisi väikese kuluga indeksifonde, mis järgivad aktsiaturgu

XIV peatükk
Võlakirjafondid 221
Lihtsa aritmeetika vääramatud reeglid toimivad ka siin

XV peatükk
Börsil kaubeldavad fondid (ETFid) 235
Kas eesmärgiga kaupleja?

XVI peatükk
Indeksifondid, mis lubavad turgu ületada 253
Kas uus paradigma?

XVII peatükk
Mida arvanuks indeksisse investeerimisest Benjamin Graham? 269
Härra Buffett kinnitab härra Grahami poolehoidu indeksifondi ideele

XVIII peatükk
Vara jaotus: aktsiad ja võlakirjad 283
Kui alustate investeerimisega. Kui kasvatate vara. Kui lähete pensionile

XIX peatükk
Vara jaotus II 299
Investeerimine pensionipõlveks ja fondid, mis seavad vara jaotuse esikohale

XX peatükk
Investeerimisnõuanne, mis peab ajale vastu 323
Benjamin Franklini jälgedes

Tänuavaldused 333

Arvustused
Tõnu Pekk
Tuleva asutaja ja fondijuht

Mida on meil pensioniks raha kogudes Bogle’ilt õppida?

Õigustades pensionifondide viletsust, räägivad pangad, et riik on raha paigutamist liiga karmilt piiranud. Miljoneid inimesi jõukaks teinud Bogle tõestab „Aruka investori taskuraamatus“, et tulu toovad just rangemad investeerimispiirangud.

Radikaalselt rangete investeerimispiirangutega fond
43 aastat tagasi asutas Bogle investeerimisfondi, mis erines teistest jäikade reeglite poolest. Fondijuhi otsustada ei jäänud praktiliselt midagi. Tema ülesanne oli lihtsalt osta USA viiesaja suurima ettevõtte aktsiaid. Regulaarselt ja täpselt sellises proportsioonis, nagu kirja pandud nimekiri ehk indeks ette seadis. Ei mingit kavalust ega ennustamist.

Maailma kõige esimene indeksifond Vanguard 500 on tänaseks üks maailma suurimaid ja tootluse poolest edukamaid investeerimisfonde.

Vanguardis kogudes oleksime miljardi võrra rikkamad
Kui meie, Eesti inimesed, oleksime saanud algusest peale panna oma II samba vara Vanguardi indeksifondi, oleksime täna ligi miljardi euro võrra rikkamad. Iga inimese pensionikontol oleks keskmiselt ligi 1500 eurot rohkem.

17 aastaga oleme II sambasse säästnud kokku 3,7 miljardit eurot. Vanguardis oleksime lisaks teeninud 1,6 miljardit eurot investeerimistulu. Pankade pensionifondid on andnud meile peaaegu kolm korda vähem – napilt 0,6 miljardit eurot.

Vähem piiranguid pole tegelikult paremat tootlust andnud
Nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud, räägivad pankade fondijuhid. Bogle muigaks selle jutu peale. Oma raamatus näitab ta andmetele toetudes, mida Vanguardi fondid ka praktikas tõestanud on: just ranged reeglid annavad eeldused selleks, et investorite vara jõudsalt kasvaks.

Aga tuleme korraks tagasi Eestisse. Pankade muid investeerimisfonde pensionifondide reeglid ei piira. Kas need on klientidele rohkem edu saavutanud? Ei ole.

2005. aastal alustanud Swedbanki Fondifond 100 (1) osakuid ostnud inimeste vara on kasvanud keskmiselt vaid 2% aastas, kokku 30%. Vanguardi indeksifondis (2) oleks raha sama ajaga kasvaud 140%.

2001. aastal asutatud SEB Global Chance / Risk Fund on teeninud klientidele samuti keskmiselt 2% aastas. LHV Maailma Aktsiad Fondi klientidel on läinud veel kehvemini – fondi käivitamisel sinna raha paigutanud investor pole tosina aastaga mitte midagi teeninud.

