• Otsi Äripäevast

Võimatu edu

Kasvulava Nokias

Võimatu edu
Autor: Harri Saukkomaa
Lehekülgi: 496
Kirjastus: Äripäev

Kuidas leiti ja kaotati Soome Nokia? Kuidas saavutati hiilgav edu, mida kadestas kogu maailm, ja miks sellest ilma jäädi?

Jorma Ollila oli 1992–2006 Nokia tegevjuht. 1990-ndate algul pani ta kõik mängu, et Nokia päästa. Firmast sai uus vaieldamatu konkurent mobiiltelefonide turu liidri kohale. Sai alguse võimatu edu lugu. Kuid mõne aja pärast muutus edu Nokiale ohuks ja koormaks. Ning konkurendid kasutasid nõrkushetke kohe valusasti ära.

Jorma Ollila kirjeldab oma raamatus sügavuti Nokia arengut: eduka läbilöögini jõudmist ja kriise, tõusude ja laskumistega mägiteed – ning kõva tööd, mida tuli teha selle ettevõtte juhtimiseks. „Võimatu edu“  on ühtlasi ka omapärane lugu mehest, kellest sai Nokia juht, kuigi temast pidi saama füüsik või majandusteadlane: „Olin astunud mägiteele, ja ma ei osanud ette kujutadagi, kui hirmuäratavad on selle tõusud ja laskumised.“

Sisukord

Autorite eessõnad
PROLOOG: Üks päev 1992. aasta jaanuaris. 
I OSA. Kurikkast Londonisse
1. Kurikka 
2. Kadunud sõrm
3. Kuidas kasvab eneseusk?
4. Loodusringist biitliteni
5. Päev, mis muutis minu maailma
6. Rahvusvahelistumise kool
7. Tagasi Soome 
8. Teekkari-põli
9. Minu ellu astub Liisa 
10. Töö üliõpilasjuhina 
11. Idas ja läänes
12. Kodu ja pere
13. Põgenemine uppuvalt laevalt
14. Elu raskeim valik 
15. Rahvusvaheline pankur
16. Kohustused Soomes 
17. Luba finantseerida 
18. Nokiasse

II OSA. Ettevõtte juhi õpiaastad
19. Uus ja innukas 
20. Lõpp unelemisele
21. Must esmaspäev 
22. Finantsjuht asub asja kallale 
23. Kiirus kasvab ohtlikult suureks
24. Annus horribilis
25. Juhi lahkumine
26. Juhiks kasvatakse 
27. Finantsjuht satub tehasesse
28. Tootmist võetakse tõsiselt
29. Mobiiltelefoni ime 
30. Nokia brändi sünd
31. Telefon ümbrikus
32. Pakkumine ja vastus

III OSA. Maailmavallutajad
33. Tegevjuhi argipäev 
34. Uued plaanid 
35. Kõige aluseks on väärtused
36. Must auk 
37. Tulevik ja minevik 
38. Lääneturg
39. Arvutused ruudulisel paberil
40. Teleriäri lõpp 
41. Viisik – teistmoodi juhtimisstiil 
42. Nokia ime?
43. Unustamatu aasta
44. Baden-Badenisse
45. Aastane põrgu
46. Kes on süüdi?
47. Pöörame puudused enda kasuks
48. Maailm muutub võrguks 
49. Ühiskondlik diskussioon 
50. Mida inimesed tahavad?
51. Kuidas juhtida globaalset Nokiat?
52. Koostöö meediaga 
53. Kõige suuremaks 
54. Nokia Soomes, Soome Nokias 
55. Uue aastatuhande poole

IV OSA. Kasv ja kasvu lõpp
56. Kasumihoiatus 
57. Muutuse õige ajastus otsustab kõik
58. Habras turvatunne
59. Ettevõte ühiskonnas
60. Nokia peab uuenema 
61. Bill Gates haarab telefoni 
62. Tagasipöördumine reaalsesse maailma
63. Organisatsiooniuuendus, veel kord
64. Klientide vastulöök
65. Klapiga telefonid hammustavad 
66. Kolm kriisi
67. Õiged mõtted, valed oletused ja petlik edu
68. Kas Nokia oleks võinud olla tarkvaraettevõte?

V OSA. Milleks on vaja tegevjuhti?
69. Jaanuarikuine otsus 
70. 21 aastat ja mõned kuud 
71. Mida ma koolis õppisin? –  14 aastat Nokia CEOna 
72. Hiina on teistsugune 
73. Tegevjuhi piinad
74. Mängureeglid muutuvad 
75. Probleemid Saksamaal 
76. Otsus on tehtud
77. Uus juht

EPILOOG: Nokia võimatu edu
LISA: Nokia majandusnäitajad 1992–2010 
Autoritest
Isikunimede loend

Arvustused

Ilmar PetersenElcoteqi kauaaegne juht

Hea raamat sellest, kuidas pidevalt muutuvas maailmas ja tehnoloogia arengu loodud uutes võimalustes on Nokia suutnud teha radikaalseid pöördeid, et neid võimalusi ära kasutada.

Üksikisiku roll on nende muudatuste algatajana suur, elluviijana on aga organisatsioon ja selles toimuvad protsessid olulised.

