Pöörased ideed
Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil võidetakse sõdu, ravitakse haigusi ja muudetakse tööstust
Wall Street Journal bestseller.
Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.
Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad.
Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.
Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas.
Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.
Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine.
Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.
Kõlab üsnagi pööraselt, et vee omadused võivad sisaldada vastuseid, kuidas innovatsiooni juhtida. Ometi on füüsiku taustaga ettevõtja Safi Bahcall selles veendunud.
Maailma muutvaid ideid ei tasu eriti oodata meeskondadelt, kes seisavad edukate saritoodete taga. Nende struktuur ja motiivid lihtsalt ei sobi selleks. Hullumeelsed uuendused on ühtaegu õrnad ja riskantsed, vajades õigeid tingimusi. Teades, millise struktuuri juures siirdub organisatsioon ühest faasist teise, saab luua heade pööraste ideede kasvuks soodsa pinnase.
Marko Lepik
emotsionaalsete ja liidrioskuste koolitaja
Sisukord
Eessõna 11
Sissejuhatus 14
Esimene osa. Õnneliku juhuse insenerid 25
1. Kuidas pöörased ideed sõja võitsid 27
2. Pööraste ideede üllatav haprus 54
3. Kahte tüüpi pöörased ideed: Trippe Crandalli vastu 73
4. Edwin Land ja Moosese lõks 101
5. Pääsemine Moosese lõksust 127
Teine osa. Äkilise muutuse teadus 155
Vahepala. Emergentsi tähtsus 157
6. Faasisiire I: abielu, metsatulekahjud ja terroristid 163
7. Faasisiire II: võluarv 150 188
8. Neljas reegel 203
Kolmas osa. Kõigi pööraste ideede ema 227
9. Miks räägib kogu maailm inglise keelt? 229
Järelsõna. Pöörased ideed läbimurdeinnovatsiooni vastu 254
Tänuavaldused 260
Sõnastik 262
Lisa A 265
Kokkuvõte: Bush-Vaili reeglid 265
Lisa B 272
Innovatsiooni valem 272
Illustratsioonid 275
Kasutatud kirjandus 277
Lõpumärkused 315
Arvustused
Aednikust juht armastab oma kunstnikke ja sõdureid võrdselt
Hullumeelsed uuendused on ühtaegu haprad ja riskantsed, vajades õigeid tingimusi. Teades, millise struktuuri juures siirdub organisatsioon loovusest stabiilsusse, saab luua heade pööraste ideede kasvuks soodsa pinnase.
Safi Bahcall toob meie ette lennuka sünteesi näiliselt täiesti erinevatest valdkondadest. Ta ühendab „Pöörastes ideedes“ ajaloo ja äri ideedega füüsikast ning toob näiteid, kuidas on õnnestunud inertseid organisatsioone edukalt uuenduslikult käituma panna, ühendades selle faasisiirde mõistega, mis kirjeldab, kuidas aine läheb ühest olekust üle teise.
Muutke struktuuri, mitte kultuuri
Üks tema põhiteese on, et uuenduse jaoks pole mõtet muuta organisatsioonide kultuuri. Vaja on muuta innovaatilistest ideedest huvitatud organisatsioonide struktuuri. Tema suurim inspiratsioon on Theodore Vaili juhtimisel ellu viidud Belli telefonikompanii kannapööre 20. sajandi alguses ja Vannevar Bushi edu Ameerika Ühendriikide armee tehnoloogilisel uuendamisel Teise maailmasõja aegu.
Lood radarite, polaroidprillide, tuumapommide, kolesterooliravimite, reisilennukite, 3D-animatsiooni tehnoloogiate ning paljude teiste esialgu naeruvääristamist ja suurt vastuseisu leidnud ideede keerulisest teekonnast on huvitavad. Tegemist on klassikalise ärikirjandusega, ja kellele meeldivad kaasahaaravad lood läbi raskuste meie ette jõudnud geniaalsetest ideedest, mida on püütud mitu korda tappa, leiab nii mõndagi mõtlemapanevat.
Bushi-Vaili reeglid
Need lood, mida on raamatu lõpuosas avatud põhiteesideks ehk liigagi palju, ilmestavad, kuidas uuenduslike ideede ellujäämiseks on kasulik rakendada kindlaid põhimõtteid. Samal ajal metafoorina meelde tuletades, kuidas vesi siirdub kahevahelolekust vedelasse või tahkesse olekusse.
Baasretsept uuenduslike ideede kaitsmiseks on kaks faasi teineteisest rangelt lahus hoida ning mitte lasta kummalgi poolel domineerida. Autor soovitab ettevõttes „kunstnikud“ ja „sõdurid“ kui eri faaside ilmingud eraldada. Ühed tagavad pööraste ideede sünni ning peavad saama turvaliselt ebaõnnestuda, ent teiste ülesanne on uut tähelendu jahtides tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus.
Juht kui aednik, mitte hull geenius
Vastandades iduettevõtteid ja edukaid saritooteid müüvaid firmasid, osutab ta, et olemuslikult toimivad need ettevõtted eri faasides. Meeskonna teatud suurusest ja motivatsioonidest alates muutuvad riskivalmidus ja piiritu isiklik panustamine struktuursetel motiividel kontoripoliitikaks, karjerismiks ja stabiilsuseks.
Uuendust tuleks juhtida aednikuna, kes tagab eri funktsiooniga rühmade tasakaalu ning hoolitseb selle eest, et nende vahel toimuks ressursside ja ideede pidev ülekanne.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.
