Millal

Tulevik on vabakutseliste müügimeeste päralt
Daniel H. Pink on üks praeguse aja silmapaistvamaid äriraamatute autoreid, kelle teostest on varem eesti keeles ilmunud „Liikumapanev jõud”. Tema värske raamat “Millal” nägi inglise keeles lmavalgust selle aasta alguses.

Käsitledes äri, juhtimist ja laiemalt käitumist, moodustavad Pinki raamatud (eel­mainitute kõrval „Free Agent Nation” ja „A Whole New Mind”) sidusa käsitluse meie aja tööst: kuidas tööd tehakse ehk töökorraldusest ja milleks seda tehakse ehk motivatsioonist. Alates 1990ndatest on internet ja tehnoloogia areng töömaailma radikaalselt muutnud, kuid teisenenud on ka töö kontekst laiemalt: enneolematu materiaalse heaolu tingimustes pole töö eesmärk enam vaid hea elujärje tagamine.

Vabakutseliste osakaalu kasv
Kui materiaalsete vajaduste rahuldamine on saanud iseenesestmõistetavaks, muutuvad olulisemaks vaimsed väärtused, nagu eneseteostus, eneseväljendus, elukvaliteet. Piisav tasu on vaikimisi eeldus, millest üksi ei piisa; määravaks saab võimalus teha midagi, mis endale korda läheb, ja teha seda oma valitud viisil. Siit jõuame ühe viimase aja trendini, iseendale tööandjaks hakkamiseni. Vabakutselisus, projektitöö, mikro­ettevõtlus, elustiiliettevõtlus ‒ ükskõik kuidas seda nimetame ‒ ei pruugi olla majanduslikus mõttes palgatööst kasulikum, küll aga võib pakkuda suuremat rahulolu.

Pink ise vahetas viimase „päris” töökoha USA asepresidendi Al Gore’i kõnekirjutajana vabakutselise elu vastu 1997. aastal. Paradoksaalsel kombel ajendas teda soov luua rohkem väärtust, teha midagi olulisemat, kui see oli tema silmis võimalik Valges Majas. Sellest teekonnast tõukus Pinki esimene raamat „Free Agent Nation”.

Teiseks põhjuseks oli soov paremini töö- ja eraelu ühildada. Elukorralduses, kus mõlemad vanemad kodukontoris töötavad, samal ajal kui järeltulijad kõrval­toas mängivad (ja aeg-ajalt tööreisile kaasa võetakse), pole tegelikult midagi uut. Pigem võib seda näha tagasi­pöördumisena tööstusrevolutsiooni­eelsesse aega, kui samuti elati ja töötati enamasti ühes kohas. Uuesti on see võimalikuks saanud tänu tehnoloogia arengule. Kui tootmisvahendid ei asu enam tehases, vaid kahe kõrva vahel, piisab töö tegemiseks arvutist ja võrguühendusest.

Uus motivatsioon, uued pädevused
Need meist, kes on (veel) traditsiooniliste tööandjate palgal, ootavad aga üha enam, et saaksid töötada nagu vaba­kutselised ‒ et tööaeg ja asukoht oleksid paindlikud ning oleks võimalus rääkida kaasa oma tööülesannetes ja selles, kuidas neid täita. Raamatu „Liikumapanev jõud” põhitees on, et välisel kontrollil ja preemiatel põhinev motivatsioon on tänapäeva töömaailmas asendumas sisemise motivatsiooniga. Viimasel on Pinki järgi kolm komponenti: iseseisvus ehk vabadus otsustada oma tegevuse sisu ja vormi üle, meisterlikkus ehk võimalus katsumuste ja oskuste piiril balansseerides areneda ning eesmärk ehk seotus mingi suurema sihiga kui kasum.

Samal ajal on muutunud ka oskused, mida ühiskond ja majandus vajab. Kui lineaarset, loogilis-analüütilist mõtlemist nõudvad ülesanded saab üha enam automatiseerida, tõusevad esile n-ö parema ajupoolkera pädevused, nagu loovus, empaatia ning oskus näha seoseid ja suurt pilti. Toodete ja teenuste puhul ei piisa enam nende funktsionaalsusest. Konkurentidest eristumisel on võtmetähtsusega disain ja lugu. Edu saavutavad need, kes suudavad pakkuda emotsiooni, esteetilist naudingut ja tähendust.