Margus HuntNokia Networksi müügidirektor Soomes ja Baltimaades

Minu tänaseks üle 15 aasta kestnud töösuhe Nokiaga algas uue aastatuhande esimesel päeval. Lepingu alaservas on kuupäev 01.01.2000. Nokia aktsia maksis siis 45 eurot ja tõusis 5 kuuga 63 eurole. Ma ei saanud päris täpselt aru, kuidas see võimalik on. Ollila ja tema kuulus viisik tegid lihtsalt imesid. Minu esimese Nokia optsiooni tasemeks märgiti 67 eurot ja ma mõtlesin, et olen sattunud kullasoonele. Aasta hiljem oli IT-mull lõhki ja 2001. aasta septembris maksis Nokia aktsia 15 eurot. Pool aastat hiljem oli see aga jälle kahekordistunud ja Nokia oli „back in business“. Sealt edasi jätkus Nokia edulugu vahelduva eduga kuni murrangulise 2008. aastani. Apple hakkas mobiilimaailma suurte sammudega muutma ja lõikas Nokia ligi 40-protsendilisest turuosast järjest suuremaid tükke.

Ma ei ole ise kunagi Nokia mobiiliüksuses töötanud. Olen müünud operaatoritele võrguseadmeid, kuid näinud Nokia peakontoris Espoo Keilalahtis loomulikult ka kõike mobiilide ümber toimuvat ja virvarri üsna lähedalt. Nokia üksustel olid ühised Nokia väärtused ja meie eesmärgid olid üldjoontes paljuski sarnased. Mul õnnestus 2000ndate alguses võtta osa ka Ollila 400 Nokia tippjuhi strateegilisest arutlusest. Saalis oli mitukümmend ümmargust lauda ja saali keskel istusid Jorma Ollila, Sari Baldauf, Pekka Ala-Pietilä, Matti Alahuhta ja Olli-Pekka Kallasvuo. Nägin ja tundsin, kuidas see kuulus viisik suutis kõik kohalolijad panna hingama ja mõtlema samas taktis. See oli tõeliselt inspireeriv õhkkond, kus kõiki ettepanekuid ja arutlusi kuulati väga tähelepanelikult ning seejärel valiti ja viidi ellu säravaimad.

Minu arvates saabus mingis mõttes murdepunkt hetkel, kui Ollila kuulus võtmegrupp hakkas lagunema. Mul on siiani arvutis meilid 2004. aasta detsembrist, kui tulid teated Sari Baldaufi ja Matti Alahuhta lahkumisest Nokiast. Nokia Dream Team hakkas vaikselt laiali lagunema ja sellel pidi olema mingi mõju ka Nokia edasisele käekäigule. Sellele seigale pühendab raamatus mitu lehekülge ka Ollila ise. See tähendas täiesti uut organisatsiooni ja uusi inimesi juhtpositsioonidel. Ja see sattus juhtuma ajale, mil pidi tegema väga olulisi strateegilisi otsuseid Nokia tuleviku osas. Samas oli Nokia turuosa kasvanud nõnda suureks, et konkurentidel, ja mis veel hullem, ka osal mobiilioperaatoritest klientidel oli vaid üks eesmärk: õõnestada kõigi vahenditega Nokia turuosa.

IT- ja telekomiäri ajalugu on olnud üks suur n-ö ärategemiste jada. Ollila kirjutab oma raamatus sirgjooneliselt konkurentsist Motorola, Siemensi, Apple’i, Microsofti ja nii mõnegi teise tuntud tegijaga. Viimase kümne aastaga on siin toimunud tohutult palju. Nokia on nüüdseks omandanud nii Motorola kui ka Siemensi võrguseadmed, aga samas on olnud sunnitud Microsoftile loovutama oma kroonjuveeli, mobiiliüksuse. Üks esmapilgul lihtne otsus võib olla 150 aastat edukalt turul olnud firmale saatuslik. Ollila kirjeldab oma raamatus väga avameelselt, kuidas Nokia käekäiku määravad otsused sündisid ja milline näeb välja ühe globaalse firma juhi tööpäev kõigi oma rõõmude ja muredega. Ta räägib otseselt, kus tehti tema arvates vigu ja mida oleks võinud ja tulnud vältida.

See raamat ilmub eesti keeles ajal, mil Nokia on andnud teada järjekordsest suurtehingust: ühinemisest Alcatel Lucentiga. Kas see õnnestub ja kus on Nokia 10 aasta pärast, näitab aeg. Üks on aga selge, ilma Jorma Ollilata oleks Nokia ajalugu olnud kindlasti paljuski teistsugune. Tema ääretust teadmiste ja kogemuste pagasist on meil kõigil väga palju õppida. Ja esmapilgul võimatu edu võibki teoks saada.

Valdar LiiveEASi välisinvesteeringute esindaja Helsingis

Raamatus „Võimatu edu” kirjeldatakse haaravalt Nokia pikaajalise juhi Jorma Ollila minavormis jutustuse kaudu Soome arenemist põllumajanduse ja metsatööstuse maast maailma üheks juhtivaks tööstus- ja teadusriigiks. Teos võiks olla omamoodi avastusretkeks Eesti noortele, kes ei pruugi teada Jorma Ollila nime, ja inimestele, kes on Soomet tundma õppinud telereklaamide kaudu. Paljudele on Soome meelde jäänud 1990ndate alguse majanduskriisis oleva riigina, mille olemusest äsja taasiseseisvunud Eestist vaadatuna oli raske aru saada. „Võimatu edu“ kaudu saame tungida Soome ja soomlaste pealispinnast sügavamale.

