Oma nahk mängus

Peidetud asümmeetriad igapäevaelus

Oma nahk mängus
Nassim Nicholas Taleb
Lehekülgi: 392
Ilmub: 20.04.2019
Kirjastus: Äripäev

New York Times’i bestseller nr 1

„Ära kuula ega usu mitte kunagi inimest, kes ei riski enda nahaga – ilma riske võtmata üritavad kasu teenida vaid lollid ja petised, kes loodavad, et vead ei jõua kunagi nendeni tagasi.“

Nassim Nicholas Taleb esitab oma ääretult provokatiivses, kuid samas praktilises raamatus „Oma nahk mängus“ väljakutse paljudele meie igapäevastele ja tavaks saanud uskumustele. Puudutagu need siis riske, kasumiteenimist, poliitikat, religiooni, majandust või indiviidi rolli ühiskonnas.

Fännide poolehoiu võitnud teos mõtestab ümber tavapärase maailmakäsitluse ning lükkab ümber müüdid edukast karjäärist. Taleb püüab raamatus kaasa aidata õiglase ühiskonna defineerimisele ning annab näpunäiteid libafaktide äratundmiseks ja teiste mõjutamiseks.

Taleb on seisukohal, et oma riskide teadvustamine ning nende eest vastutuse võtmine on omane kangelastele, pühakutele ning edukatele inimestele kõigis eluvaldkondades.

Mõned olulisemad põhimõtted Nassim Nicholas Talebilt:

1) Sotsiaalse õigluse saavutamiseks keskendu riskidele – ei ole võimalik teenida kasumit vaid ise ning jätta riskid teistele, mida püüavad tänapäeval teha suurkorporatsioonid. Ei ole võimalik saada rikkaks ilma riski võtmata ning nende realiseerumise eest vastutamata. „Oma nahk mängus“ toob riskide ja kasumivahelise seose välja paremini kui tuhanded seadused või regulatsioonid.

2) Ei ole olemas üheselt mõistetavaid reegleid – sa võid kuuluda ükskõik millisesse gruppi, kuid see grupp on inimkonnast alati väiksem. Seetõttu tuleb oma põhimõtete kujundamisel vaadata laiemat pilti.

3) Maailma muudavad vähemused, mitte enamus – läbi üksmeele ei ole võimalik maailma muuta. Rohkem kasu on kangekaelsest eristumisest ning selle viimisest laiade massideni.

4) Keerukad lahendused viivad hukatusse – edu ei too mitte komplekssed, kellegi käest ostetud lahendused, vaid sageli peitub jõud lihtsuses

5) Pühendumine on usust tähtsam. Selle, kui tugevalt sa millessegi usud, määrab ära see, kui suurt riski sa oled valmis oma uskumuse täitumise nimel võtma.

Sisukord

1. RAAMAT:
SISSEJUHATUS 17
Oma naha mängupaneku vähem ilmsed aspektid 21
Proloog. 1. osa 25
Peksasaanud Antaios 25
Liibüa pärast Antaiost 26
Ludis de alieno corio 29
Veel leidub väepealikke 31
Bob Rubini ärimudel 32
Süsteemid õpivad väljapraakimise kaudu 34
Proloog. 2. osa 39
Sümmeetria lühiülevaade 39
I. Hammurabist Kantini 39
II. Kantist Paksu Tonyni 47
III. Modernism 54
IV. Hing mängus 62
Proloog. 3. osa 73
“Incerto” küljekondid 73
Tee 74
Täiustatud detektor 76
Raamatuarvustajad 77
Raamatu ülesehitus 79
Lisa:
Asümmeetriad elus ja mitmesugustes nähtustes 82

2. RAAMAT
ESIMENE PILK AGENDIPROBLEEMILE 85
1. peatükk 87
Miks peab igaüks ise oma kilpkonni sööma:
võrdsus määramatuses 87
Klient sünnib iga päev 88
Vilja hind Rhodosel 91
Võrdsus määramatuses 93
Rav Safra ja šveitslased 95
Liikmed ja mitteliikmed 97
Kas te asute diagonaalil? 102
Kõik (otseses tähenduses) on samas paadis 103
Aktsianimekirjast rääkimine 105
Põgus visiit arstikabinetti 106

3. RAAMAT
SUURIM ASÜMMEETRIA 111
2. peatükk 113
Kõige sallimatum võidab:
kangekaelse vähemuse võim 113
Kriminaalid, kellel on maapähkliallergia 115
Renormeerimisrühm 121
Veto 124
Lingua franca 125
Geenid versus keeled 127
Religioonide ühesuunaline tänav 128
Uuesti detsentraliseerida 132
Vooruste teistele pealesurumine 132
Vähemuse võimu stabiilsus, tõenäosuslik argument 134
Popperi-Gödeli paradoks 136
Turgude ja teaduse lugupidamatus 137
Unus sed leo: üks, aga see-eest lõvi 139
Kokkuvõte ja järgmiseks 140
3. raamatu lisa
Veel midagi ootamatut kollektiivist 141
Null-arukusega turud 144

4. RAAMAT
HUNDID KOERTE SEAS 147
3. peatükk 149
Kuidas seaduslikult teist inimest pidada 149
Piloodi pidamine 151
Ettevõtte raudvarast ettevõtte töötajani 154
Coase’i firmateooria 156
Komplekssus 157
Kummaline orjade pidamise vorm 158
Vabadus pole kunagi tasuta 159
Hundid koerte seas 160
Vastumeelsus kaotuse ees 163
Oodates Konstantinoopolit 164
Ärge kõigutage Bürokratistani 166
Järgmiseks 168
4. peatükk 169
Teiste nahk teie mängus 169
Kodulaen ja kaks kassi 169
Peidetud nõrkade kohtade leidmine 172
Kuidas panna mängu enesetaputerroriste nahk 175
Järgmiseks 178

