Riigihanked
1. septembril 2017 jõustunud riigihangete seaduse praktilised juhised ja selgitused
Raamatu eesmärk on ühitada riigihangetega seonduv teoreetiline ja praktiline käsitlus, vältides liialt süvitsi minekut õigusteooriasse ning samal ajal hoides tähelepanu keskmes erinevate teemade seoseid õiguselu igapäevaküsimustega. Autorid avavad nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikaga seonduvat, püüdes seda teha kõige enam levinud, majandus- ja õiguskäibes olulisemate hankemenetluse liikide kontekstis. Suuremat tähelepanu on pööratud uue, 1. septembril 2017 jõustunud seaduse muudatuste tutvustamisele ja selle võrdlemisele varem kehtinud reeglistikuga.
Raamatu esimesed kaks peatükki on üldisemad ja annavad ülevaate hankemaastikust ning sellele kehtestatud reeglite taustast. Kolmas peatükk tutvustab hankijate liike, mis on oluline kohalduvate menetlusreeglite valimiseks. Raamatu mahukaimad, neljas ja viies peatükk käsitlevad sügavuti hankemenetluse etappe ja menetlusliike. Kuuendas peatükis tutvustatakse menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis ja sellele järgnevat halduskohtumenetlust. Raamat sisaldab võimalikult lihtsaid ja praktilisi soovitusi oma huvide parimaks kaitsmiseks. Viimases peatükis antakse ülevaate valdkonna olulisemast kohtupraktikast, mis on vajalik teema sügavamaks mõistmiseks.
Raamat on mõeldud nii pakkujatele, taotlejatele, hankijatele kui ka kõikidele teistele riigihangete valdkonnast huvitatutele. Raamat ilmub sarjast „Juht ja seadus“. Raamatu on koostanud advokaadibüroo Derling advokaadid ja juristid.
Sisukord
EESSÕNA 11
1. Sissejuhatus 13
1.1. Mis on riigihange? 13
1.2. Riigihanked Eestis 14
1.2.1. Riigihangete seadus ja selle muudatused 14
1.2.2. Hankemenetluste ja vaidlustamise statistilised näitajad 16
1.3. Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus 18
2. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted 21
2.1. Sissejuhatus 21
2.2. Läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse tagamine 24
2.3. Isikute võrdne kohtlemine 29
2.4. Turukonkurentsi ärakasutamine ja konkurentsi moonutamise keeld 34
2.5. Avalike vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine 36
2.6. Keskkonnakaitse 39
2.7. Majandusareng, vähekindlustatud isikute, väike- ja keskettevõtete soodustamine ning teisesed eesmärgid 42
3. Hankijad 47
3.1. Hankija mõiste ja staatuse määratlemine 47
3.2. Avaliku sektori hankijad 49
3.2.1. Riik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja asutus 50
3.2.2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused 50
3.2.3. Muud eraõiguslikud juriidilised isikud 51
3.2.4. Avaliku sektoriga seotud sihtasutused ja mittetulundusühingud 55
3.3. Võrgustikega seotud valdkonna hankijad 56
3.3.1. Võrgustikega seotud valdkonna reguleerimise erisused 56
3.3.2. Hankijale kohalduva reeglistiku kindlakstegemine 58
3.3.3. Eri- või ainuõigust omavad isikud 59
3.3.4. Avaliku sektori kontrollitavad äriühingud 60
3.4. Riigihangete konsolideerimine ja korraldamise volitamine − kesksed hankijad ning hankijate ühendused 61
4. Hankemenetluse etapid 65
4.1. Hanke ettevalmistamine ja turukonsultatsioonid 65
4.2. Hankedokumentide koostamine 67
4.3. Pakkujate või taotlejate kvalitatiivne valik 69
4.3.1. Pakkujate või taotlejate kõrvaldamine 69
4.3.1.1. Heastamine 72
4.3.1.2. Allhankijad ja nende asendamine 73
4.2.1. Pakkujate või taotlejate kvalifitseerimine 75
4.3.2.1. Hankepass 79
4.3.2.2. Pöördmenetlus 81
4.4. Pakkumuste avamine ja vastavuse kontrollimine 82
4.4.1. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused 83
4.5. Läbirääkimised ja pakkumuste kohendamine 86
4.6. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 87
