Töölepingu seadus 2009 III raamat
Töölepingu lõppemine. Vastutus. Rakendussätted
1. juulist 2009 muutus töölepingu olemus – sellest sai võlaõiguslik leping, millele laieneb võlaõigusseaduse üldosa ja selle eriosast käsunduslepingu sätted uues töölepinguseaduses sätestatud erisustega. Uuest töölepingu seadusest sai seega erisuste seadus ja ainuüksi selle tundmisest ei piisa, lisaks peab end kurssi viima ka võlaõiguse põhimõtetega.
Sarja „Tööõigus 2009“ esimene raamat keskendub töölepingu sõlmimisele ja varalisele vastutusele, selgitades ka konkreetseid võlaõiguse sätteid, mis kohalduvad töölepingule. Teises raamatus käsitletakse töötajate ja tööandjate kohustusi ja õigusi, peatudes pikemalt saladuse hoidmise kohustuse juures, konkurentsipiirangu kokkuleppel ja koolituskokkuleppel. Selgitatakse, kuidas toimub uue töölepingu seaduse alusel töötasu maksmine ning kirjeldatakse töö- ja puhkeaja ning puhkuse regulatsiooni.
Kolmandas raamatus käsitletakse töölepingu seaduse sätted, eriti töölepingu lõpetamise küsimusi, mis eeldavad hoolikat võlaõiguslike üldpõhimõtete järgimist. Iga töölepingu ülesütlemise juhul tuleb kaaluda, mis on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Just töölepingu lõpetamise ja poolte vastutuse teemad põhjustavad enim töövaidlusi.
Sisukord
1. Mõisted 11
Mõisted 13
Hea usu põhimõte 13
Mõistlikkuse põhimõte 14
Tavad ja praktika 15
Kirjalik vorm ja kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm 15
Vääramatu jõud 16
2. Töölepingulõppemine 17
2.1 Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed 19
2.2 Töölepingu lõpetamine kokkuleppel 21
2.3 Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel 22
2.4 Töölepingust taganemise keeld 25
2.5 Töölepingu lõppemine ülesütlemisega 27
2.6 Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel 29
3. Ülesütlemine 33
3.1 Töölepingu ülesütlemisnormistik 35
3.2 Ülesütlemise viisid 36
3.2.1 Töölepingu korraline ülesütlemine 37
3.2.2 Töölepingu ülesütlemine katseajal 39
3.2.3 Töölepingu erakorraline ülesütlemine 41
3.2.3.1 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 42
3.2.3.2 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel 54
3.2.3.3 Töölepingute kollektiivne koondamine 57
3.2.3.4 Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt 58
3.3 Ülesütlemise piirangud 60
3.3.1 Üldised ülesütlemise piirangud 60
3.3.2 Raseda või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus 62
3.3.3 Töötajate esindajatega töölepingu ülesütlemise erisusi 64
3.4 Ülesütlemise kord 65
3.4.1 Ülesütlemisavaldus 65
3.4.2 Ülesütlemisest etteteatamine katseajal 67
3.4.3 Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad 68
3.4.4 Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad 69
3.4.5 Vaba aja andmise kohustus 70
3.4.6 Ülesütlemise hüvitis 71
3.4.6.1 Töölepingu seadusliku ülesütlemisega seotud hüvitis 71
3.4.6.2 Lepingu rikkumisega seotud hüvitised 74
3.4.7 Töölepingute kollektiivse ülesütlemise menetlusreeglid 76
3.4.7.1 Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel koondamisel 77
3.4.7.2 Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest 79
3.4.7.3 Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg 79
3.5 Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine 82
3.5.1 Ülesütlemise tühisus 82
3.5.1.1 Seadusest tuleneva aluse puudumine 82
3.5.1.2 Seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine 84