5. RAAMAT
ELUSOLEMINE TÄHENDAB RISKIMIST 179
5. peatükk 181
Elu simulaatoris 181
Jeesus oli riskija 182
Pascali kihlvedu 183
Maatriks 184
The Donald 185
Järgmiseks 186
6. peatükk 187
Intellektuaal, ent loll 187
Kust leida kookospähklit 188
Teadus ja stsientism 188
Intellektuaal, ent väikekodanlane 190
Pole kunagi koos venelastega purju joonud 192
Kokkuvõtteks 193
Postscriptum 193
7. peatükk 195
Ebavõrdsus ning oma nahk mängus 195
Ebavõrdsus versus ebavõrdsus 195
Staatika ja dünaamika 198
Pikettism ja mandariinide klassi mäss 202
Kingsepp kadestab kingseppa 205
Ebavõrdsus, rikkus ja vertikaalne sotsialiseerumine 207
Empaatia ja inimesearmastus 208
Andmed, andmerämps 208
Riigiteenistuse eetika 210
Järgmiseks 212
8. peatükk 213
Ekspert nimega Lindy 213
Kes on “tõeline” ekspert? 215
Lindy enda Lindy 217
Kas me vajame hindajat? 218
Kuningannaga teed joomas 219
Institutsioonid 220
Oma huvide vastu 222
Veel kord hing mängus 223
Teadus on Lindy-aldis 224
Empiiriline või teoreetiline? 226
Vanaema teadlaste vastu 226
Lühiülevaade vanavanemate tarkusest 228

6. RAAMAT
LÄHEMALT AGENDIPROBLEEMIST 231
9. peatükk 233
Kirurgid ei tohiks välja näha kirurgidena 233
Ametile vastav väljanägemine 233
Rohelise puidu narrus 236
Hästirõivastatud äriplaan 238
Halloweeni piiskop 239
Gordioni sõlm 241
Elu üleintellektualiseerimine 241
Veel üks sekkumisäri 243
Kuld ja riis 244
Kompensatsioon 246
Haridus kui luksuskaup 246
Pläma äratundmise heuristik 247
Tõelised jõusaalid pole jõusaali moodi 248
Järgmiseks 249
10. peatükk 251
Mürgitatakse vaid rikkaid: teiste eelistused 251
Venenum in auro bibitur 252
Suured leinamajad 253
Vestlus 255
Progressi mittelineaarsus 255
Järgmiseks 256
11. peatükk 257
Facta non verba (Teod, mitte sõnad) 257
Ettepanek, millest on väga raske keelduda 258
Assassiinid 259
Tapmine kui turundus 261
Mõrv kui demokraatia 262
Kaamera paneb naha mängu 263
12. peatükk 267
Faktid on tõde, uudised on vale 267
Kuidas mitte nõustuda iseenesega 267
Info ei armasta kellelegi kuulumist 269
Mittenõustumiseetika 271
Järgmiseks 273
13. peatükk 275
Vooruse kaubastamine 275
Avalik ja isiklik 277
Voorusega kauplejad 278
Olla või näida? 280
Simoonia 280
Vooruse eesmärk on teised inimesed ja kollektiiv 282
Ebapopulaarne voorus 282
14. peatükk 285
Rahu, mitte tint ega veri 285
Marss Saturni vastu 287
Kus on lõvid? 288
Ajalugu intensiivravi palatist nähtuna 289
Järgmiseks 294

7. RAAMAT 295
RELIGIOON, USK JA OMA NAHK MÄNGUS 295
15. peatükk 297
Religioonist rääkides ei teata,
millest räägitakse 297
Usk versus usk 301
Libertarism ja kirikuta religioonid 302
Järgmiseks 303
16. peatükk 305
Pole olemas jumalakummardamist
ilma oma nahka mängu panemata 305
Jumalaile ei meeldi odavad signaalid 306
Tõendid 310
17. peatükk 311
Kas paavst on ateist? 311
Religioossus sõnades 314

8. RAAMAT 315
RISK JA RATSIONAALSUS 315
18. peatükk 317
Kuidas olla ratsionaalne ratsionaalsuse suhtes 317
Silmapetted 318
Ergoodilisus eelkõige 319
Simonist Gigerenzerini 321
Eelistuste avaldumine 322
Mis on religiooni otstarve? 323
Jutt ja tühjad sõnad 326
Mida ütleb Lindy? 326
Mittedekoratiivne dekoratiivses 327
19. peatükk 331
Riskimise loogika 331
Ergoodilisus 335
Korduvad riskid 336
Kes on “teie”? 339
Vaprus ja ettevaatlikkus ei ole vastandid 342
Veel kord ratsionaalsusest 343
Armasta mõningat riski 344
Naiivne empirism 344
Kokkuvõte 347

