Tootmisjuhtimise kool pakub tootmis- ja tööstusjuhtidele praktilisi tööriistu, parimaid juhtimispraktikaid ja põhjalikku ülevaadet lean mõtteviisist, et tõsta tootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet. Programm keskendub tõhusale protsessijuhtimisele, töötajate kaasamisele ja koostöö arendamisele osakondade vahel. Kooli terviklik lähenemine, individuaalne juhendamine ja ettevõtete külastused annavad teadmised ja kogemused, mida saab koheselt igapäevatöös rakenda.

Miks tootmisjuhtimise koolis osaleda?

✅ Tõsta tootmise efektiivsust ja vähenda kulusid: koolitus keskendub reaalsete tootmisprotsesside analüüsimisele ja täiustamisele, pakkudes osalejatele praktilisi tööriistu ja meetodeid, mida saab koheselt rakendada.

✅ Omanda kaasaegse tööstuse juhtimispraktikad: saad põhjaliku ülevaate parimatest protsessijuhtimise tööriistadest ja metoodikatest, lean mõtteviisist ja digitaliseerimise võimalustest, mis aitavad ettevõttel konkurentsivõimelisena püsida.

✅ Paranda meeskonna koostööd: õpid, kuidas töötajaid kaasata ja luua osakondade vahel tõhusam koostöö, mis toetab protsesside parendamist ja suurendab töötajate rahulolu.

✅ Juhi protsesse terviklikult: omandad protsessijuhtimise kõik etapid alates modelleerimisest ja optimeerimisest kuni pideva täiustamise ja muudatuste juhtimiseni.

✅ Saa personaalset juhendamist ja tagasisidet: praktiliste tööde käigus saad tagasisidet oma igapäevatööle, mis aitab tootmisprotsessides olulisi parendusi teha.

✅ Õpi oma ala parimatelt: koolitajad, kellel on pikaaegne tööstusvaldkonna kogemus, jagavad reaalses praktikas tõestatud lahendusi ja meetodeid.

✅ Näe parimad praktikaid tegevuses: viimasel koolituspäeval külastad kaht tootmisettevõtet, saades väärtuslikke õppetunde nende edulugudest.

✅ Vaheta kogemusi: koolitusgrupis on suurepärane võimalus vahetada kogemusi kolleegidega teistest tootmisettevõtetest.

Tootmisjuhtimise kooli eesmärk on anda osalejatele terviklik arusaam tootmisjuhi rollist ja protsessijuhtimisest, pakkudes praktilisi teadmisi ja tööriistu tootmise efektiivsuse tõstmiseks, koostöö parandamiseks ja uute lahenduste rakendamiseks.

Sihtgrupp: töötleva tööstuse tootmisjuhid ja tegevjuhid, tehasejuhid

Koolituse tulemusena osaleja:

• mõistab oma rolli (tootmis)juhina, tunneb enesejuhtimise meetodeid ning suudab meeskonda juhtida ja motiveerida;
• märkab meeskonna koostöö kitsaskohti ja võimalikke lahendusi ning oskab juhtida muudatusi;
• oskab arendada koostööd osakondade vahel ja kaasab töötajaid protsesside juhtimisel ja täiustamisel;
• teab protsessijuhtimise põhimõtteid ja oskab neid rakendada oma ettevõtte tootmisprotsessides;
• oskab analüüsida ja hinnata tootmisprotsesside kulutõhusust ja juhtida parendusettepanekuid;
• teab, kuidas arendada olemasolevat tootmist, juurutada uusi tooteid ning täiustada juhtimissüsteemi elemente oma tootmises;
• oskab koostada ja analüüsida väärtusahela kaarti;
• oskab analüüsida tööprotsesse ning kavandada tööülesandeid, töökohti ja asendiplaane, mis vähendavad raiskamist ja suurendavad tootlikkust.

Metoodika:

Tootmisjuhtimise kooli metoodika põhineb praktiliste ja teoreetiliste teadmiste kombineerimisel, et tagada osalejatele terviklik arusaam ja koheselt töökeskkonnas rakendatavad oskused. Koolituse keskmes on reaalsed tootmisjuhtimise näited, mis seovad teooria praktiliste lahendustega. Programmi raames teevad osalejad kodutöid, mida analüüsitakse ja tagasisidestatakse praktilisel 6. koolituspäeval, et kinnistada omandatud teadmised ning pakkuda konkreetseid tööriistu tootmisprotsesside parendamiseks. Lisaks külastatakse programmi viimasel päeval kahte tootmisettevõtet, kus osalejad näevad parimaid praktikaid reaalses töökeskkonnas.

Maht: 56 akadeemilist tundi

Tootmisjuhtimise kool koosneb kuuest koolituspäevast ja ühest külastuspäevast:

1.     päev: enese ja meeskonna juhtimine (Kristjan Rotenberg)

Päeva fookus on juhi rolli mõtestamisel ja enesejuhtimise oskuste arendamisel, et paremini täita meeskonna ootusi ja vajadusi.

2.     päev: koostöö juhtimine (Kristjan Rotenberg)

Õpitakse, kuidas parandada koostööd osakondade vahel, vältida kitsaskohti ja tagada eesmärkide edukas elluviimine.