Inimnäoline müük
Üha kasvav osa tänapäeva tööst on müümine, väidab Pink oma raamatus „To Sell is Human”. Ta kasutab terminit „non-sales selling” ehk müügiväline müük või laiemalt mõjutamine, mille eesmärk pole kätte saada kellegi raha, vaid mõni muu ressurss, näiteks aeg, tähelepanu või info. Ühelt poolt kaasneb vajadus oma toodet või teenust müüa eelmainitud iseendale tööandjaks olemisega. Teisalt oodatakse ka palgatöötajatelt järjest suuremat paindlikkust ja eri rollide täitmist, sealhulgas müümist. Pinki küsitletud professionaalid hindasid oma töö tulemuslikkuse seisukohalt müügitöö tähtsust proportsionaalselt suuremaks kui sellele pühendatud aega.

Veendunult kummutab Pink eelarvamust ebasiirast ning pealetükkivast müügimehest. Infoühiskonnas on kadunud ostja ja müüja vaheline informatsiooni asümmeetria ja sellest tingitud müügimehe võimupositsioon. Tolmuimejat ostma minnes saab end veebis vajaliku infoga kurssi viia ega pea lootma poemüüja soovitustele (tegelikult pole muidugi enam vaja poodigi minna). Nii tõuseb fookusesse empaatia, oskus küsida ning mõista kliendi vajadusi ‒ ka neid, mida too ise sõnastada ei oska (äkki pole tal tegelikult vaja tolmuimejat, vaid hoopis kodukoristusteenust).

Peale tervikliku pildi töö muutumisest pakuvad kõik Pinki teosed hulga praktilisi nõuandeid, kuidas käsitletud teadmisi rakendada ja uutes oludes eduks vajalikke oskusi arendada. On põnev näha, kuidas suhestub seniste teostega värske „Millal”, mis räägib ajastamisest. Küllap leiab sealtki hulga konkreetseid soovitusi, mille abil nii enda kui ka oma organisatsiooni produktiivsust ja rahulolu suurendada.

Tänapäevane ajajuhtimine on käitumispõhine

Mulle meeldib küsida „miks“, sest arusaamine ja uudse leidmine saab tulla ainult põhjuste mõistmisest. Ma olen lugenud palju ajajuhtimise teemalisi raamatuid, kus tutvustatakse mudeleid, reegleid, skeeme, mis peaksid aitama meil oma aega paremini korraldada. Kuid ilma põhjuseid mõistmata ei ole kuivast mudelist meie tänapäevases kiiresti muutuvas maailmas abi. Daniel H. Pinki raamat „Millal“ seevastu tahab tõesti asjadest aru saada – miks me teeme pärastlõunal halvemaid otsuseid, kas on olemas keskea kriis, miks on projekti keskel ennast raskem motiveerida ja miks oleks mõistlik töövestlusele ilmuda esimesena? Pink kirjutab haaravalt ja teda on lihtne lugeda. Mõnusa lugemise sisse peidab ta viiteid sadadele uuringutele, mis annavad sageli ootamatu ja samas äratundmisrõõmu valmistava vastuse küsimusele, miks me käitume nii ja mitte naa. Minu arvates on mudelipõhised ajajuhtimise soovitused jäänud eelmisse sajandisse. Tänapäevane ajajuhtimine on käitumispõhine. Kuidas me mingis olukorras käitume? Mida teha tehnoloogiliste ja avatud kontorist lähtuvate segajatega? Need ja paljud teised küsimused saavad raamatus põhjalikult vastatud.

Raamatu „Millal“ võib avada juhuslikust kohast ja asuda lugema. Autor on jaganud teose teemade järgi osadeks, millest igaüht võib võtta kui eraldi miniraamatut. Eriti praktiline on „Ajahäkkeri käsiraamat“ ehk iga teema lõpus esitatud praktilised nõuanded. Nende soovituste seast võib leida levinud ajajuhtimise nõuandeid, tehnikaid ja võtteid, kuid on ka mõned täiesti uued teemad, millest ka mina polnud varem kuulnud. Näiteks oli huvitav ühiskondliku sünkroniseerimise teema, mida on meie individuaalsust hindaval ajastul üha raskem saavutada.

Minu arvates on tegu tõsiselt praktilise ja lihtsasti loetava ajajuhtimise raamatuga, mis on kohustuslik lugemine kõikidele, olenemata ametist, vanusest või sotsiaalsest taustast. Soovin kõikidele huvilistele head nautimist!