EPILOOG 349
Mida ütles mulle Lindy 349

Arvustused

Alar TammingAS Tavid

Nassim Taleb on praegusel hullumeelsel ajastul üks väheseid, kes on säilitanud terve mõistuse ega arva, et miski on õige sellepärast, et seda on öelnud mõni autoriteet. Eriti hull on lugu majandusteadusega.
On öeldud, et majandusteadus on ainuke teadus, kus sa võid maailmakuulsaks, ilma et sul oleks kordagi õigus. Nassim ütleb selle kohta lihtsalt – ära ütle, mis sa arvad majanduses juhtuvat, ütle, mis aktsiaid sa omad ja kuhu su vara on paigutatud. Ta nimetab seda tõeliseks vastutuseks oma sõnade eest ja „oma naha mängu panemiseks“.
Kahjuks on maailm sellest lihtsast printsiibist, mida võib nimetada mitmeti – „otsusega kaasnevaks vastutuseks“; põhimõtteks, et „kohtle endast nõrgemaid nii, nagu sooviksid, et tugevamad sind kohtleksid“; „tee teistele seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks“; „kohtle oma lapsi nii, nagu Sa oleksid soovinud, et Su vanemad sind oleksid kohelnud või et „kõik peaks olema tasakaalus“ - järjest rohkem ja rohkem eemaldunud.
Taleb nimetab seda sümmeetria printsiibi eiramiseks ja näitab, et see on praeguste järjest suurenevate segaduste üks aluseid. Inimkond on selle teemaga kokku puutunud tuhandeid aastaid. Juba Hammurabi seadustes oli kirjas, et „kui ehitusmeister ehitab kellegi maja ja see kokku kukub ning surmab maja omaniku, siis surmatakse ka ehitusmeister“.
Tänapäeval ei peaks vastutus olema nii äärmuslik ja surmaga lõppema, kuid ei ole ka kuulda olnud juhtumistest, kus arhitekt oma ebaõnnestunud projekti eest saadud tasu tagasi maksaks. Vastastikuse ja sümmeetria all mõtleb ta mitte kasumi jagamist, vaid osalemist just kahjumi kandmises. Ja siin on asjad ikka väga paigast ära.
Pangad saavad osa kõikide äride kasumitest, kuid kliendi kahjumi korral ei ole neil sellega midagi pistmist; advokaadi töötasu on garanteeritud, hoolimata kohtuprotsessi tulemusest, fondijuhid kasseerivad iga-aastased teenustasud, hoolimata sellest, kas fond üldse midagi tootis, bürokraat võib otsustada mida iganes ja süsteem kaitseb teda oma otsuse tulemustega silmitsi seismast. Täielik asümmeetria. Kuid teatavasti ei tunne ükski lumehelves end laviinis süüdi.
Hoolimata raamatu geniaalsusest, selgusest ning tarkusest ei ole siiski oodata, et need, kes sellest raamatust õppida võiksid, seda teeksid. Vigases süsteemis toimuvad muutused alles siis, kui süsteem on jõudnud oma äärmusliku piirini. Kui isegi mõni pensionifondijuht mõistab, et õiglane oleks see, et tema saaks oma teenustasu alles kümnete aastate pärast, siis kui inimene on oma säästud koos kasumiga tagasi saanud, ehk on valmis osalema nii kasumis kui ka kahjumis, siis oma töökoha säilitamise huvides on tal targem oma teadmine endale hoida ja tegutseda selle nimel, et mitte anda inimestele õigust otsustada ise oma pensionisammaste üle.
Tegelikult oleks ju asi lihtne – ainult inimene saab otsustada, kas ta kogub pensioniks või mitte. Ja kui ta ei kogu, siis vastutab ta ainult ise. Riigipoolne näiline hoolimine inimestest kohustuslike pensionisammaste abil on tegelikkuses raha ümberjagamise mehhanism, sest praegune, järjest rohkemal võlal põhinev rahasüsteem hakkab jõudma oma piirideni ning oodata on vapustusi, kus hävib enneolematus koguses virtuaalrikkusi. Kui see toimunud, laiutatakse taas lihtsalt käsi ning öeldakse, et me ei osanud seda ette näha. Oma nahaga vastutamisest või omandatud teenustasude tagastamisest inimestele pole jälgegi. Ainult üks pool võidab.
Minu jaoks on see raamat, mis kirjeldab elu nii, nagu see päriselt on, mitte nii, nagu teoreetiliselt olema peaks. Lisaks on autoril vabadus oma mõtteid väljendada, ilma et ta riskiks tasuva töökoha kaotuse või kolleegide kõõrdpilkude ja hukkamõistuga.
Praeguses järjest suuremat poliitilist korrektsust taotlevas maailmas, on see värske sõõm hapnikurikast õhku veel üks viimaseid katseid näidata, mis päriselt toimub. Kuid kollaps on ilmselt paratamatu ja ka see raamat kantakse ilmselt kümnekonna aasta pärast tuleriidale viidavate raamatute nimekirja.

Madis MüllerEesti Panga asepresident

Ettepanek kirjutada arvutus Nassim Talebi viimasele raamatule „Oma nahk mängus“ oli mulle intrigeeriv, kuna Taleb ei ole ei selles ega oma varasemates raamatutes varjanud põlgust pankurite ja ametnike vastu. See veel ei tähenda, et mitmed tema mõtted mulle meeldida ei võiks.
Talebi silmis väärika arvustaja leidmine tema raamatule ei olegi väga lihtne, sest samasuguse põlgusega suhtub ta ka enamikesse ajakirjanikesse ja akadeemikutesse, erinevatesse nn arvamusliidritesse ja muidugi ka raamatuarvustuste kirjutajatesse. Nii et veel ka seda viimast arvestades ei oleks minul pärast selle teksti ilmumist Talebi ees seistes ilmselt järel enam kübekestki autoriteeti. Eks ma pean sellega leppima.
Nassim Talebi tuntus kirjanikuna sai alguse tema varasematest raamatutest, mis keskendusid inimeste suutmatusele adekvaatselt hinnata erinevate sündmuste tõenäosust. See on Talebi hinnangul eriti ohtlik ja samaaegselt tavapärane paljude akadeemiliselt kõrgesti haritud ekspertide puhul, kelle poolt eksliku loogika kasutamine võib ühiskonnale kalliks maksma minna. Nii näiteks kasutavad Talebi arvates pankade riskijuhid sageli vildakaid matemaatilisi mudeleid, mis alahindavad kõige negatiivsemate võimalike sündmuste tõenäosust. Tulemuseks on otsused, millega kaasnevad liigkõrged riskid ja võimalikud probleemid kas konkreetsele ettevõttele või ühiskonnale laiemalt.
Talebile tuleb selles mõttes au anda, et ta mitte ei targuta niisama (mis olekski tema silmis ilmselt tõeline patt), vaid on oma loogikat rakendanud ka isikliku rahakoti peal ja sel moel tuletisinstrumentidega kaupleja ja investorina ka enda jõukusele aluse pannud. Finantsmaailmas riskide valest hindamisest rääkiva raamatu ilmumise ajastus 2007. a vahetult enne kriisi puhkemist oli seejuures täiuslik. Talebi isiklikku edu investorina tuleks käsitleda vaid kui vabandavat asjaolu tema jõulisele ja enesekindlale väljendusviisile, sest tema raamatuid ei saa käsitleda otseselt investeerimisalase kirjandusena.
„Oma nahk mängus“ võtab pealkirjana ka kokku põhiteesi, mida Taleb oma raamatus eri tahkudelt avab. Selle kohaselt peaksime suhtuma sügava umbusuga olulisi otsuseid langetavatesse või teistele erinevaid soovitusi jagavatesse inimestesse, kes ei tunne otseselt oma nahal enda tegevuse võimalikke negatiivseid tagajärgi. Siia kategooriasse kuuluvad kindlasti pankurid, poliitikud, suurettevõtete juhid, enamik ametnikke jne. Nii saab üks pankur võtta liiga suuri riske, mille realiseerumisel kannatavad temast endast enam kliendid, panga omanikud või ühiskond laiemalt. Poliitikud saavad langetada kaugeleulatuvate tagajärgedega läbimõtlemata otsuseid, millel võib neile endile olla lühiajaliselt lausa positiivne mõju. Ajakirjanikel ja kõikvõimalikel kommentaatoritel on privileeg jagada avalikkusele või ka riigijuhtidele ohtlike soovitusi, mille tagajärgede eest nad kuidagi ei vastuta. Hoopis otsesemalt on nahk turul ettevõtjatel, kes oma vigasid vahetult rahaliselt tajuvad. Või pagaril, kelle käest kliendid ei ostaks maitsetut leiba enam kui korra. Selle kõige paikapidavuses tuleb põhimõtteliselt Talebiga nõustuda. Rohkem peaksime tähelepanu pöörama mitte inimeste sõnadele, vaid tegudele ja sellele, kui paljuga nad teiste nimel otsustades või soovitusi jagades isiklikult riskivad.
Talebi võlu seisneb minu jaoks muu hulgas tema näidete väljendusrikkuses ja kires, mida lugeja tema tekstist vältimatult tajub. Teda oleks raske ette kujutada kamina ääres oma mõtteid rahulikult selgitamas.
Mind on Talebi raamatud pannud veidi teistmoodi mõtlema, isegi kui tema kirjeldatud probleemidele häid lahendusi sageli ei ole. Ju ei saa me ilma selleta, et keegi täidaks ka neid Talebi silmis põlastusväärseid riigi- või suurfirma juhtide, pankurite, professorite ja ajakirjanike ameteid. See raamat võiks meid aga suunata ettevaatlikkusele nii neid rolle täites kui ka hinnates teiste arvamusi ja otsuseid, mille tagajärjel sündivat kahju ei pruugita oma rolli tõttu vahetult enda nahal tunda. Nii olen ma keskpankurina ettevaatlik ettevõtjatele konkreetsete soovituste andmisel ja eelistan piirduda majanduse suundumustest ja riskidest enda nägemuse kirjeldamisega. Me saame keskpangana küll rääkida majanduse üldisest vajadusest investeeringute järele, kuid mitte soovitada konkreetsel ettevõtjal oma investeeringuid suurendada, sest võimalik kahju ekslikuks osutunud otsusest jääb üksnes ettevõtjate kanda. Julgemini saab keskpank anda majanduspoliitilisi soovitusi poliitikutele, kes on samaväärselt oma otsuste tagajärgedest eraldatud, kuid võiksid kasu saada võimalikult täielikust ja sõltumatust infost enne otsuste langetamist. Erilise skepsisega peaksime suhtuma poliitikakujundajate näiliselt lihtsatesse lahendustesse, mis riigikorralduses või majanduses ilma põhjaliku analüüsita ja muudatustest mõjutatute seisukohti kaalumata midagi kiiresti paremaks teha lubavad. Rõhutab ka Taleb, et esmane kriteerium peab sellises olukorras olema meditsiinist tuntud põhimõte „eelkõige mitte teha kahju“.
Värskemate paralleelidena Eesti majanduspoliitilisest debatist meenuvad siinkohal ideed riigi poolt odavalt laenu võttes Eesti „valmis ehitamisest“, mõtted riikliku panga loomisest ning lihtsad ja jõulised lahendused pensionisüsteemi muutmiseks.
Talebi raamatust on kasu, kui selle tulemusel jääb vähem inimesi uskuma imeliste investeerimisvõimaluste pakkujaid, kes riskivad suurelt üksnes oma klientide ja mitte enda rahaga. Või kui senisest väiksem tähelepanu ja edu saadab poliitikakujundajad ja arvamusliidreid, kelle pakutavad lihtsad, kuid pealiskaudsed lahendused võivad osutuda meile lõpuks väga kalliks. Kuigi kasu on sellest juba ka lihtsalt hea meelelahutusliku, kuid siiski mõtlemapaneva tekstina neile, kellele Talebi kirjutamise stiil sobib.

