Järelemõtlemise kunst

Kõhklemise ja eksimise üllatav jõud

Järelemõtlemise kunst
Adam Grant
Lehekülgi: 288
Ilmub: 01.04.2022
Kirjastus: Äripäev

New York Timesi bestseller.

Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks muutub inimkonna võime ümber mõelda ja õpitut unustada, et turbulentses, pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada. Iganenud veendumused aheldavad meid köidikusse ning lahenduseks ei ole aeglasem mõtlemine, vaid kiirem järelemõtlemine, kinnitab organisatsioonipsühholoog Adam Grant. Julgete ideede ja rangete tõendite abil uurib ta oma järjekordses menukis „Järelemõtlemise kunst“, kuidas võtta omaks eksimise rõõmu.

Enamik meist on uhked oma teadmiste ja asjatundlikkuse üle, jäädes neile vankumatult truuks. Osalt on selle põhjuseks kognitiivne laiskus, ütleb Grant: mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Naerame nende üle, kalle arvutis jookseb jätkuvalt Windows 95, hoides samas ise kramplikult kinni seisukohtadest, mille võtsime omaks aastal 1995.

Me ei mõtle piisavalt tihti teadlaste kombel, toob Grant välja põhjuse, miks kipume jääma kinni mõttemustritesse, mis meid enam ei teeni. See tähendab rohkemat kui lihtsalt avatud meeltega reageerimist. See tähendab aktiivset avatust, mis suisa nõuab, et otsiksime põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab meil leida uusi lahendusi vanadele probleemidele ja tuletada meelde vanu lahendusi uutele.

Tarkuse tunnuseks on teadmine, millal on aeg kõige kallimaks peetud tööriistad ja kõige armsamad osad oma identiteedist maha jätta. Ja kes oleks parem seda õpetama kui Adam Grant – mees, kelle geniaalsust on hinnatud sedavõrd kõrgelt, et ta on arvatud juhtimiskategoorias maailma kümne kõige mõjukama mõtleja hulka.

Vaata ka, millised muljed tekkisid juhtimiskoolitajal Raimo Ülaverel seda raamatut lugedes. 

Meediakajastus
Raimo Ülavere MIS ON PILDIL VALESTI? | Raimo Ülavere: „Kuulame üksteist” ei tööta. „Kuidas sul läheb?” on parem 
Eesti Päevaleht, 08.03.2022

 

Adam Grant on kokku pannud teaduspõhistele selgitustele toetuva tõelise juhtimisõpiku, mis aitab lugejal vaadata peeglisse ning panna oma arusaamu sammhaaval proovile. Ta võtab halastamatul, samas muhedal ja elulisel moel sihikule harjumuste jõu ning suunab lugeja mõtlema nagu teadlane: aru saama oma pimenurkadest, vaimustuma eksimustest kui infoallikast ning arendama oskust pidada maha konstruktiivseid vaidlusi nii enese sees kui ka teistega. 

„Järelemõtlemise kunst“ juhatab meid läbi psühholoogiliste lõksude ning annab praktilisi tööriistu neist vabanemiseks. Kirsiks tordil on 30 nõuannet, mille kallale tasub asuda igaühel, kes soovib elust maksimumi võtta. 

Eva-Maria Kangro, PhD
psühholoog ja muutuste nõustaja

Sisukord

Eessõna 13

 

Individuaalne ümbermõtlemine

Enda seisukohtade värskendamine

Vaimulik, prokurör, poliitik ja teadlane sisenevad teie mõtteisse 29

Tugitoolisportlane ja isehakanu: enesekindluse tasakaalupunkti leidmine 47

Rõõm eksimisest 71

Hea kaklusklubi 95

 

Inimestevaheline järelemõtlemine

Teiste inimeste mõtete avamine

Tantsud vaenlastega 115

Verega määrdunud teemant 139

Vaktsiinilausujad ja leebete maneeridega ülekuulajad 163

 

Kollektiivne järelemõtlemine

Eluaegsete õppijate kogukondade loomine

Laetud jutuajamised 183

Õpiku ümberkirjutamine 205

See ei käi nii, nagu oleme alati teinud 225

 

Järeldus

Tunnelnägemisest loobumine 245

 

Lõppsõna 265

Mõjus tegevus 273

Tänusõnad 281

Illustratsioonid 285

Arvustused

Marko PomerantsLugeja

Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine

Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.

