Psühholoogiakonverents 2026

Selles sessioonis anname ülevaate psühholoogiateaduse uutest avastustest, uuringutest ja rakendustest.

Värskelt Manchester Metropolitan Universitys doktorikraadi kaitsnud Tamur Tohver käsitleb emotsioonieelset hetke, milles kehaline intensiivsus on juba tekkinud, kuid pole veel kinnistunud emotsiooniks ega automaatseks reaktsiooniks. Madis Kõivu ja Vladimir Rosenhausi välja–ruumi–aja sümmeetria käsitlus (1986) annab sellele energeetilise tausta, Kõivu hirm jääda „valurõngasse“ aga eksistentsiaalse mõõtme.

Brian Massumi afektiteooria (1995) mõtestab afekti algava tegevusena, milles on veel avatud mitu võimalikku suunda; nullpunktipraksis (NPP) muudab selle teoreetilise võimaluse praktiliselt ligipääsetavaks tähelepanu ümberorienteerimise ja vaatlejapositsiooni kaudu. Lavahirmu uurimisest alguse saanud teadvuse- ja tajutreening avardab afekti kliinilist käsitlust ning pakub laiemat, kehameelelist ja ennetavat vaadet hirmu ja reaktsioonide kujunemisele. Ettekanne avab NPP rakendusvõimalusi arendavas juhtimises ja teistes suure pingega inimestevahelistes olukordades.

Nanopsühholoogiat võib üsna tabavalt kirjeldada kui psühholoogiat, mis paneb mikroskoobi alla inimese tähenduslikud hetked. 

Kultuuripsühholoog Jaan Valsiner pakkus 2018. aastal välja, et psühholoogia võiks senisest rohkem uurida üksikuid, inimese jaoks tähenduslikke hetki, mitte ainult suuri andmekogumeid, keskmisi ja statistilisi seoseid. Tema idee on, et ühest väga väikesest, kuid psühholoogiliselt rikkast hetkest võib olla võimalik jõuda üldisemate arusaamadeni inimese mõtlemise ja tunnete kohta.
Sarnast ideed on juba aastaid Eestis arendanud Mare Pork.

Nanopsühholoogia uurib näiteks küsimusi:

• miks üksainus lause juhilt võib inimese motivatsiooni nädalateks muuta;
• kuidas tekib mõne sekundi jooksul tunne „ma ei kuulu siia“;
• millisel täpsel hetkel muutub ebamugav olukord ärevuseks;
• kuidas tekib impulss midagi osta, põgeneda, vastu vaielda või vaikida;
• miks mõni mälestus võib täiesti juhusliku lõhna, heli või sõna tõttu äkitselt väga tugevalt tagasi tulla;
• kuidas inimene annab murdosa sekunditega tähenduse sellele, kuidas teine talle otsa vaatab;
• millal tekib mõte „ma ei saa hakkama“ ja kuidas sellest kujuneb pikem eneseusk või vältimiskäitumine.

Millise positsiooni ma alateadlikult erinevates suhetes võtan ja kuidas see minu elu mõjutab? 

Konstellatsioonidest inspireeritud kogemusliku harjutuse abil uurime, kuidas tajume oma rolli erinevates suhetes ja milliseid uusi vaatenurki see võiks avada.

Me kõik suhtleme oma elus erinevate inimestega. Sõltumata nende soost, vanusest või ametist on meil igaühega oma alateadlik positsioon, mis võib konkreetset suhet soodustada või hoopis saboteerima hakata. Küsimus on, kuidas ära tunda iseenda sisemine eluterve või suhteid takistav positsioon?

Selles töötoas uurime praktilise harjutuse abil, milline alateadlik positsioon on meile kõige omasem ja milline kõige võõram. 
Töötoas uurime:
millised on 6 levinumat positsiooni suhetes oma lähedaste, sõprade või kolleegidega?
millises positsioonis tunnen end kõige mugavamalt ja millises kõige ebakindlamalt?
mida need positsioonid minu kohta ütlevad?
kuidas need positsioonid mõjutavad minu igapäevaseid valikuid ja käitumist?
kuidas nende positsioonide äratundmine võimaldab suurendada minu valikuvabadust ja teadlikke reaktsioone suhetes?

Konstellatsioon on meetod, mis lähtub alati suuremast süsteemist, mille sees üksikindiviid tegutseb. Ta võimaldab meie jaoks nähtavale tuua nii teadaolevad kui varjatud dünaamikad, mis meid selles süsteemis mõjutavad. Nende nägemine tekitab tavaliselt uued taipamised ja vaatenurgad oma elule, mis aitavad teha teadlikumaid valikuid.

Saate osaleda ja jälgida eksperimente, kui ekslik on meie tähelepanu, kui petlik mälu ja kui erinevaid arusaamu suudab meie aju genereerida. Sellest töötoast tasub kogemus tava(töö)ellu kaasa võtta, siis on jamasid vähem.

Katsetame, kuidas: 

• oma keha kiiresti lõdvestada ja hoida keha pingevabalt;
• kontrollida paremini oma hingamist, säilitada hingamisrütmi;
• tulla kiirelt oma mõtete juurest eemale ja hoida tähelepanu eemal.

Veel saad ideid, kuidas:

• uinuda kiiresti ja rahulikult;
• uinuda kiiresti erinevates keskkondades;
• uinuda mürases keskkonnas.

Kuidas sisemisest võitlusest saab sündida paindlikkus, tasakaal ja vastupidavus?

Inimestena püüame luua kaosest korda ja võitlusest rahu ning vaigistada seda, mis tundub meis halb, ebamugav või ületamatu. Ometi võivad sisemine võitlus ja psühholoogiline vastupanu olla intelligentsed reaktsioonid, mis annavad märku meie olulistest vajadustest, piiridest ning isegi veel rakendamata tugevustest ja annetest.

Praktilises töötoas uurime, kuidas lõpetada võitlus iseendaga, mõista vastupanu varjatud eesmärki ning panna sisemised vastuolud enda kasuks tööle. Kogemusliku harjutuse kaudu saavad osalejad avastada, kuidas aktsepteerimine ja sisemine integratsioon toetavad psühholoogilist paindlikkust, tasakaalu ning vastupidavust. Töötoast saab kaasa põhimõtted ja praktilise lähenemise, mida rakendada nii enesejuhtimisel, muutustega kohanemisel kui ka teiste inimeste toetamisel.

Kuidas meil unega lood on? Mida näitavad teadusuuringud? Räägin une füsioloogiast ja une vajadusest, peamistest unehäiretest ja nende ravist. Mida toob kaasa endaga unepuudus? Vaatame üle, milline on hea unehügieen ja keskkond.

Sinu kehakaalul on põhjus, aga sageli ei huvita see kedagi! Kaalulangetus on äri ja igaühel on oma toode või teenus, mis vajab müüki ning see mida sina päriselt vajad jääb tahaplaanile. Aga see ei pea nii olema! Sa väärid ju tegelikult paremat. 
Olen pühendanud üle 6 aasta oma elust kaalulangetuse teaduse uurimisele ja võin öelda, et kui me laseme lahti sellest mida pakub kaalulangetuse äri ja avame ennast sellele ,mida pakub kaalulangetuse teadus, siis saab igaüks saavutada tervisliku kehakaalu ja teha seda kiiremini ja väiksema vaevaga kui me arvame.