Ivar MägiKaupleja

Nassim Nicholas Talebi teos "Oma nahk mängus" on viies raamat autori 25 aastat tagasi alanud uurimusest üldpealkirjaga "Incerto". Akadeemilises karjääris läbipaistmatust, õnnelikku juhust, tõenäosust, riske ja süsteemseid riske uuriv õppejõud on värskes raamatus keskendunud kaasaja inimeste elu mõjutavale ühele suurimale (varjatud) probleemile: otsuseid teevad, poliitikat kujundavad ja riske haldavad inimesed, kellel pole ei eetikat, moraali ega sisulist sügavat arusaamist protsessist. Kuna riskide mõjud on renti jahtivad kiskjad suutnud elegantse viipega lükata ülejäänud ühiskonna kanda, samal ajal kui hüved on võetud endale, pole mõtet loota ka protsesside isekorrigeerumisele.

Autor selgitab kõigile arusaadavas keeles ära toimeahela, miks väga väikesed grupid ühiskonnas (GMO-, LGBT-, religiooni-, terrorismi-, koššertoidu- jne vastased või pooldajad) mõjutavad kogu ühiskonna elukorraldust fundamentaalselt, kuigi tavaloogika eeldaks, et väikestel gruppidel on ka väike mõju ühiskonnale. Lihtsas keeles selgitatuna on põhjus tänapäeva ajastule iseloomulik laialdaselt levinud süsteemne, mentaalne ja aineline korruptsioon. Agentide käitumise uurimise keeles öelduna - agentuurikonfliktis, kus üksikisik (agent) ei tegutse printsipaali huvides. "Neil" pole oma nahk mängus! Otsuste tegijad pole enam käsitöölised keskajal, nad ei pane oma hinge töö tulemusse ja au määrdumine ei sisalda endas enam vahetu negatiivse mõjuga heidutust.

Raamatu praktiline väärtus suveräänsust ja hälveteta tegevusruumi hindavale agendile seisneb selles, et lisaks korrumpeerunud huvide algpõhjusele ("Miks?"), selgitab Taleb algoritmina ära ka täpse mehhanismi, "kuidas?" väikesed grupid ühiskonnaga manipuleerides oma eesmärke ellu viivad.

Sellest, millest Taleb kirjutab, saab aru iga ettevõtja, põllumees, börsikaupleja, isemõtleja, pereema, meremees, arst ja kõik teised isikud, kes peavad ise oma tegude eest vastutama ja kes näevad oma elukutsetöös madala tõenäosusega, kuid väga suure fataalse mõjuga sündmuste pöördumatut mõju. Ei, terava silma ja -keelega endine börsikauplejast akadeemik Taleb pole kindlasti seesama reaalsusest irdunud (vasak)intellektuaal, mis lääne ühiskondades vähkkasvajana ühiskonna ja "akadeemia" on vallutanud. Talebil on oma nahk mängus! Lähtuvalt sellest on Taleb võimeline kirjutama küll kvantitatiivselt kõrge tasemega teadustööd, kuid ta pole kohandunud poliitkorrektse peavoolu "etiketiga", kandes uhkusega "ekstremisti" silti suurtes kaasaja lääne ühiskonnas toimuvates diskussioonides.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
Paberraamat
TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga
Oma nahk mängus

Oma nahk mängus

Nassim Nicholas Taleb
Peidetud asümmeetriad igapäevaelus
Tellimine
Paberraamat
TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

New York Times’i bestseller nr 1

„Ära kuula ega usu mitte kunagi inimest, kes ei riski enda nahaga – ilma riske võtmata üritavad kasu teenida vaid lollid ja petised, kes loodavad, et vead ei jõua kunagi nendeni tagasi.“

Nassim Nicholas Taleb esitab oma ääretult provokatiivses, kuid samas praktilises raamatus „Oma nahk mängus“ väljakutse paljudele meie igapäevastele ja tavaks saanud uskumustele. Puudutagu need siis riske, kasumiteenimist, poliitikat, religiooni, majandust või indiviidi rolli ühiskonnas.

