Arutu õhin

Arutu õhin pilt
Autor: Robert J. Shiller Lehekülgi: 376 Ilmumisaeg: 16.03.2020 Kirjastus: Äripäev

New York Timesi bestseller.

 

Majandusteadlase ja Nobeli auhinna laureaadi Robert J. Shilleri oluliselt täiendatud trükk „Arutu õhin“ pakub hämmastavalt selgeid ja loogilisi vastuseid küsimusele, miks ei ole investorite arutu õhin peale viimast kriisi kuhugi kadunud.

Võiks arvata, et elame pärast viimast kriisi sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et oleme õppust võtnud ega torma taas uisapäisa laienevatele turgudele. Kuid märgid mullidest on tagasi. Turud võivad muutuda ülikiiresti ja praegune hinnatase ei pruugi pikalt püsida.

„Arutu õhina“ põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad ajaloolisse konteksti. Selle teine peatükk on täiesti uus ning on lisatud vastuseks süvenevale murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast.

Kui raamatu esimene osa käsitleb struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni, keskendub järgnev osa kultuurilistele teguritele, mis kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri veelgi. Kolmas osa uurib turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid ning neljas akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. Viienda osa 13. peatükk vaatleb aga spekulatiivsete mullide mõju üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele.

Shiller pakub mitmeid praktilisi retsepte, kuidas vähendada investori riski ühel hetkel paratamatult lõhkeva mulliga silmitsi seista. Juttu tuleb ka sellest, mida poliitikas muuta. Raamatu lisas on redigeeritud versioon autori Nobeli auhinna loengust, mis seab mitmed tema väited laiemasse konteksti. 

Raamatu väljaandmist on toetanud 

Tellimine

29,50 €

Failid
Sisukord

9 . Eessõna kolmandale väljaandele

17. Eessõna teisele väljaandele 2005. aastal

23. Eessõna esimesele väljaandele 2000. aastal

29. Tänuavaldused

33. Üks Aktsiaturg ajaloolises perspektiivis

43. Kaks Võlakirjaturg ajaloolises perspektiivis

51. Kolm Kinnisvaraturg ajaloolises perspektiivis

 

Esimene osa

STRUKTUURILISED TEGURID

73. Neli Soodustavad tegurid: Internet, kapitalismi plahvatus ja muud sündmused

107. Viis Võimendusmehhanismid: loomuliku tekkega püramiidprotsessid

 

Teine osa

KULTUURILISED TEGURID

139. Kuus Uudismeedia

161. Seitse Nägemused uue ajastu majandusest

189. Kaheksa Uued ajastud ja mullid mujal maailmas

 

Kolmas osa

PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

205. Üheksa Turu psühholoogilised pidepunktid

217. Kümme Karjainstinkt ja epideemiad

 

Neljas osa

PÜÜDED SELETADA ÕHINAT MÕISTUSPÄRASENA

237. Üksteist Efektiivsed turud, juhuslikud ekslemised ja mulled

257. Kaksteist Investor õpib – ja unustab

 

Viies osa

ÜLESKUTSE TEGUDELE

269. Kolmteist Spekulatiivne volatiilsus vabas ühiskonnas

 

283. Lisa Nobeli preemia loeng: Spekulatiivsed varahinnad

 

325. Märkused

 

361. Kirjandus

 

Arvustused
Sander Pikkel
LHV maaklertegevuse juht

Nõnda paisub mull

Aeg-ajalt tekib kõikehõlmav entusiasm kindlat tüüpi investeeringute suhtes – 2000. aastate keskel tõi see kaasa kinnisvarabuumi ja 2017. aasta lõpus krüptovarade plahvatusliku hinnatõusu. Ühtäkki tundus, et kõik räägivad oma edukaist investeeringuist sellesse mullistuvasse varasse.

Raamatus „Arutu õhin“ vaatleb Nobeli auhinna laureaat Robert J. Shiller teaduslikus võtmes tegureid, mis põhjustavad spekulatiivsete mullide teket – arutut õhinat, nagu ta ise seda nimetab. Selle esmatrükk ilmus kõigest viis päeva pärast tehnoloogiamulli tippu 2000. aasta märtsis. Sellest sai kiiresti New York Timesi bestseller, ühelt poolt ajastuse, teisalt aga efektiivse turu hüpoteesi kriitika tõttu.