3.5.1.3 Tühisus ja tühistamine TsÜSi alusel 85
3.5.2 Ülesütlemise vaidlustamine ülesütlemise tühisusele tuginedes 86
3.5.3 Ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega 90
3.5.4 Töövaidlus 91
3.5.5 Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis 94
3.5.6 Kahju hüvitamine töösuhte jätkumisel 97
3.5.7 Hüvitis töösuhte lõppemise korral kohtus või töövaidluskomisjonis 98
3.5.8 Töötaja nõuete aegumise erisus 99
4. Töölepingu üleminek 101
4.1 Töölepingu kehtivus tööandja surma korral 103
4.2 Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul 105
4.3 Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul 109
5. Vastutus 111
5.1 Võlaõiguslik vastutus 113
5.1.1 Töötaja vastutus 114
5.1.2 Tööandja vastutus 115
5.2 Riiklik järelevalve 117
5.3 Väärteod 124
6. Rakendussätted 127
6.1 Üleminekuperiood 129
6.1.1 Töölepingutele kohaldatav seadus 129
6.2 Asjaoludele ja toimingutele kohaldatav seadus 138
6.3 Tähtajalise töölepingu lõpetamise erisusi 141
6.4 Tööraamatud 143
6.5 Tööaasta arvestuselt üleminek kalendriaasta arvestusele puhkuse andmisel 145
7. Raamatu kokkuvõte 147
7.1 Eelnõu seaduse muutmise kohta 149
7.2 Seaduse muudatused seisuga 04.06.2009 151
Arvustused
Tööõigussari „Töölepingu seadus 2009“ on tõesti praktiline ja vaatleb seadust kasutaja vaatepunktist. Oma klientettevõtete igapäevaste personaliteemade lahendamiseks vajalikku teavet sain sealt palju ning kindlasti võtan raamatud taas välja, kui lahendamist ootab mõni keerukam probleem. Kasvõi selleks, et oma mõtetele kinnitust või vastuväiteid leida. Soovitaksin raamatut nii algajatele kui ka juba kogenud personalitöötajatele, valdkonna tudengitele õppematerjaliks ning kindlasti ka ettevõtte juhtidele. Raamatud on kirjutatud ladusas stiilis ning sisaldab palju praktilisi näiteid ja kommentaare. Meeldis ka see, raamatud on ehitatud üles teemade lõikes ning korraga leiab käsitlust kogu teema. Seaduses võivad ühe teema kohta käivad paragrahvid olla erinevates peatükkides ja seega võib lugeja seaduse pealiskaudsel lugemisel midagi olulist arvesse võtmata jätta.
Autorid on väga oskuslikult kasutanud oma kogemust. Kuna nad on ühelt poolt ise suurte kogemustega praktikud ning teisalt olnud kokkupuutes uue seaduse väljatöötamisega, siis tõstab see olulisel määral raamatus kajastatud arvamuse usaldusväärsust. See on ka üks põhjustest, miks võiks seda sarja eelistada mitmetele teistele uue töölepingu seaduse teemalistele väljaannetele.
Mulle meeldib eriti, et autorid on pööranud tähelepanu seaduse rakendamiseks vajalike mõistete selgitamisele, sest ilma mõistetest nagu „hea usu põhimõte“ või „mõistlikkuse põhimõte“ aru saamata pole võimalik oma toiminguid seadusega kooskõlas hoida.
Esile tooksin veel ka autorite panuse luua laiem pilt, sest töölepingu seaduse rakendamiseks ei piisa enam vaid tööseadustest, vaid tuleb hästi tunda ka Võlaõigusseaduse (eriti üldosa ja käsunduslepingu ptk) ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud põhimõtteid. Autorid selgitavad neid põhimõtteid teemade lõikes läbi sarja ning loovad seega seaduse mõistmiseks vajaliku laiema tausta ja seosed. Ka see eristab antud sarja mitmetest teistest uue töölepingu seaduse teemalistest väljaannetest.
Tegu on raamatutega, mis ei õpeta pelgalt dokumendiblanketis lünki täitma, vaid selgitavad seaduse mõtet ning võimaldavad kaasa mõelda.