Fännide poolehoiu võitnud teos mõtestab ümber tavapärase maailmakäsitluse ning lükkab ümber müüdid edukast karjäärist. Taleb püüab raamatus kaasa aidata õiglase ühiskonna defineerimisele ning annab näpunäiteid libafaktide äratundmiseks ja teiste mõjutamiseks.

Taleb on seisukohal, et oma riskide teadvustamine ning nende eest vastutuse võtmine on omane kangelastele, pühakutele ning edukatele inimestele kõigis eluvaldkondades.

Mõned olulisemad põhimõtted Nassim Nicholas Talebilt:

1) Sotsiaalse õigluse saavutamiseks keskendu riskidele – ei ole võimalik teenida kasumit vaid ise ning jätta riskid teistele, mida püüavad tänapäeval teha suurkorporatsioonid. Ei ole võimalik saada rikkaks ilma riski võtmata ning nende realiseerumise eest vastutamata. „Oma nahk mängus“ toob riskide ja kasumivahelise seose välja paremini kui tuhanded seadused või regulatsioonid.

2) Ei ole olemas üheselt mõistetavaid reegleid – sa võid kuuluda ükskõik millisesse gruppi, kuid see grupp on inimkonnast alati väiksem. Seetõttu tuleb oma põhimõtete kujundamisel vaadata laiemat pilti.

3) Maailma muudavad vähemused, mitte enamus – läbi üksmeele ei ole võimalik maailma muuta. Rohkem kasu on kangekaelsest eristumisest ning selle viimisest laiade massideni.

4) Keerukad lahendused viivad hukatusse – edu ei too mitte komplekssed, kellegi käest ostetud lahendused, vaid sageli peitub jõud lihtsuses

5) Pühendumine on usust tähtsam. Selle, kui tugevalt sa millessegi usud, määrab ära see, kui suurt riski sa oled valmis oma uskumuse täitumise nimel võtma.

Lisainfo

Nassim Nicholas Taleb
Lehekülgi: 392
Ilmub: 20.04.2019
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

1. RAAMAT:
SISSEJUHATUS 17
Oma naha mängupaneku vähem ilmsed aspektid 21
Proloog. 1. osa 25
Peksasaanud Antaios 25
Liibüa pärast Antaiost 26
Ludis de alieno corio 29
Veel leidub väepealikke 31
Bob Rubini ärimudel 32
Süsteemid õpivad väljapraakimise kaudu 34
Proloog. 2. osa 39
Sümmeetria lühiülevaade 39
I. Hammurabist Kantini 39
II. Kantist Paksu Tonyni 47
III. Modernism 54
IV. Hing mängus 62
Proloog. 3. osa 73
“Incerto” küljekondid 73
Tee 74
Täiustatud detektor 76
Raamatuarvustajad 77
Raamatu ülesehitus 79
Lisa:
Asümmeetriad elus ja mitmesugustes nähtustes 82

2. RAAMAT
ESIMENE PILK AGENDIPROBLEEMILE 85
1. peatükk 87
Miks peab igaüks ise oma kilpkonni sööma:
võrdsus määramatuses 87
Klient sünnib iga päev 88
Vilja hind Rhodosel 91
Võrdsus määramatuses 93
Rav Safra ja šveitslased 95
Liikmed ja mitteliikmed 97
Kas te asute diagonaalil? 102
Kõik (otseses tähenduses) on samas paadis 103
Aktsianimekirjast rääkimine 105
Põgus visiit arstikabinetti 106

3. RAAMAT
SUURIM ASÜMMEETRIA 111
2. peatükk 113
Kõige sallimatum võidab:
kangekaelse vähemuse võim 113
Kriminaalid, kellel on maapähkliallergia 115
Renormeerimisrühm 121
Veto 124
Lingua franca 125
Geenid versus keeled 127
Religioonide ühesuunaline tänav 128
Uuesti detsentraliseerida 132
Vooruste teistele pealesurumine 132
Vähemuse võimu stabiilsus, tõenäosuslik argument 134
Popperi-Gödeli paradoks 136
Turgude ja teaduse lugupidamatus 137
Unus sed leo: üks, aga see-eest lõvi 139
Kokkuvõte ja järgmiseks 140
3. raamatu lisa
Veel midagi ootamatut kollektiivist 141
Null-arukusega turud 144

4. RAAMAT
HUNDID KOERTE SEAS 147
3. peatükk 149
Kuidas seaduslikult teist inimest pidada 149
Piloodi pidamine 151
Ettevõtte raudvarast ettevõtte töötajani 154
Coase’i firmateooria 156
Komplekssus 157
Kummaline orjade pidamise vorm 158
Vabadus pole kunagi tasuta 159
Hundid koerte seas 160
Vastumeelsus kaotuse ees 163
Oodates Konstantinoopolit 164
Ärge kõigutage Bürokratistani 166
Järgmiseks 168
4. peatükk 169
Teiste nahk teie mängus 169
Kodulaen ja kaks kassi 169
Peidetud nõrkade kohtade leidmine 172
Kuidas panna mängu enesetaputerroriste nahk 175
Järgmiseks 178