Olen sel aastal lugenud kolme Äripäeva raamatut. Kuna tegemist on selle aasta raamatutega, mille enamik nippe ei aegu, annan omapoolse jõulukingi vihje. Selleks on Adam Granti „Järelemõtlemise kunst.“ Grant on Ameerika organisatsioonipsühholoog ja tal on selgelt nauditav oskus asjade üle mõelda ning oma teadmisi edasi anda.

Grant kutsub meid kõiki mõtlema nagu teadlane, ise selleks teadlane olemata. See tähendab oskust üha järele mõelda: kinnituse otsimise asemel tuleb tutvuda ideedega, mis meie eeldusi kahtluse alla seavad. Eksimine on väärtus, mis võimaldab avastada midagi uut.

Inimestevaheline suhe pole hommikuprogramm, kus on vaja eeter täis rääkida

Granti soovituse kohaselt tuleb õppida midagi uut igalt inimeselt, keda kohtame. Kui Eesti inimene hakkab jutu käima saamiseks ilmast rääkima, võiks algatuseks hoopis uurida, mille üle vestluspartner viimati järele mõtles? Sellest avangust võiks midagi ägedat hargneda. Ometi nii keegi tavaliselt ei tee. Kas tasuks?

Kõik küsisõnad tunduvad ju ühtviisi head, aga Grant soovitab „miks“ asemel küsimust „kuidas“. Minu nelja-aastane lapselaps Lukas küsib minult pidevalt: „Aga kudjas?“ Kuidas paneb teise poole mõtlema: „Aga tõepoolest: kuidas ma selle oma veendumuse realiseeriksin?“ Kuulamise kui tegelikku infoammutamise viisi tähtsus saab ka „Järelemõtlemise kunstis“ üle korratud. Kuulamine ei pea tähendama vaikust, küll aga on hea oma arvamused küsimustega asendada. Inimestevaheline suhe pole ju kommertsraadio hommikuprogramm, kus saatejuhil on vaja eeter täis rääkida.

Soovitus (poliitikutele): suhtuge debatti kui tantsu, mitte kui lahingusse

Valimiste aeg on lähenemas. See tähendab arvukate debattide pidamist. Grant kutsub debatti suhtuma kui tantsu, mitte kui lahingusse. See aga tähendab ühisosa tunnistamist ja tõe üle läbirääkimise valmidust. Kas tantsulembesel Kaja Kallasel võiks olla lihtne leida Martin Helmega ühisosa, kui ta seda vaid sooviks? Eesti metsandusedebatt võiks olla teine näide, kus ühisosa tunnistamine oleks abiks.

Selle raamatu üks lemmiksoovitusi on üleskutse visata minema oma 10 aasta plaan. Mulle tundub see enamasti õige isegi riiklikus mastaabis. Maailm on olnud nii kiires muutumises, et siin on võimatu mõistlikku liikumisteed ette planeerida. Teine aspekt on see, kui edukas saaks üldse olla plaanimajanduse järgi elamine? Ometi on meil need inimesed täitsa olemas, kes jutlustavad pika plaani olemasolust, omamata lühikestki.

Samuti sümpatiseerib mulle üleskutse loobuda headest tavadest. See ei tähenda pöördumist halbade kommete juurde. Alati on väärtuslikku, mida endaga elus kaasas kanda, aga „Järelemõtlemise kunstis“ käsitletakse seda teemat kontekstis, et ei saa olla ideaalset olukorda, mis ei sunniks järele mõtlema ning väljakujunenud rutiine edasi arendama.