On veel hullemaid, aga ka mõni parem näide. Kunagi laialt reklaamitud Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond on kaotanud igal aastal keskmiselt 3% investorite varast. 2005. aastal investeeritud rahast on tänaseks üle kolmandiku läinud. Samas SEB Eastern Europe Ex-Russia Fond on teeninud investoritele keskmiselt 6% tootlust aastas, jäädes Vanguardile vaid napilt alla.

Rea fonde on pangad tänaseks üldse müügilt koristanud – näiteks SEB Kasvufond või hiljuti suletud LHV Pärsia Lahe Fond. Tavaliselt lõpetavad kiiresti tegevuse ikka viletsate tulemustega fondid.

Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad nagu süda lustib. Nad võtavad sellist valitsemistasu nagu õigeks peavad. Riik pole tegevust piiranud. Ometigi on tagajärjeks see, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi pankade II samba fondidega.

Miks suurem vabadus tootlust ei paranda?
Bogle selgitab, miks piirangud töötavad.
Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed seda inimestele kavalusega pähe määrima. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida madalamad tasud, seda kõrgem tootlus.

Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamus investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksifond. See ei puuduta ainult tavainimesi: turu keskmisele jääb alla 90% professionaalsetest investoritest. Enese võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.

Mida saad sellest sina pensioniks raha kogudes õppida?
Kui sa kogud oma tuleviku jaoks raha, eelista madalate kuludega indeksifondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul. Tuleva eeskujul tõid omakorda ka pangad indeksifondid oma tootevalikusse. Neid pead küll ise n-ö leti alt küsima – tellerid ja müügiagendid kiidavad reeglina vanu, kõrge tasuga fonde.
Kas siis igasugused investeerimisklubid ja -õpikud on ajaraisk? Kindlasti mitte. Valides aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpid tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Sellest võib saada põnev hobi.

Ise kaubeldes koged kindlasti aegajalt peadpööritavat edu, teinekord saad aga mõne rohkem või vähem põrmustava pettumuse osaliseks. 10, 20, 30 aasta lõikes on tõenäoline, et sinu portfelli tootlus jääb siiski indeksifondi tootlusele alla. Pole hullu – hobile tulebki tavaliselt peale maksta!

Pea lihtsalt meeles kahte asja:

1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui kümnendikku varast. Ülejäänu mingu ikka indeksifondi.

2. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa kõrget vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeks. Sarnaselt sinule kuulub ilmselt temagi enamuse sekka, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksifondi võita. Ise pusides vähemalt õpid midagi maailma kohta.

(1) Fondide nimele klõpsates saad vaadata nende fondide tulemuste statistikat ja indeksiga võrdlust maailma suurima analüüsimaja Morningstar portaalis.
(2) Näites kasutan kahte Vanguardi 2002. aastast Euroopas pakutavat fondi: Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, kuhu aastatel 2002-2010 suunan vara 50/50 ja edaspidi 75/25 suhte alusel, jäljendamaks täpselt Eesti pensionifondide piirangut maksimaalse aktsiate osakaalu osas. Vaata arvutusi siit.



Loe edasi >
Nelli Janson
LHV vanemmaakler

Kuidas kaitsta end börsil valitsevate hundiseaduste eest?