Töölepingu seadus 2009 III raamat
Kirjeldus
1. juulist 2009 muutus töölepingu olemus – sellest sai võlaõiguslik leping, millele laieneb võlaõigusseaduse üldosa ja selle eriosast käsunduslepingu sätted uues töölepinguseaduses sätestatud erisustega. Uuest töölepingu seadusest sai seega erisuste seadus ja ainuüksi selle tundmisest ei piisa, lisaks peab end kurssi viima ka võlaõiguse põhimõtetega.
Sarja „Tööõigus 2009“ esimene raamat keskendub töölepingu sõlmimisele ja varalisele vastutusele, selgitades ka konkreetseid võlaõiguse sätteid, mis kohalduvad töölepingule. Teises raamatus käsitletakse töötajate ja tööandjate kohustusi ja õigusi, peatudes pikemalt saladuse hoidmise kohustuse juures, konkurentsipiirangu kokkuleppel ja koolituskokkuleppel. Selgitatakse, kuidas toimub uue töölepingu seaduse alusel töötasu maksmine ning kirjeldatakse töö- ja puhkeaja ning puhkuse regulatsiooni.
Kolmandas raamatus käsitletakse töölepingu seaduse sätted, eriti töölepingu lõpetamise küsimusi, mis eeldavad hoolikat võlaõiguslike üldpõhimõtete järgimist. Iga töölepingu ülesütlemise juhul tuleb kaaluda, mis on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Just töölepingu lõpetamise ja poolte vastutuse teemad põhjustavad enim töövaidlusi.
Lisainfo
Sisukord
1. Mõisted 11
Mõisted 13
Hea usu põhimõte 13
Mõistlikkuse põhimõte 14
Tavad ja praktika 15
Kirjalik vorm ja kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm 15
Vääramatu jõud 16
2. Töölepingulõppemine 17
2.1 Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed 19
2.2 Töölepingu lõpetamine kokkuleppel 21
2.3 Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel 22
2.4 Töölepingust taganemise keeld 25
2.5 Töölepingu lõppemine ülesütlemisega 27
2.6 Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel 29
3. Ülesütlemine 33
3.1 Töölepingu ülesütlemisnormistik 35
3.2 Ülesütlemise viisid 36
3.2.1 Töölepingu korraline ülesütlemine 37
3.2.2 Töölepingu ülesütlemine katseajal 39
3.2.3 Töölepingu erakorraline ülesütlemine 41
3.2.3.1 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 42
3.2.3.2 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel 54
3.2.3.3 Töölepingute kollektiivne koondamine 57
3.2.3.4 Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt 58
3.3 Ülesütlemise piirangud 60
3.3.1 Üldised ülesütlemise piirangud 60
3.3.2 Raseda või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus 62
3.3.3 Töötajate esindajatega töölepingu ülesütlemise erisusi 64
3.4 Ülesütlemise kord 65
3.4.1 Ülesütlemisavaldus 65
3.4.2 Ülesütlemisest etteteatamine katseajal 67
3.4.3 Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad 68
3.4.4 Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad 69
3.4.5 Vaba aja andmise kohustus 70
3.4.6 Ülesütlemise hüvitis 71
3.4.6.1 Töölepingu seadusliku ülesütlemisega seotud hüvitis 71
3.4.6.2 Lepingu rikkumisega seotud hüvitised 74
3.4.7 Töölepingute kollektiivse ülesütlemise menetlusreeglid 76
3.4.7.1 Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel koondamisel 77
3.4.7.2 Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest 79
3.4.7.3 Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg 79
3.5 Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine 82
3.5.1 Ülesütlemise tühisus 82
3.5.1.1 Seadusest tuleneva aluse puudumine 82
3.5.1.2 Seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine 84