3.     päev: protsessijuhtimine (Helen Klettenberg)

Käsitletakse sügavuti protsessijuhtimise põhimõtteid ja tööriistu, mis aitavad süsteemselt tootmise tõhusust parandada ja töötajaid kaasata.

4.     päev: väärtusahela kaardistamine, töö, töökoha ja asendiplaani disain (Markko Varres)

Õpitakse, kuidas kaardistada tootmisprotsessi väärtusahelat ja rakendada lean meetodeid tootmise arendamisel.

5.     päev: parenduprojektide juhtimine, uue toote juurutus, tootmise juhtimine (Markko Varres)

Keskendutakse uute toodete tootmisse juurutamisele ja juhtimissüsteemide standardiseerimisele.

6.     päev: praktikum (Helen Kletteberg ja Markko Varres)

Praktilise koolituspäeva fookuses on protsesside juhtimisega seotud oskuste arendamine ja tootmisprotsesside analüüsimine. Osalejad viivad läbi kolm analüüsi, mida praktikumil tagasisidestatakse:

• protsessimudeli SWOT-analüüs – tuvastatakse tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, et mõista protsessi parendamise potentsiaali;
• protsessimudeli väärtuspõhine analüüs  – hinnatakse protsessi väärtust lisavaid, väärtust mittelisavaid ja kohustulikke osi, et mõista protsessi parendamise potentsiaali;
• videoanalüüs oma tootmise ühe protsessi kohta, et leida üles parenduskohad.

7.     päev: tootmisettevõtete külastused

Külastatakse kaht tootmisettevõtet, et näha, kuidas nemad igapäevatöös peamisi väljakutseid lahendavad.

Tootmisjuhtimise kooli viivad läbi Helen Klettenberg, Kristjan Rotenberg ja Markko Varres. 

Helen Klettenberg

Helen on tegutsenud strateegilise juhtimise valdkonnas konsultandi, mentori ja koolitajana juba üle 10 aasta, keskendudes juhtimissüsteemide arendamisele, äriprotsesside parendamisele ja jätkusuutlikule juhtimisele.

Juhtimissüsteemide arendamise mõistes peab ta end uuendusmeelseks, sidudes juhtimissüsteemidele kohalduvad nõuded lihtsate lahendustega, tänu millele on ta pälvinud ka kvaliteediinnovatsiooni tunnustuse juhtimissüsteemide arendamise vallas. Heleni jaoks on oluline, et organisatsiooni juhtpõhimõtted ja juhtimissüsteemid oleksid ennekõike lihtsad, innovaatilised ning väärtust lisavad.

Ta teeb koostööd paljude Eesti TOP ettevõtetega leidmaks viise nende juhtimissüsteemide arendamiseks, äriprotsesside kaardistamiseks, lihtsustamiseks, jätkusuutlikkuse hindamiseks ja parendamiseks.

Kristjan Rotenberg

Kristjan on mentori, coach`i ja koolitajana toeks ambitsioonikatele juhtidele, kes soovivad muuta oma töö süsteemsemaks ja tulemuslikumaks, säilitades samal ajal enda hea vaimse vormi.

Ta on töötanud juhtimise ja kvaliteedi teemadel tööstusettevõtetes nagu Stoneridge, Marat ja Elcoteq. Kuni 2019. a sügiseni juhtis ta Harju Elekter Elektotehnikas tehasejuhina 200-liikmelist meeskonda. Interim-juhina on ta vahemikus 2021.-2022. a olnud tegevjuht ettevõttes Breden.

Koolitajana eristab Kristjanit eelkõige tugev isiklik kogemus rahvusvahelistest tööstusettevõtetest. Ta on juhtinud meeskondi läbi suurte muutuste ning tegelenud selle käigus teadlikult oma inimeste sisemise motivatsiooni ja vaimse vastupidavuse teemadega.

Magistrikraadi cum laude sai Kristjan EBSis rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Lisaks on ta süvendatul juurde õppinud kvaliteedijuhtimist, psühholoogiat, andragoogikat ja coaching´ut.

Markko Varres

Markko on tootmisvaldkonna professionaal, kellel on üle 20 aasta kogemusi erinevatel ametikohtadel nii inseneri, projektijuhi, tootmistehnoloogia juhi, tootmisjuhi kui tehase juhina. Koolitaja on TTÜ-s lõpetanud tööstustehnika ja juhtimise eriala.

Markko töökogemus hõlmab tunnustatud tööstusettevõtteid nagu Saku Metall, Stoneridge Electronics, Harju Elekter, Trafotek ja Leden Estonia. Tema kireks on tootmise arendamine, millega ta on tegelenud viimased 15 aastat.

Oma suurimaks töövõiduks peab Markko projekti, kus ta saavutas aastas 700 000 € kokkuhoiu, kasvatas tootmisvõimsuse neljakordseks, vähendas toote läbiminekuaega kuuekordselt, tõstis efektiivsust 134% ning parandas kvaliteedi statistikat kolmekordselt.

Kuula ka Markko Varrese raadiosaadet: Tehasejuht: raiskamiste märkamist tasub treenida ja arendusprojekte tuleb alustada jah-inimestega