5. RAAMAT
ELUSOLEMINE TÄHENDAB RISKIMIST 179
5. peatükk 181
Elu simulaatoris 181
Jeesus oli riskija 182
Pascali kihlvedu 183
Maatriks 184
The Donald 185
Järgmiseks 186
6. peatükk 187
Intellektuaal, ent loll 187
Kust leida kookospähklit 188
Teadus ja stsientism 188
Intellektuaal, ent väikekodanlane 190
Pole kunagi koos venelastega purju joonud 192
Kokkuvõtteks 193
Postscriptum 193
7. peatükk 195
Ebavõrdsus ning oma nahk mängus 195
Ebavõrdsus versus ebavõrdsus 195
Staatika ja dünaamika 198
Pikettism ja mandariinide klassi mäss 202
Kingsepp kadestab kingseppa 205
Ebavõrdsus, rikkus ja vertikaalne sotsialiseerumine 207
Empaatia ja inimesearmastus 208
Andmed, andmerämps 208
Riigiteenistuse eetika 210
Järgmiseks 212
8. peatükk 213
Ekspert nimega Lindy 213
Kes on “tõeline” ekspert? 215
Lindy enda Lindy 217
Kas me vajame hindajat? 218
Kuningannaga teed joomas 219
Institutsioonid 220
Oma huvide vastu 222
Veel kord hing mängus 223
Teadus on Lindy-aldis 224
Empiiriline või teoreetiline? 226
Vanaema teadlaste vastu 226
Lühiülevaade vanavanemate tarkusest 228

6. RAAMAT
LÄHEMALT AGENDIPROBLEEMIST 231
9. peatükk 233
Kirurgid ei tohiks välja näha kirurgidena 233
Ametile vastav väljanägemine 233
Rohelise puidu narrus 236
Hästirõivastatud äriplaan 238
Halloweeni piiskop 239
Gordioni sõlm 241
Elu üleintellektualiseerimine 241
Veel üks sekkumisäri 243
Kuld ja riis 244
Kompensatsioon 246
Haridus kui luksuskaup 246
Pläma äratundmise heuristik 247
Tõelised jõusaalid pole jõusaali moodi 248
Järgmiseks 249
10. peatükk 251
Mürgitatakse vaid rikkaid: teiste eelistused 251
Venenum in auro bibitur 252
Suured leinamajad 253
Vestlus 255
Progressi mittelineaarsus 255
Järgmiseks 256
11. peatükk 257
Facta non verba (Teod, mitte sõnad) 257
Ettepanek, millest on väga raske keelduda 258
Assassiinid 259
Tapmine kui turundus 261
Mõrv kui demokraatia 262
Kaamera paneb naha mängu 263
12. peatükk 267
Faktid on tõde, uudised on vale 267
Kuidas mitte nõustuda iseenesega 267
Info ei armasta kellelegi kuulumist 269
Mittenõustumiseetika 271
Järgmiseks 273
13. peatükk 275
Vooruse kaubastamine 275
Avalik ja isiklik 277
Voorusega kauplejad 278
Olla või näida? 280
Simoonia 280
Vooruse eesmärk on teised inimesed ja kollektiiv 282
Ebapopulaarne voorus 282
14. peatükk 285
Rahu, mitte tint ega veri 285
Marss Saturni vastu 287
Kus on lõvid? 288
Ajalugu intensiivravi palatist nähtuna 289
Järgmiseks 294

7. RAAMAT 295
RELIGIOON, USK JA OMA NAHK MÄNGUS 295
15. peatükk 297
Religioonist rääkides ei teata,
millest räägitakse 297
Usk versus usk 301
Libertarism ja kirikuta religioonid 302
Järgmiseks 303
16. peatükk 305
Pole olemas jumalakummardamist
ilma oma nahka mängu panemata 305
Jumalaile ei meeldi odavad signaalid 306
Tõendid 310
17. peatükk 311
Kas paavst on ateist? 311
Religioossus sõnades 314

8. RAAMAT 315
RISK JA RATSIONAALSUS 315
18. peatükk 317
Kuidas olla ratsionaalne ratsionaalsuse suhtes 317
Silmapetted 318
Ergoodilisus eelkõige 319
Simonist Gigerenzerini 321
Eelistuste avaldumine 322
Mis on religiooni otstarve? 323
Jutt ja tühjad sõnad 326
Mida ütleb Lindy? 326
Mittedekoratiivne dekoratiivses 327
19. peatükk 331
Riskimise loogika 331
Ergoodilisus 335
Korduvad riskid 336
Kes on “teie”? 339
Vaprus ja ettevaatlikkus ei ole vastandid 342
Veel kord ratsionaalsusest 343
Armasta mõningat riski 344
Naiivne empirism 344
Kokkuvõte 347

EPILOOG 349
Mida ütles mulle Lindy 349

Arvustused (3)