„Ärge otsige nõela – ostke terve heinakuhi.“ Just see soovitus iseloomustab „Aruka investori käsiraamatut“ kõige ilmekamalt. Raamatu autor John C. Bogle on üks väheseid, kes saab sellist soovitust endale lubada ning selle soovituse eest ka täiel määral vastutuse võtta.
John C. Bogle, kes kahjuks aasta alguses 89aastasena meie hulgast lahkus, jättis endast investeerimismaailma maha sügava jälje, muutes väga paljude (väike-)investorite elu. Bogle asutas 1974. aastal fondivalitseja Vanguardi, mille hallatavate varade maht on tänaseks kasvanud 5 triljoni dollarini. Paar aastat hiljem lõi ta Vanguardi indeksifondi, mille eesmärk oli väiksemate kuludega jälgida S&P 500 indeksit ja vältida fondijuhtidele makstavaid suuri tasusid. Tema loogika indeksifondi loomisel oli lihtne: investeerides saad seda, mille eest sa ei maksa, ehk pikaajalisel investeerimisel on kulude osakaal väga tähtis.
Enamikku meist valdab soov olla mis tahes tegevuses keskmisest parem ja investeerimisel, kus paremusjärjekorras ülespoole jõudmine toob sisse ka rohkem raha, on võidujooks turust parema investori tiitli nimel läbi aegade päevakorral olnud. Samas aga näitab kibe reaalsus, et n-ö aktsianoppimisega turgu edestada polegi nii lihtne, mistõttu õnnestub see vähestel ning sedagi pigem lühema aja vältel. Just siin soovitabki Bogle investoritel sammukese tagasi astuda ja põhjalikult läbi kaaluda, kas see mäng väärib üldse küünlaid. Ehk on siiski mõistlikum võtta see, mida turg annab, ning hoida sealjuures kulud võimalikud väikesed.

Sa kas sööd hästi või magad hästi
Esmapilgul näib, et turualmustele lootma jääda polegi erilist mõtet. Liidritest üksikaktsiate tootlused on lihtsalt sedavõrd suured. Samas ei küüni laiapõhjaline indeksifond ka parimail aastail neile ligilähedalegi. Oma raamatus seletab autor põhjalikult lahti, miks ei tasu üksikute liideraktsiate uhkest hinnatõusust end siiski pimestada lasta. Samuti seda, miks omandavad pikaajalise investeerimise puhul just portfelli hajutatus ja püsikulud komeedina börsitaevasse tõusnud aktsiate jahtimisest märksa suurema tähtsuse. Nüüdisaegse portfelliteooria looja Harry Markowitz on öelnud, et investorid ei saa eeldada oma investeeringutelt pikema aja vältel kopsakaid kasumeid ilma suuri riske võtmata ja nii taandub pikaajaline investeerimine kahele valikule: sa kas sööd hästi või magad hästi.
Meile kõigile meeldib mõte üleöö rikkaks saada. Paraku juhtub seda väga harva ning tulemuse nimel tuleb teha tööd, olla kannatlik ja järjekindel. Kuna turust edukama aktiivselt juhitud fondi leidmine kipub enamasti pimedale vedamisele taanduma, kasutab tark investor ära parima riski ja tulu suhtega pakkumise, milleks on indeksifond. See otsus lahendab korraga ära mitu probleemi, sest riskide ja investeeringute hajutamine ning kulude piiramine on indeksifondi juba n-ö sisse kirjutatud. Regulaarse investeerimisega väldib investor ka turu ajastamist, sest just üksikaktsiate puhul on ajastus tihtipeale väga kriitilise tähtsusega.
John C. Bogle oli mees, kelle elutöö oli aidata alles oma investeerimistee alguses olevaid investoreid, kaitstes neid börsil valitsevate hundiseaduste eest. Parim viis teda selle eest tänada on järgida tema õpetusi.

Loe edasi >
Raamatuklubi info

Äripäeva raamatuklubi

on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja, mis avaldab maailma parimaid psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Klubi on tegutsenud juba 15 aastat ja pikaajalisele kogemusele tuginedes tehakse maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolikas valik. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega. Raamatuklubi liikmena hoiate end kursis maailma parimate juhtimisteooriatega, õpite edukate ettevõtete kogemustest ning teate, kuidas rakendada neuroteaduse ja psühholoogia uusi avastusi edu ja õnne vankri ette.

• Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatu 21% soodsamalt.
• Raamatu saadame Omniva pakiautomaati tasuta, võimalik on kasutada ka kullerteenust.
• Raamatud saab tellida ka e-raamatuna.
• Klubiraamatu eest saate mugavalt tasuda e-arve püsimakse või arvega.
• Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadetakse iga kuu (v.a juulis) üks uus raamat. Raamatu ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

LIITU KLUBIGA