Töö ruulib!

Laszlo Bocki raamat on tõeline äratuskell, mis tuletab meile kõigile meelde, et Eestis kaotati teoorjus 1868. aastal. Formaalselt oleme vabad, kuid kas meie mõtteviis on harjunud selle uue reaalsusega. Igapäevaelus näeme palju stressi all kannatavaid inimesi, kes on alamotiveeritud ega suuda realiseerida kogu oma potentsiaali. Ei olda õnnelikud, ei tunta rõõmu oma lähedastest ega tööst. Soovitan raamatut lugeda kui eneseabi juhendit. Lennuki turvainstruktsioonis on üks oluline punkt: hapnikumask tuleb esmalt endale pähe panna ja alles siis alusta teiste aitamist. Nii on ka selle raamatuga: enne kui organisatsioonis raamatus kirjeldatud põhimõtteid rakendada, peaks juht esitama endale küsimuse, kas ta on selleks valikuks valmis. Kas ta on oma isiklikus elus valmis neid põhimõtteid rakendama? Sergei ja Larry teisendasid oma arusaamad elust, ettevõtte tegevuskoodeksiks – kultuuriks.

Inimese vabaduse määravad tema valikud ja ta on just nii õnnelik, kui palju ta on pühendunud oma valikute elluviimisele. Kui oled oma valikud jätnud tegemata, siis oled teiste poolt mõjutatav ja tõugatav ning see ongi stressi allikaks. Laszlo Bocki raamatust leiad kinnitust, et valikuvabadus loob piiramatuid võimalusi. Igaühele meist. Kõige raskem on olla aus ja seda endale tunnistada.

Raamatu lõpus kirjeldab autor, kuidas ta Google’i organisatsioonikultuuri rakendamise käigus avastas, et nad ei teinudki midagi uut. Kõige juured on looduses, kust me pärineme. Meie igaühe otsustada on, kas areneda või anda see võimalus tugevamatele ja paremini kohastuvatele liikidele. Viimast nimetakse ärimaailmas konkurentsiks.

Google’i personalivaldkonna asedirektor Laszlo Bock on kirjutanud suurepärase raamatu „Töö ruulib!”. Etteruttavalt ütlen, et tegemist on ühega parimatest juhtimisraamatutest! Raamat annab ülevaate, kuidas 16 aastaga on ühest idufirmast saanud maailma väärtuslikumaid ettevõtteid (Forbesi pingereas 3. kohal), kus töötab rohkem kui 50 000 inimest. Google on Laszlo tööajal vähemalt sada korda tunnistatud parimaks tööandjaks.

Laszlo kirjutab selgelt, ilma ameerikaliku sõnavahuta, millised juhtimispõhimõtted töötavad ja millised mitte. Raamatule lisab praktilist väärtust kindlasti ka see, et põhimõtete ja süsteemide efektiivsuse kinnituseks kasutab Laszlo Bock järjekindlalt teaduslikke fakte ja uuringute tulemusi. Näiteks väidet „Anna inimestele rohkem vabadust” kinnitavad konkreetsed uuringud ja mõõdetavad tulemused. Hea on see, et autor näitab: hea juhtimine ei maksa palju (tihti mitte midagi), kuid loob väga palju väärtust.

Suur osa raamatus kirjeldatud juhtimispõhimõtetest on sellised, millega juhid nõustuvad, kuid mida nad praktikas ei järgi. Näiteks: „Palka üksnes neid, kes on sinust paremad”. Olen järjekindlalt ka ise soovitanud kasutada värbamisel sama põhimõtet. Üldjuhul on juhid nõus, kuid töö käigus leitakse mitmeid põhjusi, miks teha järeleandmisi. Just nimelt põhimõtete järeleandmatu järgimine on väärtus, mida raamatut lugedes oluliseks saab pidada. Veidi teistmoodi öeldes: kultuur on tähtsam kui strateegiad. Kultuur algab aga põhimõtetest.

Raamatu teevad suurepäraseks mõnusad ja väärtust lisavad illustratsioonid – need on hoolikalt valitud just nimelt nii, et teevad esitatud põhimõtted ja tehnikad arusaadavaks ja meeldejäävaks. Nii mõndagi seisukohta võib mõnel juhil olla valus lugeda („me teame, et vahendusportaalid ei tööta, sest me proovisime neid”), kuid lõppkokkuvõttes aitab leida oma ettevõttes uusi lahendusi.

Kui hoolikalt lugeda, siis võib see raamat olla väga hea praktiline ja teaduslikult põhjendatud õpik. Siit leiab juhtnööre, kuidas paremini juhtida („koolitamine on lihtsalt öeldes üks kõige suurema mõjuga tegevusi, mida juht võib läbi viia”), kuidas organiseerida personalitööd („ärge laske juhtidel meeskondade palkamisotsuseid üksipäini langetada”), kuidas teha otsuseid („iga otsuse langetamine vähendab järgmiste otsuste langetamise suutlikkust”), ja palju muudki.

Soovitan seda raamatut kindlasti lugeda nii kõigil juhtidel kui ka personalitöötajatel (kes inimeste arendamisega tegelevad).

Mõni organisatsioon tõmbab talente ligi nagu kärbsepaber kärbseid. Soovunelm? Sugugi mitte, ütleb Google’i personalijuht Laszlo Bock raamatus „Töö ruulib!”. Laszlo Bock puistab varrukast lihtsaid reegleid, mis aitavad ettevõtet muuta tõeliseks talendimagnetiks.

Enamik Bocki soovitusi ei nõua suurt rahakotti, ainult pealehakkamist, head tahet ja järjekindlust. Keskmine ettevõte ei saa pakkuda tasuta lõunaid või premeerida parimaid aktsiaoptsioonidega. Palju raha polegi vaja, ütleb Bock ja pakub välja mitu ideed, mis võivad esialgu tunduda võõristavad või liiga radikaalsed, näiteks üleskutse võtta juhtidelt ära võim või lindistada juhtkonna koosolekuid ja teha need kõigile kättesaadavaks. Alustada saab ka lihtsamatest asjadest ja kõige paremad algatused tulevad Google’is enamasti töötajatelt.

Pidev valmisolek eksperimenteerida, kliendikesksus ja erakordsete annete palkamine – need on põhilised väärtused, millele Google keskendub. Kui eemaldada firmakultuurilt kõik „pasunad ja viled”, nagu näiteks tasuta kohvikud, pesumasinad, massaažiseansid või koerad büroos, jääb Bocki sõnul alles ikka seesama ettevõte, mille fookuses hoitakse innovatsiooni ja loovust.

Miks seda kõike tehakse? Bock toob välja mõned ratsionaalsed eesmärgid.
• Kommuuni loomine. Miniköögid pole büroode keskmesse loodud mitte sellepärast, nagu arvaks juhid, et guuglerid on pidevalt näljased. Köökide eesmärk on tekitada palju sobivaid kohti mitteametlikuks suhtlemiseks.
• Innovatsiooni soodustamine. Kui kuulata, millest inimesed köögis räägivad, siis domineerivad vestlustes tooted, kliendid ja uued projektid. Bock soovitab luua sellise keskkonna, mis soodustaks suurema hulga ideede genereerimist.
• Suurem efektiivsus. Tasuta teenuste eesmärk on vabastada inimesed olmeprobleemidest, et nad saaksid täie jõuga tööle pühenduda.