„Meid läänesoomlasi peetakse napisõnalisteks, sirgjoonelisteks ja pisut mühaklikeks, aga me peame enamasti oma sõna. Lõuna-Pohjanmaalt pärit inimesed ei näita tavaliselt oma tõelisi tundeid: need peidetakse kuhugi sügavale hingesoppidesse, aga teod räägivad seda selgemat keelt. Tunnen endas ära jooni, mis on ilmselgelt pärit just Pohjanmaalt,“ kirjeldab Jorma Ollila piirkonda, kus ta on pärit. Pohjanmaa elanikke iseloomustab ettevõtlikkus ja suurelt mõtlemine. Pea igas, põhiliselt põllumajandusega tegelevas peres olid vaibakudumise teljed, just Pohjanmaalt siirdus väga palju inimesi 19. sajandi teises pooles Ameerikasse. 500 elanikuga Tuuri asulas on Soome suuruselt teise käibega „külapood“, Alahärmas on Soome suurim fantaasiamaailm Powerpark (mille seina taga valmistatakse globaalsele turule silindreid). Jorma Ollila viitab raamatus mitmeid kordi oma lapsepõlvekodule, kohale, kust ta sai kaasa tööarmastuse ja aususe ning soovi muuta maailma.

Kui valida raamatust üks mind kõige enam kõnetanud tsitaat, siis see oleks: „Kui ma hiljem seisin ärimaailmas silmitsi võimatuina tunduvate olukordadega, järgisin kodus õpitud mõtteviisi. Kõik on võimalik, kui ainult õppida, uurida ja teha kõike korralikult. Nokia oli täis inimesi, kes mõtlesid samamoodi. Me polnud nõus uskuma, et miski võiks olla võimatu. Maailm on täis võimalusi sellele, kes teab, mida teeb. Ilma süvenemise, õppimise alandlikkuse ja keskendumiseta ei sünni midagi väärtuslikku.“

Jorma Ollila kujunemisel mängis suurt rolli nii aktiivne osalemine üliõpilaselus: „… kes on juhtinud üliõpilasorganisatsiooni 1970ndate Soomes, teab kahtlemata, mis on poliitika, läbirääkimised, lehmakauplemine ja oportunism,“ kui gümnaasiumi ajal õppimine Suurbritannias: „Minu jaoks oli Atlantic College rahvusvahelistumise kool. Õppisin elama ja töötama kõrvuti teistest kultuuridest tulevate inimestega.“

Soomes võib siiani märgata 1970ndate varje, kuigi pankade mõju ettevõtete juhtimisele on vähenenud. Raamatus kirjeldatakse panku järgmiselt: „Soomes olid suured pangad harjunud ootama kliente, kes tulid siis alandlikult oma ettevõtmiste jaoks laenu küsima. Pankade esindajad istusid ettevõtete juhatustes, kandes samal ajal hoolt oma huvide kaitsmise eest pankadevahelises konkurentsis. Pangad olid tööstusettevõtete suuromanikud ja kõik ettevõtted olid sunnitud elama krediidipiirangute järgi.“

London Schools of Economics magistriprogrammi lõpetamise järel seisis 28aastane Ollila valiku ees, kas jätkata õpinguid, saamaks doktorikraadi, või alustada tööd finantsalal. Tolle aja Jorma Ollila seab kahtluse alla, kas Soome ettevõtetes on vaimset elu: „Kas ma tahan ühel päeval olla kabinetis istuv autoritaarne juht, kes langetab otsuseid pärast viiendat klaasi konjakit? Kas ma tahan loobuda oma lõbuks mõtlemisest ja muutuda libedaks kaupmeheks, kes naudib nädalatepikkusi läbirääkimisi vene politrukkidega?“

Ilmselgelt oli Ollila saanud nuusutada vaba maailma tuuli ja otsis suuremat väljakutset. Juhuslikult tegi tööpakkumise ameeriklaste Citibank ja Jorma Ollila ülesandeks oli luua Soome esindus. Citibank andis noorele juhile tähtsa kogemuse: „Õppisin ka, kuidas kliendi eest lõpuni hoolitseda. Kliendile peab jääma mulje, et teenuste müüja tõepoolest hoolib temast ja on valmis tegema tema heaks peaaegu kõike. Sain teada ka peadpööritava tõe: paljud ärivaldkonnad, isegi rahvusvaheline pangandus, elavad ainuüksi klientide rahulolust.“

1985. aasta veebruaris alustas Jorma Ollila tööd Nokias ja seiklus kestis 25 aastat. Nokiasse võttis ta kaasa Citibankis õpitu: juhid peavad ringi sõitma, kohtuma klientidega, õppima uusi asju ja omi tooteid müüma. Juht on mentor ja abistaja, mitte kontrollija ja vaatleja.

Nokia asutati 1865. aastal, ning on oma 150 tegevusaasta vältel jätkuvalt muutunud: paberitootmise kõrval on valmistatud kummikuid, kaableid, autorehve, koduelektroonikat.

Jorma Ollila tõusmist Nokia peadirektoriks ja firma saamist maailma suurimaks mobiiltelefonivalmistajaks on raamatus kirjeldatud detailiderohkelt. Raamat „Võimatu edu“ on suurepärane äri- ja juhtimisõpik ning strateegia käsiraamat, kus lisaks edule analüüsitakse avatult ka ebaõnnestumisi ja möödalaskmisi.