Oma kalendrit ei tohi täis laduda, mõtlemiseks peab jääma aega

Grant toonitab vajadust järelemõtlemiseks aega võtta. Kirjutan sellele mõttele kiirelt alla – olen sellele isegi korduvalt mõelnud. Olles kirjutanud noorele ministrile eneseabiõpiku, toonitan minagi, et oma kalendrit ei tohi lasta sündmustest täis laduda, sest mõtlemiseks peab aega jääma. Kolleeg Janek Mäggi rõhutab, et tegelikult on oluline isegi ette mõelda. No tõesti! Põhjuseid, miks inimesed järele ei mõtle, on juba omaette järelemõtlemist väärt. Näiteks veendumused: „see ei toimiks siin kunagi“ või „minu kogemus ei ole seda näidanud“ ja „me oleme seda alati nii teinud“.

Juhid kipuvad oma võimeid üle hindama. See pole minu veendumus, selle kohta on andmestik. Millest see ülehindamine tuleneb? Nimelt on vähe asju, mida me teame, et me teame. Natuke rohkem neid, mida me teame. Veel rohkem on asju, mida me arvame, et me teame, ja hoopis palju on neid, mida me ei tea.

Kes ei suuda muuta oma seisukohti, ei suuda muuta midagi

Raamat algab George Bernard Shaw' tsitaadiga: „Progress on võimatu ilma muutusteta; ja need, kes ei suuda muuta oma seisukohti, ei suuda muuta midagi.“ Järele mõtlema panev, kas pole?!

Lugesin raamatu kaanest kaaneni läbi, ka tänusõnade osa. Ja sealt sain teada, mis on raamatu kaanel. Ma olin ju seda raamatut mõnda ega igal õhtul näinud, aga polnud kaaneillustratsioonile tähelepanu pööranud. Sellel konkreetsel mittemärkamisel ei ole fataalseid tagajärgi. Mõne teise, tegelikku olukorda kajastava foto puhul ei pruugi mittemärkamine niisama lihtsalt lõppeda. Nii on surma saanud terve astronautide meeskond.

Palju on olnud viimasel ajal juttu sellest, kas üldse peaks jõulukinke tegema. Paaniliselt mõeldakse: mida küll osta? Ma olen järele mõelnud ja julgen soovitada. Ostke see raamat mõnele lähedasele või endale jõulukingiks. Enne ikka kõhelge ka, sest mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine.

Eva-Maria KangroPhD, Miltton, muutustenõustaja

Võta viga kui märki, et sa avastasid midagi uut

Turbulentne maailm meie ümber ja sees nõuab häid kohanemisoskusi. Kuigi võiks arvata, et eelis on neil, kes tegutsevad enesekindlalt ja kiiresti, on tegelikkus komplekssem: eelise annab oskus ja julgus oma veendumusi uurida, vaidlustada ning parandada.

Veendumused võivad meid lihtsalt vangistada. „Lahendus ei ole aeglasemalt mõelda, vaid kiiremini järele mõelda,“ kõlab Adam Granti tees raamatus „Järelemõtlemise kunst“. See võib olla pagana ebamugav, sest juurdunud seisukohtade või automaatseks drillitud töövõtete kõigutamine tekitab ebakindlust ja tõrget. Granti soovitus on teadvustada seda, mis jääb endiseks: muutus on ahvatlevam ning vastupanu väiksem, kui selles sisaldub järjepidevuse visioon. Kuigi strateegia võib muutuda, jääb meie identiteet alles.

Kuidas aga pookida enesetunnetus pigem paindlikkuse ja eluterve järjekindluse külge, selle asemel et lasta end kanda arusaamadel, millest kunagi oli kasu, kuid enam mitte? Grant soovitab läheneda elule ja probleemidele teadlase perspektiivist, esitades küsimusi ja otsides vastuseid eri nurkade alt. Teadlane ei ole üksnes valges kitlis askeldaja laboris, vaid igaüks meist, kes kontrollib hüpoteese ja teeb järeldusi tõendite, mitte eelduste põhjal – seda nii äris, koolis, kodus kui ka ühiskonnas. Paraku kohtume elus märksa enam jutlustamise, süüdistamise ja laveerimisega, mis võivad küll olla tõhusad lühiteed, kuid pikemas plaanis perspektiivitud.

