Ajalugu ja populaarteadus

Paks Margareeta

Värav linna ja sadama vahel
Paks Margareeta pilt
Autor: Eesti Meremuuseum Ilmumisaeg: 31.10.2019 Kirjastus: Äripäev Lehekülgi: 224

Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo.

Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda.

Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu „Paks Margareeta“ kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril.

Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib „Paks Margareeta“ selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva.

Tellimine


Failid
Sisukord

6             Sisujuht

 

Suur Rannavärav

Kompleksi ehitus ja ajalugu koos eri perioodidel tehtud uuringutega

11           Tallinna rannajoon ja sadam. Ülevaade rannajoone kujunemisest ja sadama paiknemisest, Priit Lätti

23           Suur Rannavärav. Hoonekompleksi ehitusloolised ja arheoloogilised uuringud, Monika Reppo, Villu Kadakas ja Priit Lätti

53           Paks Margareeta. Suurtükitorn kui võimas kaitseehitis, Ando Pajus

 

Kaitseehitisest muuseumiks

Suure Rannavärava kompleksi olukord viimastel sajanditel, ümberehitused ning taasavamine 1981. aastal

69           Rosenkrantzi tornist saab Paks Margareeta. Suure Rannavärava kompleks 19. sajandi algusest kuni 1940. aastani, Urmas Dresen

89           Renoveerimise ootuses. Suurtükitorni teekond muuseumiks, Urmas Dresen

99           Suurtükitorni uuestisünd. Esimene muuseum Paksus Margareetas ja Poola restauraatorid, Katrin Savomägi

115         Olümpiajärgne veerandsada. Suur Rannavärava kompleks pärast avamist 1981. aastal ehk järgmised 25 aastat, Urmas Dresen

 

Renoveerimine ja ekspositsioon

Ettevalmistused ekspositsiooni loomiseks ning uue väljapaneku tutvustus

125         Olulised sündmused. Teekond rekonstrueerimise ja uue ekspositsiooni loomiseni, Urmas Dresen

129         Uus ekspositsioon. Meremuuseumi väljapaneku kontseptsioon, Urmas Dresen

137         Koge. Sõna päritolu ja laeva ehitus, Priit Lätti

153         Purjelaevandus. Kaubavahetuse hoogustumine ja kaugemate sihtpunktide kättesaadavaks muutumine, Feliks Gornischeff

173         Aurulaevandus. Aur muudab maailma, Teele Saar

195         Mootorlaevandus. Reisilaevanduse võidukäik, Mihkel Karu

213         Viited ja kasutatud kirjandus