Jorma Ollila: „Citibankis sain selgeks, et juht ei juhi kastikesi ega organisatsiooni, vaid inimesi. Juht, ka suures organisatsioonis, peab tundma huvi inimeste vastu, sest ainult tänu inimestele sünnivad tulemused. Hea juht peab oma inimesi tundma. Hea juht peab olema ka valmis liigutama erakordseid inimesi väljaspool organisatsiooni ja kaste.“

Jorma Ollilale meeldis Nokia organisatsiooni regulaarselt raputada, et ettevõte ei kaotaks uuenemisvõimet: „Tublidele inimestele tuleb anda palju vastutust ja võimu: kuni kolm korda rohkem, kui nad oskaksid uneski näha. Töötajat, kes tahtis endast anda parima, ei tohi ühe eksimuse eest karistada, aga igast veast peab õppima. Iga läbikukkumine või eksimus kujutab endast tohutut infopaketti, mida ettevõte peaks suutma enda huvides ära kasutada.“

Kõige rohkem „raputas” Jorma Ollila iseennast ning raamatus on selgelt jälgitavad kahtlused ja enesekindluse suurenemine edu kasvades. Jorma Ollila saavutas oma meeskonnaga meeletu edu, näitas, et Soomes võib toota ka hobusest väiksemaid ja mitte põrandale kinnitatavaid, lõpptarbijale suunatud tooteid. Paberitööstuse seadmeid valmistava riigi kuvand sai täiendust disaini ja brändingu alal ning uue globaalse tegija näol.

Raamatus on kiirust ja ohtlikke kurve. Koostöö- ja müügiplaane on Nokia pidanud Ericssoni, Sony ja Alcateliga, raamatus on kirjeldatud Jorma Ollila kohtumisi Steve Jobsi ja Bill Gatesiga ning Nokia keerulisi suhted operaatoritega, majanduskriiside mõju ja iPhone’i tuleku mahamagamist. Ainulaadne on Nokia suure viisiku, nn Dream Teami koostöö kirjeldus.

Nokia oli kasvulavaks juhtide põlvkonnale, kes annavad Soomes tooni tänapäevalgi: esimese Nokia hitttelefoni loonud Pertti Korhonen on Outoteci peadirektor, kommunikatsioonijuht Lauri Kivinen juhib riigitelevisiooni YLE, strateegiajuht Mikko Kosonen on innovatsioonifondi Sitra eesotsas, Matti Alahuhta tõstis Kone uutele kõrgustele ja on 2015. aasta jaanuarist Soome Tööstuse Keskliidu juht.

Kahjuks käis ettevõte kasvuga kaasas ka negatiivseid pooli, ei suudetud olla enam paindlik ega kuulata kliente. Mobiiliüksuse juht ja Nokia brändi looja Anssi Vanjoki: „Nüüd on see siis käes, Nokia on lõplikult bürokratiseerunud! Täna astus minu kabinetti insener, kes ütles oma ametinimetuseks ringing tone expert. Kujutage ette, meil on nüüd oma ringing tone expert.“ Raamatu põhiosas on kajastatud sündmusi kuni 2010. aastani ja täiendatud lõppsõnas kuni 2013. aasta septembrini, mil sai teatavaks Nokia mobiiltelefonide üksuse müük Microsoftile.

Soomes on alati Rootsi poole veidi alt üles vaadatud, seda on hoomata ka raamatus: „Maailm algab Arlanda lennuväljalt,“ oli Nokias 1990ndate lõpus kombeks öelda. Sellest ajast saadik on poliitilised muutused ja paranenud transpordiühendused toonud võõrad kultuurid üksteisele palju lähemale. Muutust on kirjeldatud lausega „The world is flat“.

Raamatu teeb väärtuslikuks detailirohkus ja pühendumus: koos kaasautori Harri Saukkomaga on teost kirjutatud üle kümne aasta. Lugemise kõrvalt tasub internetist üles otsida tekstis esinevate telefonide tüübinumbreid, see on nostalgiline matk ajalukku.

Soovitan raamatut „Võimatu edu“ kõigile, kes on Soomest, Eesti olulisemast kaubanduspartnerist, ja ettevõtlusest huvitatud. See on äärmiselt vajalik lugemisvara nii startup-ettevõtjatele, kogenud ärihaidele kui ka ametnikele. Võib mõista, miks utsitas president Lennart Meri otsima Eesti oma Nokiat. Raamatu lugemine on kui sõbralik vestlus Jorma Ollilaga, Eestile kõige lähemal asuva globaalse ettevõtte juhiga. Kättesaamatu on muutunud hoomatavaks.

Raamatus on tunda kasutamata võimaluste kirbet maitset: „Tegelesime õigete asjadega, ent tulemused olid sellest hoolimata kesised. Proovisime teha kõike seda, mille Apple, Google ja Microsoft on hiljem ellu viinud.“ Samas on raamatu lõppsõnaks: „Tuleb uskuda inimestesse ja oma töösse. Praeguses jätkuvalt individualiseeruvas õhkkonnas on tõusnud taas võtmepositsioonile meeskonnavaim, oskused ja avatud mõtlemine. Seda on kerge öelda, aga usun siiski, et näen veel mitut Nokia imet.“

Nokia on peale mobiiltelefonide üksuse Microsoftile müümist näidanud häid tulemusi. Lisaks teatas Nokia 2015. aasta 14. aprillil oma konkurendi Alcatel-Lucenti ostmisest. Tehingu väärtus oli 15,6 miljardit eurot ja teoks tehti tehing, millest Jorma Ollila omal ajal loobus.

Kas siit algab Nokia meeletu edu?