4.7. Hankelepingu sõlmimine ja muutmine 90
4.7.1. Hankelepingu sõlmimine 90
4.7.2. Hankelepingu muutmine 90
5. Erinevad menetlusvormid 95
5.1. Hankemenetluse liigi valik ja piirmäärad 95
5.2. Erihanked 101
5.2.1. Lihthanked 101
5.2.1.1. Lihthanke mõiste ja kasutamine 101
5.2.1.2. Menetlusreeglite kohaldamine 103
5.2.2. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimine 105
5.2.2.1. Sotsiaal- ja eriteenuste mõiste 105
5.2.2.2. Menetlusreeglite kohaldamine 106
5.2.3. Ideekonkurss 107
5.3. Avatud ja piiratud hankemenetlused 108
5.3.1. Avatud ja piiratud hankemenetluste mõisted ja kasutamine 108
5.3.2. Menetlusreeglite kohaldamine 109
5.4. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus 113
5.4.1. Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse mõiste ja kasutamine 113
5.4.2. Menetlusreeglite kohaldamine 115
5.5. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus 117
5.5.1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse mõiste ja kasutamine 117
5.5.2. Menetlusreeglite kohaldamine 119
5.6. Raamlepingud 120
5.7. Innovatsioonihanked 122
5.8. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked 124
5.9. Kontsessioonid 125
6. Vaidlustus- ja kohtumenetlus 129
6.1. Menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis 131
6.2. Praktilised nõuanded vaidlustajale 146
6.3. Menetlus kohtutes, esialgne õiguskaitse 150
7. Olulisem kohtupraktika 155
Kasutatud materjal 167
Advokaadibüroos Derling ja autoritest 171
Arvustused
Kahtlemata on värskelt jõustunud riigihangete seaduse koostamisel tehtud ära suur töö. Aastaid muutumatuna püsinud ja palju kriitikat pälvinud valdkond on saanud uut hingamist, seadusandja on kohati tähele pannud ka turuosaliste kriitikat. Sellegipoolest ei ole uus seadus täiuslik. Hangete valdkonnas on endiselt lahenduseta probleeme, mis põhjustavad konflikte ja vaidlusi. Pelgalt seadust lugedes pakkuja enda küsimustele alati vastuseid ei leia. Omapäi on uue reeglistiku kõikides nüanssides orienteerumine ning enda õiguste kaitsmine keeruline.
Raamatu autorid on võtnud ette tänuväärse ülesande selgitada uue seaduse laiemat tausta ning muudatuste sisu. Kohati on autorid põhjendatult kriitilised ning kutsuvad lugejat kaasa mõtlema.
Riigihanked
Kirjeldus
Raamatu eesmärk on ühitada riigihangetega seonduv teoreetiline ja praktiline käsitlus, vältides liialt süvitsi minekut õigusteooriasse ning samal ajal hoides tähelepanu keskmes erinevate teemade seoseid õiguselu igapäevaküsimustega. Autorid avavad nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikaga seonduvat, püüdes seda teha kõige enam levinud, majandus- ja õiguskäibes olulisemate hankemenetluse liikide kontekstis. Suuremat tähelepanu on pööratud uue, 1. septembril 2017 jõustunud seaduse muudatuste tutvustamisele ja selle võrdlemisele varem kehtinud reeglistikuga.
Raamatu esimesed kaks peatükki on üldisemad ja annavad ülevaate hankemaastikust ning sellele kehtestatud reeglite taustast. Kolmas peatükk tutvustab hankijate liike, mis on oluline kohalduvate menetlusreeglite valimiseks. Raamatu mahukaimad, neljas ja viies peatükk käsitlevad sügavuti hankemenetluse etappe ja menetlusliike. Kuuendas peatükis tutvustatakse menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis ja sellele järgnevat halduskohtumenetlust. Raamat sisaldab võimalikult lihtsaid ja praktilisi soovitusi oma huvide parimaks kaitsmiseks. Viimases peatükis antakse ülevaate valdkonna olulisemast kohtupraktikast, mis on vajalik teema sügavamaks mõistmiseks.
Raamat on mõeldud nii pakkujatele, taotlejatele, hankijatele kui ka kõikidele teistele riigihangete valdkonnast huvitatutele. Raamat ilmub sarjast „Juht ja seadus“. Raamatu on koostanud advokaadibüroo Derling advokaadid ja juristid.