Pigem keskendu enda täiustamisele, mitte tõestamisele

Selleks, et teadlane saaks meis täisväärtuslikult toimetada, tasub pöörata tähelepanu emotsionaalselt turvalise keskkonna hoidmisele, sest just see soosib kriitilist mõtlemist. Näiteks meeskondades, kus küsimusi, kõhklusi ja vigade tegemist ei materdata ega ka ignoreerita, tehakse kokkuvõttes vähem vigu. See annab arenguhüpeteks märksa suurema eelise.

Grant soovitabki oma eksimiste üle eelkõige rõõmustada – kui teadvustad, et oled teinud vea, võta seda kui märki, et sa avastasid midagi uut. Ära karda iseenda üle naerda. See aitab keskenduda rohkem enda täiustamisele ja vähem tõestamisele.

Granti üks väärtuslikumaid nõuandeid on luua peale toetava tugivõrgustiku ka vaidlustusvõrgustik. „Jah, sellest on abi, kui kisakoor teid hõisates innustab, aga vajate samuti kriitikuid, kes teis kahtleks.“

Soovitan õppida võtma vaidlustest parimat. Vaidlus tähendab konstruktiivset mõttevahetust, kust ei puudu ka nali, ent mis ei lasku solvangute või emotsionaalsete kokkupõrgeteni. See kehtigu ka siis, kui sa vaidled iseendaga!

Eriarvamuste kohtlemine respektiga ja püüd mõista teiste vaatenurki nõuab tublisti harjutamist, ent tasub kuhjaga ära olukorras, kus tegemist on juurdunud erimeelsusel põhineva konfliktiga. Kedagi ei saa vägisi panna endaga nõustuma. Küll aga on pea alati võimalik saavutada avatust, ühisosa ning selle kaudu motivatsiooni meelt muuta. Muutlikkust ja määramatust täis ajal on järelemõtlemise kunst olulisemal kohal kui kunagi varem.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubion Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamatNaN €
Näita käibemaksuga
Järelemõtlemise kunst

Järelemõtlemise kunst

Adam Grant
Kõhklemise ja eksimise üllatav jõud
Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamatNaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

New York Timesi bestseller.

Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks muutub inimkonna võime ümber mõelda ja õpitut unustada, et turbulentses, pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada. Iganenud veendumused aheldavad meid köidikusse ning lahenduseks ei ole aeglasem mõtlemine, vaid kiirem järelemõtlemine, kinnitab organisatsioonipsühholoog Adam Grant. Julgete ideede ja rangete tõendite abil uurib ta oma järjekordses menukis „Järelemõtlemise kunst“, kuidas võtta omaks eksimise rõõmu.

Enamik meist on uhked oma teadmiste ja asjatundlikkuse üle, jäädes neile vankumatult truuks. Osalt on selle põhjuseks kognitiivne laiskus, ütleb Grant: mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Naerame nende üle, kalle arvutis jookseb jätkuvalt Windows 95, hoides samas ise kramplikult kinni seisukohtadest, mille võtsime omaks aastal 1995.

Me ei mõtle piisavalt tihti teadlaste kombel, toob Grant välja põhjuse, miks kipume jääma kinni mõttemustritesse, mis meid enam ei teeni. See tähendab rohkemat kui lihtsalt avatud meeltega reageerimist. See tähendab aktiivset avatust, mis suisa nõuab, et otsiksime põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab meil leida uusi lahendusi vanadele probleemidele ja tuletada meelde vanu lahendusi uutele.

Tarkuse tunnuseks on teadmine, millal on aeg kõige kallimaks peetud tööriistad ja kõige armsamad osad oma identiteedist maha jätta. Ja kes oleks parem seda õpetama kui Adam Grant – mees, kelle geniaalsust on hinnatud sedavõrd kõrgelt, et ta on arvatud juhtimiskategoorias maailma kümne kõige mõjukama mõtleja hulka.

Vaata ka, millised muljed tekkisid juhtimiskoolitajal Raimo Ülaverel seda raamatut lugedes. 