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubion Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
E-raamatNaN €
PaberraamatOtsas
Näita käibemaksuga
Võimatu edu

Võimatu edu

Autor: Harri Saukkomaa
Kasvulava Nokias
Tellimine
E-raamatNaN €
PaberraamatOtsas
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Kuidas leiti ja kaotati Soome Nokia? Kuidas saavutati hiilgav edu, mida kadestas kogu maailm, ja miks sellest ilma jäädi?

Jorma Ollila oli 1992–2006 Nokia tegevjuht. 1990-ndate algul pani ta kõik mängu, et Nokia päästa. Firmast sai uus vaieldamatu konkurent mobiiltelefonide turu liidri kohale. Sai alguse võimatu edu lugu. Kuid mõne aja pärast muutus edu Nokiale ohuks ja koormaks. Ning konkurendid kasutasid nõrkushetke kohe valusasti ära.

Jorma Ollila kirjeldab oma raamatus sügavuti Nokia arengut: eduka läbilöögini jõudmist ja kriise, tõusude ja laskumistega mägiteed – ning kõva tööd, mida tuli teha selle ettevõtte juhtimiseks. „Võimatu edu“  on ühtlasi ka omapärane lugu mehest, kellest sai Nokia juht, kuigi temast pidi saama füüsik või majandusteadlane: „Olin astunud mägiteele, ja ma ei osanud ette kujutadagi, kui hirmuäratavad on selle tõusud ja laskumised.“

Lisainfo

Autor: Harri Saukkomaa
Lehekülgi: 496
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Autorite eessõnad
PROLOOG: Üks päev 1992. aasta jaanuaris. 
I OSA. Kurikkast Londonisse
1. Kurikka 
2. Kadunud sõrm
3. Kuidas kasvab eneseusk?
4. Loodusringist biitliteni
5. Päev, mis muutis minu maailma
6. Rahvusvahelistumise kool
7. Tagasi Soome 
8. Teekkari-põli
9. Minu ellu astub Liisa 
10. Töö üliõpilasjuhina 
11. Idas ja läänes
12. Kodu ja pere
13. Põgenemine uppuvalt laevalt
14. Elu raskeim valik 
15. Rahvusvaheline pankur
16. Kohustused Soomes 
17. Luba finantseerida 
18. Nokiasse

II OSA. Ettevõtte juhi õpiaastad
19. Uus ja innukas 
20. Lõpp unelemisele
21. Must esmaspäev 
22. Finantsjuht asub asja kallale 
23. Kiirus kasvab ohtlikult suureks
24. Annus horribilis
25. Juhi lahkumine
26. Juhiks kasvatakse 
27. Finantsjuht satub tehasesse
28. Tootmist võetakse tõsiselt
29. Mobiiltelefoni ime 
30. Nokia brändi sünd
31. Telefon ümbrikus
32. Pakkumine ja vastus

III OSA. Maailmavallutajad
33. Tegevjuhi argipäev 
34. Uued plaanid 
35. Kõige aluseks on väärtused
36. Must auk 
37. Tulevik ja minevik 
38. Lääneturg
39. Arvutused ruudulisel paberil
40. Teleriäri lõpp 
41. Viisik – teistmoodi juhtimisstiil 
42. Nokia ime?
43. Unustamatu aasta
44. Baden-Badenisse
45. Aastane põrgu
46. Kes on süüdi?
47. Pöörame puudused enda kasuks
48. Maailm muutub võrguks 
49. Ühiskondlik diskussioon 
50. Mida inimesed tahavad?
51. Kuidas juhtida globaalset Nokiat?
52. Koostöö meediaga 
53. Kõige suuremaks 
54. Nokia Soomes, Soome Nokias 
55. Uue aastatuhande poole

IV OSA. Kasv ja kasvu lõpp
56. Kasumihoiatus 
57. Muutuse õige ajastus otsustab kõik
58. Habras turvatunne
59. Ettevõte ühiskonnas
60. Nokia peab uuenema 
61. Bill Gates haarab telefoni 
62. Tagasipöördumine reaalsesse maailma
63. Organisatsiooniuuendus, veel kord
64. Klientide vastulöök
65. Klapiga telefonid hammustavad 
66. Kolm kriisi
67. Õiged mõtted, valed oletused ja petlik edu
68. Kas Nokia oleks võinud olla tarkvaraettevõte?

V OSA. Milleks on vaja tegevjuhti?
69. Jaanuarikuine otsus 
70. 21 aastat ja mõned kuud 
71. Mida ma koolis õppisin? –  14 aastat Nokia CEOna 
72. Hiina on teistsugune 
73. Tegevjuhi piinad
74. Mängureeglid muutuvad 
75. Probleemid Saksamaal 
76. Otsus on tehtud
77. Uus juht

EPILOOG: Nokia võimatu edu
LISA: Nokia majandusnäitajad 1992–2010 
Autoritest
Isikunimede loend

Arvustused (3)

Ilmar PetersenElcoteqi kauaaegne juht

Hea raamat sellest, kuidas pidevalt muutuvas maailmas ja tehnoloogia arengu loodud uutes võimalustes on Nokia suutnud teha radikaalseid pöördeid, et neid võimalusi ära kasutada.

Üksikisiku roll on nende muudatuste algatajana suur, elluviijana on aga organisatsioon ja selles toimuvad protsessid olulised.