Pöörased ideed
Kirjeldus
Wall Street Journal bestseller.
Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.
Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad.
Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.
Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas.
Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.
Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine.
Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.
Kõlab üsnagi pööraselt, et vee omadused võivad sisaldada vastuseid, kuidas innovatsiooni juhtida. Ometi on füüsiku taustaga ettevõtja Safi Bahcall selles veendunud.
Maailma muutvaid ideid ei tasu eriti oodata meeskondadelt, kes seisavad edukate saritoodete taga. Nende struktuur ja motiivid lihtsalt ei sobi selleks. Hullumeelsed uuendused on ühtaegu õrnad ja riskantsed, vajades õigeid tingimusi. Teades, millise struktuuri juures siirdub organisatsioon ühest faasist teise, saab luua heade pööraste ideede kasvuks soodsa pinnase.
Marko Lepik
emotsionaalsete ja liidrioskuste koolitaja
Lisainfo
Sisukord
Eessõna 11
Sissejuhatus 14
Esimene osa. Õnneliku juhuse insenerid 25
1. Kuidas pöörased ideed sõja võitsid 27
2. Pööraste ideede üllatav haprus 54
3. Kahte tüüpi pöörased ideed: Trippe Crandalli vastu 73
4. Edwin Land ja Moosese lõks 101
5. Pääsemine Moosese lõksust 127
Teine osa. Äkilise muutuse teadus 155
Vahepala. Emergentsi tähtsus 157
6. Faasisiire I: abielu, metsatulekahjud ja terroristid 163
7. Faasisiire II: võluarv 150 188
8. Neljas reegel 203
Kolmas osa. Kõigi pööraste ideede ema 227
9. Miks räägib kogu maailm inglise keelt? 229
Järelsõna. Pöörased ideed läbimurdeinnovatsiooni vastu 254
Tänuavaldused 260
Sõnastik 262
Lisa A 265
Kokkuvõte: Bush-Vaili reeglid 265
Lisa B 272
Innovatsiooni valem 272
Illustratsioonid 275
Kasutatud kirjandus 277
Lõpumärkused 315
Arvustused (1)
Aednikust juht armastab oma kunstnikke ja sõdureid võrdselt
Hullumeelsed uuendused on ühtaegu haprad ja riskantsed, vajades õigeid tingimusi. Teades, millise struktuuri juures siirdub organisatsioon loovusest stabiilsusse, saab luua heade pööraste ideede kasvuks soodsa pinnase.
Safi Bahcall toob meie ette lennuka sünteesi näiliselt täiesti erinevatest valdkondadest. Ta ühendab „Pöörastes ideedes“ ajaloo ja äri ideedega füüsikast ning toob näiteid, kuidas on õnnestunud inertseid organisatsioone edukalt uuenduslikult käituma panna, ühendades selle faasisiirde mõistega, mis kirjeldab, kuidas aine läheb ühest olekust üle teise.
Muutke struktuuri, mitte kultuuri
Üks tema põhiteese on, et uuenduse jaoks pole mõtet muuta organisatsioonide kultuuri. Vaja on muuta innovaatilistest ideedest huvitatud organisatsioonide struktuuri. Tema suurim inspiratsioon on Theodore Vaili juhtimisel ellu viidud Belli telefonikompanii kannapööre 20. sajandi alguses ja Vannevar Bushi edu Ameerika Ühendriikide armee tehnoloogilisel uuendamisel Teise maailmasõja aegu.
Lood radarite, polaroidprillide, tuumapommide, kolesterooliravimite, reisilennukite, 3D-animatsiooni tehnoloogiate ning paljude teiste esialgu naeruvääristamist ja suurt vastuseisu leidnud ideede keerulisest teekonnast on huvitavad. Tegemist on klassikalise ärikirjandusega, ja kellele meeldivad kaasahaaravad lood läbi raskuste meie ette jõudnud geniaalsetest ideedest, mida on püütud mitu korda tappa, leiab nii mõndagi mõtlemapanevat.
Bushi-Vaili reeglid
Need lood, mida on raamatu lõpuosas avatud põhiteesideks ehk liigagi palju, ilmestavad, kuidas uuenduslike ideede ellujäämiseks on kasulik rakendada kindlaid põhimõtteid. Samal ajal metafoorina meelde tuletades, kuidas vesi siirdub kahevahelolekust vedelasse või tahkesse olekusse.
Baasretsept uuenduslike ideede kaitsmiseks on kaks faasi teineteisest rangelt lahus hoida ning mitte lasta kummalgi poolel domineerida. Autor soovitab ettevõttes „kunstnikud“ ja „sõdurid“ kui eri faaside ilmingud eraldada. Ühed tagavad pööraste ideede sünni ning peavad saama turvaliselt ebaõnnestuda, ent teiste ülesanne on uut tähelendu jahtides tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus.
Juht kui aednik, mitte hull geenius
Vastandades iduettevõtteid ja edukaid saritooteid müüvaid firmasid, osutab ta, et olemuslikult toimivad need ettevõtted eri faasides. Meeskonna teatud suurusest ja motivatsioonidest alates muutuvad riskivalmidus ja piiritu isiklik panustamine struktuursetel motiividel kontoripoliitikaks, karjerismiks ja stabiilsuseks.
Uuendust tuleks juhtida aednikuna, kes tagab eri funktsiooniga rühmade tasakaalu ning hoolitseb selle eest, et nende vahel toimuks ressursside ja ideede pidev ülekanne.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.