Meediakajastus
Raimo Ülavere MIS ON PILDIL VALESTI? | Raimo Ülavere: „Kuulame üksteist” ei tööta. „Kuidas sul läheb?” on parem 
Eesti Päevaleht, 08.03.2022

 

Adam Grant on kokku pannud teaduspõhistele selgitustele toetuva tõelise juhtimisõpiku, mis aitab lugejal vaadata peeglisse ning panna oma arusaamu sammhaaval proovile. Ta võtab halastamatul, samas muhedal ja elulisel moel sihikule harjumuste jõu ning suunab lugeja mõtlema nagu teadlane: aru saama oma pimenurkadest, vaimustuma eksimustest kui infoallikast ning arendama oskust pidada maha konstruktiivseid vaidlusi nii enese sees kui ka teistega. 

„Järelemõtlemise kunst“ juhatab meid läbi psühholoogiliste lõksude ning annab praktilisi tööriistu neist vabanemiseks. Kirsiks tordil on 30 nõuannet, mille kallale tasub asuda igaühel, kes soovib elust maksimumi võtta. 

Eva-Maria Kangro, PhD
psühholoog ja muutuste nõustaja

Lisainfo

Adam Grant
Lehekülgi: 288
Ilmub: 01.04.2022
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Eessõna 13

 

Individuaalne ümbermõtlemine

Enda seisukohtade värskendamine

Vaimulik, prokurör, poliitik ja teadlane sisenevad teie mõtteisse 29

Tugitoolisportlane ja isehakanu: enesekindluse tasakaalupunkti leidmine 47

Rõõm eksimisest 71

Hea kaklusklubi 95

 

Inimestevaheline järelemõtlemine

Teiste inimeste mõtete avamine

Tantsud vaenlastega 115

Verega määrdunud teemant 139

Vaktsiinilausujad ja leebete maneeridega ülekuulajad 163

 

Kollektiivne järelemõtlemine

Eluaegsete õppijate kogukondade loomine

Laetud jutuajamised 183

Õpiku ümberkirjutamine 205

See ei käi nii, nagu oleme alati teinud 225

 

Järeldus

Tunnelnägemisest loobumine 245

 

Lõppsõna 265

Mõjus tegevus 273

Tänusõnad 281

Illustratsioonid 285

Arvustused (2)

Marko PomerantsLugeja

Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine

Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.

Olen sel aastal lugenud kolme Äripäeva raamatut. Kuna tegemist on selle aasta raamatutega, mille enamik nippe ei aegu, annan omapoolse jõulukingi vihje. Selleks on Adam Granti „Järelemõtlemise kunst.“ Grant on Ameerika organisatsioonipsühholoog ja tal on selgelt nauditav oskus asjade üle mõelda ning oma teadmisi edasi anda.

Grant kutsub meid kõiki mõtlema nagu teadlane, ise selleks teadlane olemata. See tähendab oskust üha järele mõelda: kinnituse otsimise asemel tuleb tutvuda ideedega, mis meie eeldusi kahtluse alla seavad. Eksimine on väärtus, mis võimaldab avastada midagi uut.

Inimestevaheline suhe pole hommikuprogramm, kus on vaja eeter täis rääkida

Granti soovituse kohaselt tuleb õppida midagi uut igalt inimeselt, keda kohtame. Kui Eesti inimene hakkab jutu käima saamiseks ilmast rääkima, võiks algatuseks hoopis uurida, mille üle vestluspartner viimati järele mõtles? Sellest avangust võiks midagi ägedat hargneda. Ometi nii keegi tavaliselt ei tee. Kas tasuks?

Kõik küsisõnad tunduvad ju ühtviisi head, aga Grant soovitab „miks“ asemel küsimust „kuidas“. Minu nelja-aastane lapselaps Lukas küsib minult pidevalt: „Aga kudjas?“ Kuidas paneb teise poole mõtlema: „Aga tõepoolest: kuidas ma selle oma veendumuse realiseeriksin?“ Kuulamise kui tegelikku infoammutamise viisi tähtsus saab ka „Järelemõtlemise kunstis“ üle korratud. Kuulamine ei pea tähendama vaikust, küll aga on hea oma arvamused küsimustega asendada. Inimestevaheline suhe pole ju kommertsraadio hommikuprogramm, kus saatejuhil on vaja eeter täis rääkida.