Margus HuntNokia Networksi müügidirektor Soomes ja Baltimaades

Minu tänaseks üle 15 aasta kestnud töösuhe Nokiaga algas uue aastatuhande esimesel päeval. Lepingu alaservas on kuupäev 01.01.2000. Nokia aktsia maksis siis 45 eurot ja tõusis 5 kuuga 63 eurole. Ma ei saanud päris täpselt aru, kuidas see võimalik on. Ollila ja tema kuulus viisik tegid lihtsalt imesid. Minu esimese Nokia optsiooni tasemeks märgiti 67 eurot ja ma mõtlesin, et olen sattunud kullasoonele. Aasta hiljem oli IT-mull lõhki ja 2001. aasta septembris maksis Nokia aktsia 15 eurot. Pool aastat hiljem oli see aga jälle kahekordistunud ja Nokia oli „back in business“. Sealt edasi jätkus Nokia edulugu vahelduva eduga kuni murrangulise 2008. aastani. Apple hakkas mobiilimaailma suurte sammudega muutma ja lõikas Nokia ligi 40-protsendilisest turuosast järjest suuremaid tükke.

Ma ei ole ise kunagi Nokia mobiiliüksuses töötanud. Olen müünud operaatoritele võrguseadmeid, kuid näinud Nokia peakontoris Espoo Keilalahtis loomulikult ka kõike mobiilide ümber toimuvat ja virvarri üsna lähedalt. Nokia üksustel olid ühised Nokia väärtused ja meie eesmärgid olid üldjoontes paljuski sarnased. Mul õnnestus 2000ndate alguses võtta osa ka Ollila 400 Nokia tippjuhi strateegilisest arutlusest. Saalis oli mitukümmend ümmargust lauda ja saali keskel istusid Jorma Ollila, Sari Baldauf, Pekka Ala-Pietilä, Matti Alahuhta ja Olli-Pekka Kallasvuo. Nägin ja tundsin, kuidas see kuulus viisik suutis kõik kohalolijad panna hingama ja mõtlema samas taktis. See oli tõeliselt inspireeriv õhkkond, kus kõiki ettepanekuid ja arutlusi kuulati väga tähelepanelikult ning seejärel valiti ja viidi ellu säravaimad.

Minu arvates saabus mingis mõttes murdepunkt hetkel, kui Ollila kuulus võtmegrupp hakkas lagunema. Mul on siiani arvutis meilid 2004. aasta detsembrist, kui tulid teated Sari Baldaufi ja Matti Alahuhta lahkumisest Nokiast. Nokia Dream Team hakkas vaikselt laiali lagunema ja sellel pidi olema mingi mõju ka Nokia edasisele käekäigule. Sellele seigale pühendab raamatus mitu lehekülge ka Ollila ise. See tähendas täiesti uut organisatsiooni ja uusi inimesi juhtpositsioonidel. Ja see sattus juhtuma ajale, mil pidi tegema väga olulisi strateegilisi otsuseid Nokia tuleviku osas. Samas oli Nokia turuosa kasvanud nõnda suureks, et konkurentidel, ja mis veel hullem, ka osal mobiilioperaatoritest klientidel oli vaid üks eesmärk: õõnestada kõigi vahenditega Nokia turuosa.

IT- ja telekomiäri ajalugu on olnud üks suur n-ö ärategemiste jada. Ollila kirjutab oma raamatus sirgjooneliselt konkurentsist Motorola, Siemensi, Apple’i, Microsofti ja nii mõnegi teise tuntud tegijaga. Viimase kümne aastaga on siin toimunud tohutult palju. Nokia on nüüdseks omandanud nii Motorola kui ka Siemensi võrguseadmed, aga samas on olnud sunnitud Microsoftile loovutama oma kroonjuveeli, mobiiliüksuse. Üks esmapilgul lihtne otsus võib olla 150 aastat edukalt turul olnud firmale saatuslik. Ollila kirjeldab oma raamatus väga avameelselt, kuidas Nokia käekäiku määravad otsused sündisid ja milline näeb välja ühe globaalse firma juhi tööpäev kõigi oma rõõmude ja muredega. Ta räägib otseselt, kus tehti tema arvates vigu ja mida oleks võinud ja tulnud vältida.

See raamat ilmub eesti keeles ajal, mil Nokia on andnud teada järjekordsest suurtehingust: ühinemisest Alcatel Lucentiga. Kas see õnnestub ja kus on Nokia 10 aasta pärast, näitab aeg. Üks on aga selge, ilma Jorma Ollilata oleks Nokia ajalugu olnud kindlasti paljuski teistsugune. Tema ääretust teadmiste ja kogemuste pagasist on meil kõigil väga palju õppida. Ja esmapilgul võimatu edu võibki teoks saada.

Valdar LiiveEASi välisinvesteeringute esindaja Helsingis

Raamatus „Võimatu edu” kirjeldatakse haaravalt Nokia pikaajalise juhi Jorma Ollila minavormis jutustuse kaudu Soome arenemist põllumajanduse ja metsatööstuse maast maailma üheks juhtivaks tööstus- ja teadusriigiks. Teos võiks olla omamoodi avastusretkeks Eesti noortele, kes ei pruugi teada Jorma Ollila nime, ja inimestele, kes on Soomet tundma õppinud telereklaamide kaudu. Paljudele on Soome meelde jäänud 1990ndate alguse majanduskriisis oleva riigina, mille olemusest äsja taasiseseisvunud Eestist vaadatuna oli raske aru saada. „Võimatu edu“ kaudu saame tungida Soome ja soomlaste pealispinnast sügavamale.