Lisainfo
Sisukord
EESSÕNA 11
1. Sissejuhatus 13
1.1. Mis on riigihange? 13
1.2. Riigihanked Eestis 14
1.2.1. Riigihangete seadus ja selle muudatused 14
1.2.2. Hankemenetluste ja vaidlustamise statistilised näitajad 16
1.3. Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus 18
2. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted 21
2.1. Sissejuhatus 21
2.2. Läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse tagamine 24
2.3. Isikute võrdne kohtlemine 29
2.4. Turukonkurentsi ärakasutamine ja konkurentsi moonutamise keeld 34
2.5. Avalike vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine 36
2.6. Keskkonnakaitse 39
2.7. Majandusareng, vähekindlustatud isikute, väike- ja keskettevõtete soodustamine ning teisesed eesmärgid 42
3. Hankijad 47
3.1. Hankija mõiste ja staatuse määratlemine 47
3.2. Avaliku sektori hankijad 49
3.2.1. Riik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja asutus 50
3.2.2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused 50
3.2.3. Muud eraõiguslikud juriidilised isikud 51
3.2.4. Avaliku sektoriga seotud sihtasutused ja mittetulundusühingud 55
3.3. Võrgustikega seotud valdkonna hankijad 56
3.3.1. Võrgustikega seotud valdkonna reguleerimise erisused 56
3.3.2. Hankijale kohalduva reeglistiku kindlakstegemine 58
3.3.3. Eri- või ainuõigust omavad isikud 59
3.3.4. Avaliku sektori kontrollitavad äriühingud 60
3.4. Riigihangete konsolideerimine ja korraldamise volitamine − kesksed hankijad ning hankijate ühendused 61
4. Hankemenetluse etapid 65
4.1. Hanke ettevalmistamine ja turukonsultatsioonid 65
4.2. Hankedokumentide koostamine 67
4.3. Pakkujate või taotlejate kvalitatiivne valik 69
4.3.1. Pakkujate või taotlejate kõrvaldamine 69
4.3.1.1. Heastamine 72
4.3.1.2. Allhankijad ja nende asendamine 73
4.2.1. Pakkujate või taotlejate kvalifitseerimine 75
4.3.2.1. Hankepass 79
4.3.2.2. Pöördmenetlus 81
4.4. Pakkumuste avamine ja vastavuse kontrollimine 82
4.4.1. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused 83
4.5. Läbirääkimised ja pakkumuste kohendamine 86
4.6. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 87
4.7. Hankelepingu sõlmimine ja muutmine 90
4.7.1. Hankelepingu sõlmimine 90
4.7.2. Hankelepingu muutmine 90
5. Erinevad menetlusvormid 95
5.1. Hankemenetluse liigi valik ja piirmäärad 95
5.2. Erihanked 101
5.2.1. Lihthanked 101
5.2.1.1. Lihthanke mõiste ja kasutamine 101
5.2.1.2. Menetlusreeglite kohaldamine 103
5.2.2. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimine 105
5.2.2.1. Sotsiaal- ja eriteenuste mõiste 105
5.2.2.2. Menetlusreeglite kohaldamine 106
5.2.3. Ideekonkurss 107
5.3. Avatud ja piiratud hankemenetlused 108
5.3.1. Avatud ja piiratud hankemenetluste mõisted ja kasutamine 108
5.3.2. Menetlusreeglite kohaldamine 109
5.4. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus 113
5.4.1. Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse mõiste ja kasutamine 113
5.4.2. Menetlusreeglite kohaldamine 115
5.5. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus 117
5.5.1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse mõiste ja kasutamine 117
5.5.2. Menetlusreeglite kohaldamine 119
5.6. Raamlepingud 120
5.7. Innovatsioonihanked 122
5.8. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked 124
5.9. Kontsessioonid 125
6. Vaidlustus- ja kohtumenetlus 129
6.1. Menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis 131
6.2. Praktilised nõuanded vaidlustajale 146
6.3. Menetlus kohtutes, esialgne õiguskaitse 150
7. Olulisem kohtupraktika 155
Kasutatud materjal 167
Advokaadibüroos Derling ja autoritest 171
Arvustused (3)
Kahtlemata on värskelt jõustunud riigihangete seaduse koostamisel tehtud ära suur töö. Aastaid muutumatuna püsinud ja palju kriitikat pälvinud valdkond on saanud uut hingamist, seadusandja on kohati tähele pannud ka turuosaliste kriitikat. Sellegipoolest ei ole uus seadus täiuslik. Hangete valdkonnas on endiselt lahenduseta probleeme, mis põhjustavad konflikte ja vaidlusi. Pelgalt seadust lugedes pakkuja enda küsimustele alati vastuseid ei leia. Omapäi on uue reeglistiku kõikides nüanssides orienteerumine ning enda õiguste kaitsmine keeruline.
Raamatu autorid on võtnud ette tänuväärse ülesande selgitada uue seaduse laiemat tausta ning muudatuste sisu. Kohati on autorid põhjendatult kriitilised ning kutsuvad lugejat kaasa mõtlema.