Soovitus (poliitikutele): suhtuge debatti kui tantsu, mitte kui lahingusse

Valimiste aeg on lähenemas. See tähendab arvukate debattide pidamist. Grant kutsub debatti suhtuma kui tantsu, mitte kui lahingusse. See aga tähendab ühisosa tunnistamist ja tõe üle läbirääkimise valmidust. Kas tantsulembesel Kaja Kallasel võiks olla lihtne leida Martin Helmega ühisosa, kui ta seda vaid sooviks? Eesti metsandusedebatt võiks olla teine näide, kus ühisosa tunnistamine oleks abiks.

Selle raamatu üks lemmiksoovitusi on üleskutse visata minema oma 10 aasta plaan. Mulle tundub see enamasti õige isegi riiklikus mastaabis. Maailm on olnud nii kiires muutumises, et siin on võimatu mõistlikku liikumisteed ette planeerida. Teine aspekt on see, kui edukas saaks üldse olla plaanimajanduse järgi elamine? Ometi on meil need inimesed täitsa olemas, kes jutlustavad pika plaani olemasolust, omamata lühikestki.

Samuti sümpatiseerib mulle üleskutse loobuda headest tavadest. See ei tähenda pöördumist halbade kommete juurde. Alati on väärtuslikku, mida endaga elus kaasas kanda, aga „Järelemõtlemise kunstis“ käsitletakse seda teemat kontekstis, et ei saa olla ideaalset olukorda, mis ei sunniks järele mõtlema ning väljakujunenud rutiine edasi arendama.

Oma kalendrit ei tohi täis laduda, mõtlemiseks peab jääma aega

Grant toonitab vajadust järelemõtlemiseks aega võtta. Kirjutan sellele mõttele kiirelt alla – olen sellele isegi korduvalt mõelnud. Olles kirjutanud noorele ministrile eneseabiõpiku, toonitan minagi, et oma kalendrit ei tohi lasta sündmustest täis laduda, sest mõtlemiseks peab aega jääma. Kolleeg Janek Mäggi rõhutab, et tegelikult on oluline isegi ette mõelda. No tõesti! Põhjuseid, miks inimesed järele ei mõtle, on juba omaette järelemõtlemist väärt. Näiteks veendumused: „see ei toimiks siin kunagi“ või „minu kogemus ei ole seda näidanud“ ja „me oleme seda alati nii teinud“.

Juhid kipuvad oma võimeid üle hindama. See pole minu veendumus, selle kohta on andmestik. Millest see ülehindamine tuleneb? Nimelt on vähe asju, mida me teame, et me teame. Natuke rohkem neid, mida me teame. Veel rohkem on asju, mida me arvame, et me teame, ja hoopis palju on neid, mida me ei tea.

Kes ei suuda muuta oma seisukohti, ei suuda muuta midagi

Raamat algab George Bernard Shaw' tsitaadiga: „Progress on võimatu ilma muutusteta; ja need, kes ei suuda muuta oma seisukohti, ei suuda muuta midagi.“ Järele mõtlema panev, kas pole?!

Lugesin raamatu kaanest kaaneni läbi, ka tänusõnade osa. Ja sealt sain teada, mis on raamatu kaanel. Ma olin ju seda raamatut mõnda ega igal õhtul näinud, aga polnud kaaneillustratsioonile tähelepanu pööranud. Sellel konkreetsel mittemärkamisel ei ole fataalseid tagajärgi. Mõne teise, tegelikku olukorda kajastava foto puhul ei pruugi mittemärkamine niisama lihtsalt lõppeda. Nii on surma saanud terve astronautide meeskond.