„Meid läänesoomlasi peetakse napisõnalisteks, sirgjoonelisteks ja pisut mühaklikeks, aga me peame enamasti oma sõna. Lõuna-Pohjanmaalt pärit inimesed ei näita tavaliselt oma tõelisi tundeid: need peidetakse kuhugi sügavale hingesoppidesse, aga teod räägivad seda selgemat keelt. Tunnen endas ära jooni, mis on ilmselgelt pärit just Pohjanmaalt,“ kirjeldab Jorma Ollila piirkonda, kus ta on pärit. Pohjanmaa elanikke iseloomustab ettevõtlikkus ja suurelt mõtlemine. Pea igas, põhiliselt põllumajandusega tegelevas peres olid vaibakudumise teljed, just Pohjanmaalt siirdus väga palju inimesi 19. sajandi teises pooles Ameerikasse. 500 elanikuga Tuuri asulas on Soome suuruselt teise käibega „külapood“, Alahärmas on Soome suurim fantaasiamaailm Powerpark (mille seina taga valmistatakse globaalsele turule silindreid). Jorma Ollila viitab raamatus mitmeid kordi oma lapsepõlvekodule, kohale, kust ta sai kaasa tööarmastuse ja aususe ning soovi muuta maailma.

Kui valida raamatust üks mind kõige enam kõnetanud tsitaat, siis see oleks: „Kui ma hiljem seisin ärimaailmas silmitsi võimatuina tunduvate olukordadega, järgisin kodus õpitud mõtteviisi. Kõik on võimalik, kui ainult õppida, uurida ja teha kõike korralikult. Nokia oli täis inimesi, kes mõtlesid samamoodi. Me polnud nõus uskuma, et miski võiks olla võimatu. Maailm on täis võimalusi sellele, kes teab, mida teeb. Ilma süvenemise, õppimise alandlikkuse ja keskendumiseta ei sünni midagi väärtuslikku.“

Jorma Ollila kujunemisel mängis suurt rolli nii aktiivne osalemine üliõpilaselus: „… kes on juhtinud üliõpilasorganisatsiooni 1970ndate Soomes, teab kahtlemata, mis on poliitika, läbirääkimised, lehmakauplemine ja oportunism,“ kui gümnaasiumi ajal õppimine Suurbritannias: „Minu jaoks oli Atlantic College rahvusvahelistumise kool. Õppisin elama ja töötama kõrvuti teistest kultuuridest tulevate inimestega.“

Soomes võib siiani märgata 1970ndate varje, kuigi pankade mõju ettevõtete juhtimisele on vähenenud. Raamatus kirjeldatakse panku järgmiselt: „Soomes olid suured pangad harjunud ootama kliente, kes tulid siis alandlikult oma ettevõtmiste jaoks laenu küsima. Pankade esindajad istusid ettevõtete juhatustes, kandes samal ajal hoolt oma huvide kaitsmise eest pankadevahelises konkurentsis. Pangad olid tööstusettevõtete suuromanikud ja kõik ettevõtted olid sunnitud elama krediidipiirangute järgi.“

London Schools of Economics magistriprogrammi lõpetamise järel seisis 28aastane Ollila valiku ees, kas jätkata õpinguid, saamaks doktorikraadi, või alustada tööd finantsalal. Tolle aja Jorma Ollila seab kahtluse alla, kas Soome ettevõtetes on vaimset elu: „Kas ma tahan ühel päeval olla kabinetis istuv autoritaarne juht, kes langetab otsuseid pärast viiendat klaasi konjakit? Kas ma tahan loobuda oma lõbuks mõtlemisest ja muutuda libedaks kaupmeheks, kes naudib nädalatepikkusi läbirääkimisi vene politrukkidega?“

Ilmselgelt oli Ollila saanud nuusutada vaba maailma tuuli ja otsis suuremat väljakutset. Juhuslikult tegi tööpakkumise ameeriklaste Citibank ja Jorma Ollila ülesandeks oli luua Soome esindus. Citibank andis noorele juhile tähtsa kogemuse: „Õppisin ka, kuidas kliendi eest lõpuni hoolitseda. Kliendile peab jääma mulje, et teenuste müüja tõepoolest hoolib temast ja on valmis tegema tema heaks peaaegu kõike. Sain teada ka peadpööritava tõe: paljud ärivaldkonnad, isegi rahvusvaheline pangandus, elavad ainuüksi klientide rahulolust.“

1985. aasta veebruaris alustas Jorma Ollila tööd Nokias ja seiklus kestis 25 aastat. Nokiasse võttis ta kaasa Citibankis õpitu: juhid peavad ringi sõitma, kohtuma klientidega, õppima uusi asju ja omi tooteid müüma. Juht on mentor ja abistaja, mitte kontrollija ja vaatleja.

Nokia asutati 1865. aastal, ning on oma 150 tegevusaasta vältel jätkuvalt muutunud: paberitootmise kõrval on valmistatud kummikuid, kaableid, autorehve, koduelektroonikat.

Jorma Ollila tõusmist Nokia peadirektoriks ja firma saamist maailma suurimaks mobiiltelefonivalmistajaks on raamatus kirjeldatud detailiderohkelt. Raamat „Võimatu edu“ on suurepärane äri- ja juhtimisõpik ning strateegia käsiraamat, kus lisaks edule analüüsitakse avatult ka ebaõnnestumisi ja möödalaskmisi.