3.5.1.3 Tühisus ja tühistamine TsÜSi alusel 85
3.5.2 Ülesütlemise vaidlustamine ülesütlemise tühisusele tuginedes 86
3.5.3 Ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega 90
3.5.4 Töövaidlus 91
3.5.5 Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis 94
3.5.6 Kahju hüvitamine töösuhte jätkumisel 97
3.5.7 Hüvitis töösuhte lõppemise korral kohtus või töövaidluskomisjonis 98
3.5.8 Töötaja nõuete aegumise erisus 99
4. Töölepingu üleminek 101
4.1 Töölepingu kehtivus tööandja surma korral 103
4.2 Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul 105
4.3 Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul 109
5. Vastutus 111
5.1 Võlaõiguslik vastutus 113
5.1.1 Töötaja vastutus 114
5.1.2 Tööandja vastutus 115
5.2 Riiklik järelevalve 117
5.3 Väärteod 124
6. Rakendussätted 127
6.1 Üleminekuperiood 129
6.1.1 Töölepingutele kohaldatav seadus 129
6.2 Asjaoludele ja toimingutele kohaldatav seadus 138
6.3 Tähtajalise töölepingu lõpetamise erisusi 141
6.4 Tööraamatud 143
6.5 Tööaasta arvestuselt üleminek kalendriaasta arvestusele puhkuse andmisel 145
7. Raamatu kokkuvõte 147
7.1 Eelnõu seaduse muutmise kohta 149
7.2 Seaduse muudatused seisuga 04.06.2009 151
Arvustused (1)
Tööõigussari „Töölepingu seadus 2009“ on tõesti praktiline ja vaatleb seadust kasutaja vaatepunktist. Oma klientettevõtete igapäevaste personaliteemade lahendamiseks vajalikku teavet sain sealt palju ning kindlasti võtan raamatud taas välja, kui lahendamist ootab mõni keerukam probleem. Kasvõi selleks, et oma mõtetele kinnitust või vastuväiteid leida. Soovitaksin raamatut nii algajatele kui ka juba kogenud personalitöötajatele, valdkonna tudengitele õppematerjaliks ning kindlasti ka ettevõtte juhtidele. Raamatud on kirjutatud ladusas stiilis ning sisaldab palju praktilisi näiteid ja kommentaare. Meeldis ka see, raamatud on ehitatud üles teemade lõikes ning korraga leiab käsitlust kogu teema. Seaduses võivad ühe teema kohta käivad paragrahvid olla erinevates peatükkides ja seega võib lugeja seaduse pealiskaudsel lugemisel midagi olulist arvesse võtmata jätta.
Autorid on väga oskuslikult kasutanud oma kogemust. Kuna nad on ühelt poolt ise suurte kogemustega praktikud ning teisalt olnud kokkupuutes uue seaduse väljatöötamisega, siis tõstab see olulisel määral raamatus kajastatud arvamuse usaldusväärsust. See on ka üks põhjustest, miks võiks seda sarja eelistada mitmetele teistele uue töölepingu seaduse teemalistele väljaannetele.
Mulle meeldib eriti, et autorid on pööranud tähelepanu seaduse rakendamiseks vajalike mõistete selgitamisele, sest ilma mõistetest nagu „hea usu põhimõte“ või „mõistlikkuse põhimõte“ aru saamata pole võimalik oma toiminguid seadusega kooskõlas hoida.
Esile tooksin veel ka autorite panuse luua laiem pilt, sest töölepingu seaduse rakendamiseks ei piisa enam vaid tööseadustest, vaid tuleb hästi tunda ka Võlaõigusseaduse (eriti üldosa ja käsunduslepingu ptk) ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud põhimõtteid. Autorid selgitavad neid põhimõtteid teemade lõikes läbi sarja ning loovad seega seaduse mõistmiseks vajaliku laiema tausta ja seosed. Ka see eristab antud sarja mitmetest teistest uue töölepingu seaduse teemalistest väljaannetest.
Tegu on raamatutega, mis ei õpeta pelgalt dokumendiblanketis lünki täitma, vaid selgitavad seaduse mõtet ning võimaldavad kaasa mõelda.