Efektiivse turu hüpoteesi järgi kajastab aktsia hind kogu ettevõtte kohta teadaolevat informatsiooni ning seetõttu ei ole võimalik teenida turust paremat tootlust. Shiller vaidleb väitele vastu, öeldes, et efektiivse turu teooria ei seleta, miks võib aktsiaturg olla vahel pikalt ja tugevasti vääralt hinnastatud.

Psühholoogiline epideemia

Raamatu teine, elamuhindade buumile keskendunud trükk ilmus aastal 2005 ning kolmas, äsja ka eesti keeles ilmunud nn normaalsuse buumi käsitlev trükk aastal 2015. Shiller arutleb, kuidas me oleme väikeste intresside keskkonnas sattunud olukorda, kus tootluse otsinguil ei olegi investoritel aktsiate ostmisele arvestatavat alternatiivi. Ta analüüsib mullide teket ning lahkab üksipulgi nende kultuurilisi, tehnoloogilisi ja psühholoogilisi tegureid, üritades neid ratsionaliseerida.

Shiller defineerib mulli olukorrana, milles hinnatõusu-uudised kannustavad investorite entusiasmi aktsiate ostmisel sedavõrd, et tekib teatav psühholoogiline epideemia: head uudised meelitavad turule uusi tegijaid, kes jagavad oma õnnestumisi järgmise laine investoritega. Edu ei jää ka meediale märkamata. Ja nõnda paisubki mull. See loogika kehtib igasuguse spekulatiivse turu puhul.

Pika vaate pakkuja

Ise mullis olles ei ole alati lihtne aru saada, milline võiks olla hinnatase ajaloolises perspektiivis ja pikemas vaates. Varaklassid on aeg-ajalt nii üle- kui ka alahinnatud. Pikemaajalisi indikaatoreid vaadates on lihtsam aru saada, kus me hetkel oleme.

Just sel põhjusel on Shilleri tähtsust majandusajaloos raske alahinnata. Ta on loonud mitu majanduse hetkeseisu hindavat indikaatorit, mis pakuvad pikemat perspektiivi. Olgu selleks näiteks tsükliliselt korrigeeritud aktsia hinna ja kasumi suhtarv (CAPE) või üheskoos Weissi ja Case’iga loodud Case’i-Shilleri elamuhindade indeks, mis mõõdab kinnisvarahindade liikumist. Shiller ja tema kolleegid ei ole aga jäänud üksnes teoreetilisele tasandile, vaid on hoolitsenud sellegi eest, et investorid saaksid futuuriturul indeksite liikumisest kasu lõigata.

Soovitan investeerimisraamatute klassikasse kuuluvat raamatut lugeda kõigil, kes tunnevad huvi aktsiaturgude psühholoogia vastu.

Loe edasi >
Liisi Kirch
finantsvabadust nautiv investor

Investorid ja majandusteadlased on aastakümneid pead vaevanud, kuidas turgude liikumisi prohvetite kombel ette ennustada. Millal on tegemist olulise infokilluga, mis aktsiate hinnaliikumises kajastub? Millal võimenduvad üleeilsed uudised ning millal proovime vaid tagantjärele põhjus-tagajärg seoseid leida?

„Arutu õhin“ loob silla numbrimaagia ja inimpsühholoogia vahele ning arutleb selle üle, miks varasemalt tõestust leidnud loogika turgudel alati ei kehti. Samuti selle üle, kuidas kasumiteenimisel võib inimeste käitumise mõistmine ja prognoosimine olla isegi olulisem tegur kui mõni suhtarv.

Loe edasi >
Raamatuklubi info

Äripäeva raamatuklubi

on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja, mis avaldab maailma parimaid psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Klubi on tegutsenud juba 15 aastat ja pikaajalisele kogemusele tuginedes tehakse maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolikas valik. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega. Raamatuklubi liikmena hoiate end kursis maailma parimate juhtimisteooriatega, õpite edukate ettevõtete kogemustest ning teate, kuidas rakendada neuroteaduse ja psühholoogia uusi avastusi edu ja õnne vankri ette.

• Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatu 21% soodsamalt.
• Raamatu saadame Omniva pakiautomaati tasuta, võimalik on kasutada ka kullerteenust.
• Raamatud saab tellida ka e-raamatuna.
• Klubiraamatu eest saate mugavalt tasuda e-arve püsimakse või arvega.
• Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadetakse iga kuu (v.a juulis) üks uus raamat. Raamatu ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

LIITU KLUBIGA