Jorma Ollila: „Citibankis sain selgeks, et juht ei juhi kastikesi ega organisatsiooni, vaid inimesi. Juht, ka suures organisatsioonis, peab tundma huvi inimeste vastu, sest ainult tänu inimestele sünnivad tulemused. Hea juht peab oma inimesi tundma. Hea juht peab olema ka valmis liigutama erakordseid inimesi väljaspool organisatsiooni ja kaste.“

Jorma Ollilale meeldis Nokia organisatsiooni regulaarselt raputada, et ettevõte ei kaotaks uuenemisvõimet: „Tublidele inimestele tuleb anda palju vastutust ja võimu: kuni kolm korda rohkem, kui nad oskaksid uneski näha. Töötajat, kes tahtis endast anda parima, ei tohi ühe eksimuse eest karistada, aga igast veast peab õppima. Iga läbikukkumine või eksimus kujutab endast tohutut infopaketti, mida ettevõte peaks suutma enda huvides ära kasutada.“

Kõige rohkem „raputas” Jorma Ollila iseennast ning raamatus on selgelt jälgitavad kahtlused ja enesekindluse suurenemine edu kasvades. Jorma Ollila saavutas oma meeskonnaga meeletu edu, näitas, et Soomes võib toota ka hobusest väiksemaid ja mitte põrandale kinnitatavaid, lõpptarbijale suunatud tooteid. Paberitööstuse seadmeid valmistava riigi kuvand sai täiendust disaini ja brändingu alal ning uue globaalse tegija näol.

Raamatus on kiirust ja ohtlikke kurve. Koostöö- ja müügiplaane on Nokia pidanud Ericssoni, Sony ja Alcateliga, raamatus on kirjeldatud Jorma Ollila kohtumisi Steve Jobsi ja Bill Gatesiga ning Nokia keerulisi suhted operaatoritega, majanduskriiside mõju ja iPhone’i tuleku mahamagamist. Ainulaadne on Nokia suure viisiku, nn Dream Teami koostöö kirjeldus.

Nokia oli kasvulavaks juhtide põlvkonnale, kes annavad Soomes tooni tänapäevalgi: esimese Nokia hitttelefoni loonud Pertti Korhonen on Outoteci peadirektor, kommunikatsioonijuht Lauri Kivinen juhib riigitelevisiooni YLE, strateegiajuht Mikko Kosonen on innovatsioonifondi Sitra eesotsas, Matti Alahuhta tõstis Kone uutele kõrgustele ja on 2015. aasta jaanuarist Soome Tööstuse Keskliidu juht.

Kahjuks käis ettevõte kasvuga kaasas ka negatiivseid pooli, ei suudetud olla enam paindlik ega kuulata kliente. Mobiiliüksuse juht ja Nokia brändi looja Anssi Vanjoki: „Nüüd on see siis käes, Nokia on lõplikult bürokratiseerunud! Täna astus minu kabinetti insener, kes ütles oma ametinimetuseks ringing tone expert. Kujutage ette, meil on nüüd oma ringing tone expert.“ Raamatu põhiosas on kajastatud sündmusi kuni 2010. aastani ja täiendatud lõppsõnas kuni 2013. aasta septembrini, mil sai teatavaks Nokia mobiiltelefonide üksuse müük Microsoftile.

Soomes on alati Rootsi poole veidi alt üles vaadatud, seda on hoomata ka raamatus: „Maailm algab Arlanda lennuväljalt,“ oli Nokias 1990ndate lõpus kombeks öelda. Sellest ajast saadik on poliitilised muutused ja paranenud transpordiühendused toonud võõrad kultuurid üksteisele palju lähemale. Muutust on kirjeldatud lausega „The world is flat“.

Raamatu teeb väärtuslikuks detailirohkus ja pühendumus: koos kaasautori Harri Saukkomaga on teost kirjutatud üle kümne aasta. Lugemise kõrvalt tasub internetist üles otsida tekstis esinevate telefonide tüübinumbreid, see on nostalgiline matk ajalukku.

Soovitan raamatut „Võimatu edu“ kõigile, kes on Soomest, Eesti olulisemast kaubanduspartnerist, ja ettevõtlusest huvitatud. See on äärmiselt vajalik lugemisvara nii startup-ettevõtjatele, kogenud ärihaidele kui ka ametnikele. Võib mõista, miks utsitas president Lennart Meri otsima Eesti oma Nokiat. Raamatu lugemine on kui sõbralik vestlus Jorma Ollilaga, Eestile kõige lähemal asuva globaalse ettevõtte juhiga. Kättesaamatu on muutunud hoomatavaks.

Raamatus on tunda kasutamata võimaluste kirbet maitset: „Tegelesime õigete asjadega, ent tulemused olid sellest hoolimata kesised. Proovisime teha kõike seda, mille Apple, Google ja Microsoft on hiljem ellu viinud.“ Samas on raamatu lõppsõnaks: „Tuleb uskuda inimestesse ja oma töösse. Praeguses jätkuvalt individualiseeruvas õhkkonnas on tõusnud taas võtmepositsioonile meeskonnavaim, oskused ja avatud mõtlemine. Seda on kerge öelda, aga usun siiski, et näen veel mitut Nokia imet.“

Nokia on peale mobiiltelefonide üksuse Microsoftile müümist näidanud häid tulemusi. Lisaks teatas Nokia 2015. aasta 14. aprillil oma konkurendi Alcatel-Lucenti ostmisest. Tehingu väärtus oli 15,6 miljardit eurot ja teoks tehti tehing, millest Jorma Ollila omal ajal loobus.

Kas siit algab Nokia meeletu edu?

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubion Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]