Palju on olnud viimasel ajal juttu sellest, kas üldse peaks jõulukinke tegema. Paaniliselt mõeldakse: mida küll osta? Ma olen järele mõelnud ja julgen soovitada. Ostke see raamat mõnele lähedasele või endale jõulukingiks. Enne ikka kõhelge ka, sest mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine.

Eva-Maria KangroPhD, Miltton, muutustenõustaja

Võta viga kui märki, et sa avastasid midagi uut

Turbulentne maailm meie ümber ja sees nõuab häid kohanemisoskusi. Kuigi võiks arvata, et eelis on neil, kes tegutsevad enesekindlalt ja kiiresti, on tegelikkus komplekssem: eelise annab oskus ja julgus oma veendumusi uurida, vaidlustada ning parandada.

Veendumused võivad meid lihtsalt vangistada. „Lahendus ei ole aeglasemalt mõelda, vaid kiiremini järele mõelda,“ kõlab Adam Granti tees raamatus „Järelemõtlemise kunst“. See võib olla pagana ebamugav, sest juurdunud seisukohtade või automaatseks drillitud töövõtete kõigutamine tekitab ebakindlust ja tõrget. Granti soovitus on teadvustada seda, mis jääb endiseks: muutus on ahvatlevam ning vastupanu väiksem, kui selles sisaldub järjepidevuse visioon. Kuigi strateegia võib muutuda, jääb meie identiteet alles.

Kuidas aga pookida enesetunnetus pigem paindlikkuse ja eluterve järjekindluse külge, selle asemel et lasta end kanda arusaamadel, millest kunagi oli kasu, kuid enam mitte? Grant soovitab läheneda elule ja probleemidele teadlase perspektiivist, esitades küsimusi ja otsides vastuseid eri nurkade alt. Teadlane ei ole üksnes valges kitlis askeldaja laboris, vaid igaüks meist, kes kontrollib hüpoteese ja teeb järeldusi tõendite, mitte eelduste põhjal – seda nii äris, koolis, kodus kui ka ühiskonnas. Paraku kohtume elus märksa enam jutlustamise, süüdistamise ja laveerimisega, mis võivad küll olla tõhusad lühiteed, kuid pikemas plaanis perspektiivitud.

Pigem keskendu enda täiustamisele, mitte tõestamisele

Selleks, et teadlane saaks meis täisväärtuslikult toimetada, tasub pöörata tähelepanu emotsionaalselt turvalise keskkonna hoidmisele, sest just see soosib kriitilist mõtlemist. Näiteks meeskondades, kus küsimusi, kõhklusi ja vigade tegemist ei materdata ega ka ignoreerita, tehakse kokkuvõttes vähem vigu. See annab arenguhüpeteks märksa suurema eelise.

Grant soovitabki oma eksimiste üle eelkõige rõõmustada – kui teadvustad, et oled teinud vea, võta seda kui märki, et sa avastasid midagi uut. Ära karda iseenda üle naerda. See aitab keskenduda rohkem enda täiustamisele ja vähem tõestamisele.

Granti üks väärtuslikumaid nõuandeid on luua peale toetava tugivõrgustiku ka vaidlustusvõrgustik. „Jah, sellest on abi, kui kisakoor teid hõisates innustab, aga vajate samuti kriitikuid, kes teis kahtleks.“

Soovitan õppida võtma vaidlustest parimat. Vaidlus tähendab konstruktiivset mõttevahetust, kust ei puudu ka nali, ent mis ei lasku solvangute või emotsionaalsete kokkupõrgeteni. See kehtigu ka siis, kui sa vaidled iseendaga!

Eriarvamuste kohtlemine respektiga ja püüd mõista teiste vaatenurki nõuab tublisti harjutamist, ent tasub kuhjaga ära olukorras, kus tegemist on juurdunud erimeelsusel põhineva konfliktiga. Kedagi ei saa vägisi panna endaga nõustuma. Küll aga on pea alati võimalik saavutada avatust, ühisosa ning selle kaudu motivatsiooni meelt muuta. Muutlikkust ja määramatust täis ajal on järelemõtlemise kunst olulisemal kohal kui kunagi varem.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubion Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2023
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]