Alar TammingAS Tavid

Nassim Taleb on praegusel hullumeelsel ajastul üks väheseid, kes on säilitanud terve mõistuse ega arva, et miski on õige sellepärast, et seda on öelnud mõni autoriteet. Eriti hull on lugu majandusteadusega.
On öeldud, et majandusteadus on ainuke teadus, kus sa võid maailmakuulsaks, ilma et sul oleks kordagi õigus. Nassim ütleb selle kohta lihtsalt – ära ütle, mis sa arvad majanduses juhtuvat, ütle, mis aktsiaid sa omad ja kuhu su vara on paigutatud. Ta nimetab seda tõeliseks vastutuseks oma sõnade eest ja „oma naha mängu panemiseks“.
Kahjuks on maailm sellest lihtsast printsiibist, mida võib nimetada mitmeti – „otsusega kaasnevaks vastutuseks“; põhimõtteks, et „kohtle endast nõrgemaid nii, nagu sooviksid, et tugevamad sind kohtleksid“; „tee teistele seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks“; „kohtle oma lapsi nii, nagu Sa oleksid soovinud, et Su vanemad sind oleksid kohelnud või et „kõik peaks olema tasakaalus“ - järjest rohkem ja rohkem eemaldunud.
Taleb nimetab seda sümmeetria printsiibi eiramiseks ja näitab, et see on praeguste järjest suurenevate segaduste üks aluseid. Inimkond on selle teemaga kokku puutunud tuhandeid aastaid. Juba Hammurabi seadustes oli kirjas, et „kui ehitusmeister ehitab kellegi maja ja see kokku kukub ning surmab maja omaniku, siis surmatakse ka ehitusmeister“.
Tänapäeval ei peaks vastutus olema nii äärmuslik ja surmaga lõppema, kuid ei ole ka kuulda olnud juhtumistest, kus arhitekt oma ebaõnnestunud projekti eest saadud tasu tagasi maksaks. Vastastikuse ja sümmeetria all mõtleb ta mitte kasumi jagamist, vaid osalemist just kahjumi kandmises. Ja siin on asjad ikka väga paigast ära.
Pangad saavad osa kõikide äride kasumitest, kuid kliendi kahjumi korral ei ole neil sellega midagi pistmist; advokaadi töötasu on garanteeritud, hoolimata kohtuprotsessi tulemusest, fondijuhid kasseerivad iga-aastased teenustasud, hoolimata sellest, kas fond üldse midagi tootis, bürokraat võib otsustada mida iganes ja süsteem kaitseb teda oma otsuse tulemustega silmitsi seismast. Täielik asümmeetria. Kuid teatavasti ei tunne ükski lumehelves end laviinis süüdi.
Hoolimata raamatu geniaalsusest, selgusest ning tarkusest ei ole siiski oodata, et need, kes sellest raamatust õppida võiksid, seda teeksid. Vigases süsteemis toimuvad muutused alles siis, kui süsteem on jõudnud oma äärmusliku piirini. Kui isegi mõni pensionifondijuht mõistab, et õiglane oleks see, et tema saaks oma teenustasu alles kümnete aastate pärast, siis kui inimene on oma säästud koos kasumiga tagasi saanud, ehk on valmis osalema nii kasumis kui ka kahjumis, siis oma töökoha säilitamise huvides on tal targem oma teadmine endale hoida ja tegutseda selle nimel, et mitte anda inimestele õigust otsustada ise oma pensionisammaste üle.
Tegelikult oleks ju asi lihtne – ainult inimene saab otsustada, kas ta kogub pensioniks või mitte. Ja kui ta ei kogu, siis vastutab ta ainult ise. Riigipoolne näiline hoolimine inimestest kohustuslike pensionisammaste abil on tegelikkuses raha ümberjagamise mehhanism, sest praegune, järjest rohkemal võlal põhinev rahasüsteem hakkab jõudma oma piirideni ning oodata on vapustusi, kus hävib enneolematus koguses virtuaalrikkusi. Kui see toimunud, laiutatakse taas lihtsalt käsi ning öeldakse, et me ei osanud seda ette näha. Oma nahaga vastutamisest või omandatud teenustasude tagastamisest inimestele pole jälgegi. Ainult üks pool võidab.
Minu jaoks on see raamat, mis kirjeldab elu nii, nagu see päriselt on, mitte nii, nagu teoreetiliselt olema peaks. Lisaks on autoril vabadus oma mõtteid väljendada, ilma et ta riskiks tasuva töökoha kaotuse või kolleegide kõõrdpilkude ja hukkamõistuga.
Praeguses järjest suuremat poliitilist korrektsust taotlevas maailmas, on see värske sõõm hapnikurikast õhku veel üks viimaseid katseid näidata, mis päriselt toimub. Kuid kollaps on ilmselt paratamatu ja ka see raamat kantakse ilmselt kümnekonna aasta pärast tuleriidale viidavate raamatute nimekirja.

Madis MüllerEesti Panga asepresident

Ettepanek kirjutada arvutus Nassim Talebi viimasele raamatule „Oma nahk mängus“ oli mulle intrigeeriv, kuna Taleb ei ole ei selles ega oma varasemates raamatutes varjanud põlgust pankurite ja ametnike vastu. See veel ei tähenda, et mitmed tema mõtted mulle meeldida ei võiks.
Talebi silmis väärika arvustaja leidmine tema raamatule ei olegi väga lihtne, sest samasuguse põlgusega suhtub ta ka enamikesse ajakirjanikesse ja akadeemikutesse, erinevatesse nn arvamusliidritesse ja muidugi ka raamatuarvustuste kirjutajatesse. Nii et veel ka seda viimast arvestades ei oleks minul pärast selle teksti ilmumist Talebi ees seistes ilmselt järel enam kübekestki autoriteeti. Eks ma pean sellega leppima.
Nassim Talebi tuntus kirjanikuna sai alguse tema varasematest raamatutest, mis keskendusid inimeste suutmatusele adekvaatselt hinnata erinevate sündmuste tõenäosust. See on Talebi hinnangul eriti ohtlik ja samaaegselt tavapärane paljude akadeemiliselt kõrgesti haritud ekspertide puhul, kelle poolt eksliku loogika kasutamine võib ühiskonnale kalliks maksma minna. Nii näiteks kasutavad Talebi arvates pankade riskijuhid sageli vildakaid matemaatilisi mudeleid, mis alahindavad kõige negatiivsemate võimalike sündmuste tõenäosust. Tulemuseks on otsused, millega kaasnevad liigkõrged riskid ja võimalikud probleemid kas konkreetsele ettevõttele või ühiskonnale laiemalt.
Talebile tuleb selles mõttes au anda, et ta mitte ei targuta niisama (mis olekski tema silmis ilmselt tõeline patt), vaid on oma loogikat rakendanud ka isikliku rahakoti peal ja sel moel tuletisinstrumentidega kaupleja ja investorina ka enda jõukusele aluse pannud. Finantsmaailmas riskide valest hindamisest rääkiva raamatu ilmumise ajastus 2007. a vahetult enne kriisi puhkemist oli seejuures täiuslik. Talebi isiklikku edu investorina tuleks käsitleda vaid kui vabandavat asjaolu tema jõulisele ja enesekindlale väljendusviisile, sest tema raamatuid ei saa käsitleda otseselt investeerimisalase kirjandusena.
„Oma nahk mängus“ võtab pealkirjana ka kokku põhiteesi, mida Taleb oma raamatus eri tahkudelt avab. Selle kohaselt peaksime suhtuma sügava umbusuga olulisi otsuseid langetavatesse või teistele erinevaid soovitusi jagavatesse inimestesse, kes ei tunne otseselt oma nahal enda tegevuse võimalikke negatiivseid tagajärgi. Siia kategooriasse kuuluvad kindlasti pankurid, poliitikud, suurettevõtete juhid, enamik ametnikke jne. Nii saab üks pankur võtta liiga suuri riske, mille realiseerumisel kannatavad temast endast enam kliendid, panga omanikud või ühiskond laiemalt. Poliitikud saavad langetada kaugeleulatuvate tagajärgedega läbimõtlemata otsuseid, millel võib neile endile olla lühiajaliselt lausa positiivne mõju. Ajakirjanikel ja kõikvõimalikel kommentaatoritel on privileeg jagada avalikkusele või ka riigijuhtidele ohtlike soovitusi, mille tagajärgede eest nad kuidagi ei vastuta. Hoopis otsesemalt on nahk turul ettevõtjatel, kes oma vigasid vahetult rahaliselt tajuvad. Või pagaril, kelle käest kliendid ei ostaks maitsetut leiba enam kui korra. Selle kõige paikapidavuses tuleb põhimõtteliselt Talebiga nõustuda. Rohkem peaksime tähelepanu pöörama mitte inimeste sõnadele, vaid tegudele ja sellele, kui paljuga nad teiste nimel otsustades või soovitusi jagades isiklikult riskivad.
Talebi võlu seisneb minu jaoks muu hulgas tema näidete väljendusrikkuses ja kires, mida lugeja tema tekstist vältimatult tajub. Teda oleks raske ette kujutada kamina ääres oma mõtteid rahulikult selgitamas.
Mind on Talebi raamatud pannud veidi teistmoodi mõtlema, isegi kui tema kirjeldatud probleemidele häid lahendusi sageli ei ole. Ju ei saa me ilma selleta, et keegi täidaks ka neid Talebi silmis põlastusväärseid riigi- või suurfirma juhtide, pankurite, professorite ja ajakirjanike ameteid. See raamat võiks meid aga suunata ettevaatlikkusele nii neid rolle täites kui ka hinnates teiste arvamusi ja otsuseid, mille tagajärjel sündivat kahju ei pruugita oma rolli tõttu vahetult enda nahal tunda. Nii olen ma keskpankurina ettevaatlik ettevõtjatele konkreetsete soovituste andmisel ja eelistan piirduda majanduse suundumustest ja riskidest enda nägemuse kirjeldamisega. Me saame keskpangana küll rääkida majanduse üldisest vajadusest investeeringute järele, kuid mitte soovitada konkreetsel ettevõtjal oma investeeringuid suurendada, sest võimalik kahju ekslikuks osutunud otsusest jääb üksnes ettevõtjate kanda. Julgemini saab keskpank anda majanduspoliitilisi soovitusi poliitikutele, kes on samaväärselt oma otsuste tagajärgedest eraldatud, kuid võiksid kasu saada võimalikult täielikust ja sõltumatust infost enne otsuste langetamist. Erilise skepsisega peaksime suhtuma poliitikakujundajate näiliselt lihtsatesse lahendustesse, mis riigikorralduses või majanduses ilma põhjaliku analüüsita ja muudatustest mõjutatute seisukohti kaalumata midagi kiiresti paremaks teha lubavad. Rõhutab ka Taleb, et esmane kriteerium peab sellises olukorras olema meditsiinist tuntud põhimõte „eelkõige mitte teha kahju“.
Värskemate paralleelidena Eesti majanduspoliitilisest debatist meenuvad siinkohal ideed riigi poolt odavalt laenu võttes Eesti „valmis ehitamisest“, mõtted riikliku panga loomisest ning lihtsad ja jõulised lahendused pensionisüsteemi muutmiseks.
Talebi raamatust on kasu, kui selle tulemusel jääb vähem inimesi uskuma imeliste investeerimisvõimaluste pakkujaid, kes riskivad suurelt üksnes oma klientide ja mitte enda rahaga. Või kui senisest väiksem tähelepanu ja edu saadab poliitikakujundajad ja arvamusliidreid, kelle pakutavad lihtsad, kuid pealiskaudsed lahendused võivad osutuda meile lõpuks väga kalliks. Kuigi kasu on sellest juba ka lihtsalt hea meelelahutusliku, kuid siiski mõtlemapaneva tekstina neile, kellele Talebi kirjutamise stiil sobib.

