Praktiline teenusedisaini käsiraamat ettevõtjale

Teenusedisain aitab tõsta äri konkurentsivõimet. Millest alustada?

Alustada tasub raamatutest. Sest just need koondavad oma ala ekspertide juba tehtud vigu ning suuri õnnestumisi. Teema on küll oluline, kuid teenusedisaini olemust avavaid raamatuid on Eesti turul vähe.

Kui enamik teenusedisaini raamatud piirdub ülevaatega disaini põhitõdedest ja on rohkem suunatud ekspertidele või konkreetsele disaini liigile, peab Katrin Koiti uus raamat „Praktiline teenusedisaini käsiraamat ettevõtjale“ silmas ettevõtjat ja avab teenusedisaini tagamaid.

Katrini käsiraamatu peamisteks „konkurentideks“ on „This is Service Design Thinking“ (Stickdorn, Schneider) ja „This Is Service Design Doing, Applying Service Design Thinking in the real world“ (Stickdorn, Hormess et al.). Ka Kathryn Besti „Disainijuhtimise alused“ on õpetlik lugemine. Paraku on „konkurendid“ oma olemuselt kas üsna akadeemilised või käsitlevad disaini kogu selle spetsiifilisuses ja sobivad seetõttu rohkem disaineritele, mitte laiemale publikule või ettevõtjatele.

Teenusedisainist konkreetselt ettevõtjale

Katrini teenusedisaini käsiraamat on kasulik kõigile, kes otsivad sissejuhatavat infot teenusedisaini valdkonna põhitõdede kohta, pakkudes hulgaliselt praktilisi meetodeid ja näiteid. See on suurepärane lahendus ajanappuses siplevale ettevõtjale, et asjadest kiirelt aru saada ja olla seeläbi parem nii disaini tellimises kui ka protsesside lahtimõtestamises.

Katrini raamatu teevad eriliseks loovus ja tõdemus, et autor on kirjutanud selle konkreetselt ettevõtjale, just teda silmas pidades. Siit leiab rohkelt praktikute kogemusi ja juhtumiuuringuid, mis aitavad paremini mõista teenusedisainiga seotud väljakutseid, millega seistakse silmitsi disaini, äri, loovuse ja innovatsiooni valdkonnas. Lisaks on käsitletud trende, loovaid ideid ja mõõdikuid, mida teenusedisaini raamatutes tavaliselt ei kohta. Vaieldamatuks plussiks on ka omanäoline kujundus, mille on Katrin disainerina ise loonud.

Palju juttu, vähe konkreetsust

Kathryn Besti õpikulaadses raamatus „Disainijuhtimise alused“ selgitatakse erinevate distsipliinide (juhtimine, turundus, disain, finantsjuhtimine) ja osapoolte (kliendid, disainerid, projektimeeskonnad, aktsionärid) vaheliste suhete juhtimist, et avada loovtööstuse disainprojektide, meeskondade ja protsesside juhtimise põhimõtteid. Vaatluse all on loovtööstuse interdistsiplinaarne olemus, inimestevahelised suhted, ettevõtluse alused, kommunikatsioon ning juriidilised, finants- ja majanduslikud  protseduurid.

2012. aastal EASi toel Eesti Disainikeskuse ja Eesti Kunstiakadeemia poolt välja antud raamatus „Kuidas leiutada jalgratast? Disainimeelselt ettevõtlusest“ (Lehari, Meister et al.) on küll palju näiteid (nt Balteco, Edicy, Click and Grow, WePlay! NO99, KO!, Kadarbiku, Baltic Fence), kuid vähem visualiseeritud praktilisi abivahendeid ja meetodeid, kui seda on Katrini raamatus. Raamat annab ülevaate disaini põhitõdedest, kirjutab lahti disainiprotsessi, jagab konkreetseid näpunäiteid ja pakub soovituslikku lugemist aastatest 2002–2010. Põhirõhk on värvilistel näidetel, reaalsed abivahendid (template’id) võinuks olla ehk rohkem. Teiste sõnadega, tööriistad – (toote) funktsioonide puu, elukaare analüüs, väärtuse analüüs, visuaalne kollaaž, persoonide loomine, moodboard, kasutajateekonna kirjeldamine – on lahti kirjutatud vaid tekstina, mida on raske hoomata ning mõista, milles seisneb iva. Visualiseerimine oleks olnud abiks.

Kes teab, mida kliendid tahavad?

Lühike ja konkreetset ülevaadet pakkuv ning teenusedisaini reaalseid boonuseid esile toov M. J. Klaari raamat „Kuidas tootest rohkem kasu lõigata: sissejuhatus teenusedisaini“ läheneb asjadele kliendi vaatenurgast ning rõhutab küsimuse „miks“ olulisust.

Ingliskeelse raamatu „This is Service Design Doing“ kaanel ilutseb täpsustus „A PRACTITIONER’S HANDBOOK“, mida see ka on. Selles mahukas ja praktilises käsiraamatus, kus tuleb juttu elamustest ja elamusdisainist, räägitakse ka disainmõtlemisest, UX disainist, prototüüpimisest, persoonadest, eri liiki disainist ning mis peamine, see algab küsimusega: mida kliendid tahavad. Raamatu pluss on see, et neli põhitegevust on visuaalselt välja toodud: research  – ideation  – implementation  – prototyping. Näiteid leiab kolme- ja viiepäevaste teenusedisaini sessioonidest, aga ka kolmekuulise strateegilise teenusedisaini projektist.

Itaalia disainiteadlase ja Politecnico di Milano auprofessori Ezio Manzini raamatust „Disain, kui kõik disainivad. Sissejuhatus sotsiaalset innovatsiooni edendavasse disaini“ leiavad disainieksperdid palju võimalusi ja näiteid, mida tähendusrikaste ühiskondlike muutuste esilekutsumiseks kasutada. Räägitakse kokkulepetest, kogukondadest, ühiskondliku mõttevahetuse visuaalsetest töövahenditest. Selles tihedalt teksti täis raamatus on rõhk sotsiaalsel innovatsioonil ja disainil, vaid paaril lehel on joonised, ja seetõttu on seda kõike raske ette kujutada ja hoomata.

Pole küsimustki, et teadlik teenusedisaini kasutamine aitab ettevõttel tõusta uuele tasemele. Katrin Koiti „Praktiline teenusedisaini käsiraamat ettevõtjale“ annab väga hea baasi, mille pealt hakata arendama oma teenust või kaubamärki või teenindusega seotud arendustegevusi. Tegemist on praktilise tööriistaga nii disainihuviga ettevõtjatele ja ettevõtlusnõustajatele kui ka loomemajanduses töötavatele professionaalidele ja disainivaldkonna üliõpilastele.