Ivar MägiKaupleja

Nassim Nicholas Talebi teos "Oma nahk mängus" on viies raamat autori 25 aastat tagasi alanud uurimusest üldpealkirjaga "Incerto". Akadeemilises karjääris läbipaistmatust, õnnelikku juhust, tõenäosust, riske ja süsteemseid riske uuriv õppejõud on värskes raamatus keskendunud kaasaja inimeste elu mõjutavale ühele suurimale (varjatud) probleemile: otsuseid teevad, poliitikat kujundavad ja riske haldavad inimesed, kellel pole ei eetikat, moraali ega sisulist sügavat arusaamist protsessist. Kuna riskide mõjud on renti jahtivad kiskjad suutnud elegantse viipega lükata ülejäänud ühiskonna kanda, samal ajal kui hüved on võetud endale, pole mõtet loota ka protsesside isekorrigeerumisele.

Autor selgitab kõigile arusaadavas keeles ära toimeahela, miks väga väikesed grupid ühiskonnas (GMO-, LGBT-, religiooni-, terrorismi-, koššertoidu- jne vastased või pooldajad) mõjutavad kogu ühiskonna elukorraldust fundamentaalselt, kuigi tavaloogika eeldaks, et väikestel gruppidel on ka väike mõju ühiskonnale. Lihtsas keeles selgitatuna on põhjus tänapäeva ajastule iseloomulik laialdaselt levinud süsteemne, mentaalne ja aineline korruptsioon. Agentide käitumise uurimise keeles öelduna - agentuurikonfliktis, kus üksikisik (agent) ei tegutse printsipaali huvides. "Neil" pole oma nahk mängus! Otsuste tegijad pole enam käsitöölised keskajal, nad ei pane oma hinge töö tulemusse ja au määrdumine ei sisalda endas enam vahetu negatiivse mõjuga heidutust.

Raamatu praktiline väärtus suveräänsust ja hälveteta tegevusruumi hindavale agendile seisneb selles, et lisaks korrumpeerunud huvide algpõhjusele ("Miks?"), selgitab Taleb algoritmina ära ka täpse mehhanismi, "kuidas?" väikesed grupid ühiskonnaga manipuleerides oma eesmärke ellu viivad.

Sellest, millest Taleb kirjutab, saab aru iga ettevõtja, põllumees, börsikaupleja, isemõtleja, pereema, meremees, arst ja kõik teised isikud, kes peavad ise oma tegude eest vastutama ja kes näevad oma elukutsetöös madala tõenäosusega, kuid väga suure fataalse mõjuga sündmuste pöördumatut mõju. Ei, terava silma ja -keelega endine börsikauplejast akadeemik Taleb pole kindlasti seesama reaalsusest irdunud (vasak)intellektuaal, mis lääne ühiskondades vähkkasvajana ühiskonna ja "akadeemia" on vallutanud. Talebil on oma nahk mängus! Lähtuvalt sellest on Taleb võimeline kirjutama küll kvantitatiivselt kõrge tasemega teadustööd, kuid ta pole kohandunud poliitkorrektse peavoolu "etiketiga", kandes uhkusega "ekstremisti" silti suurtes kaasaja lääne ühiskonnas toimuvates diskussioonides.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]