Väärkäitumine
Käitumisökonoomika tagamaad
Forbesi aasta parim äriraamat.
Economisti aasta parim majandus- ja äriraamat.
Financial timesi ja McKinsey aasta parima äriraamatu nominent.
Amazoni aasta parim äri- ja juhtimisraamat.
Nobeli auhinna laureaat Richard H. Thaler on kogu oma karjääri vältel uurinud radikaalset eeldust, et majanduse keskne mõjutegur on inimene ‒ ennustatav ja vigu tegema kalduv indiviid. Thaleri haarav ja tihti lõbus raamat aitab tuua majanduse tagasi maa peale ‒ ja muuta meie arvamust nii iseendast kui ka maailmast.
Traditsiooniline majandusteadus eeldab, et majanduses osalejad on ratsionaalsed. Thaler aga mõistis juba oma teadustee alguses, et tegelikud inimesed ei ole sellised robotid. Ükskõik, kas ostame endale kella, müüme korvpallipileteid või taotleme kodulaenu, ikka langeme kallutatuse ohvriks ja teeme otsuseid, mis hälbivad standarditest või majandusteadlaste eeldatud ratsionaalsusest. Teisisõnu, me väärkäitume. Ja mis veelgi tähtsam, meie väärkäitumisel on tagajärjed. Kui esialgu ei võtnud majandusteadlased inimeste väärkäitumist ja selle tagajärgi tõsiselt, siis nüüd on see uurimisvaldkond üks tähtsamaid, millele nii elus, äris kui ka poliitikas paremate otsuste tegemiseks loodetakse.
Käitumisökonoomika isa Richard Thaler ühendab psühholoogiateaduse hiljutised avastused ning inimeste ajendite ja turukäitumise kohta kogutud praktilised teadmised. Kui majandus kohtub psühholoogiaga, on tulemused tihti nii tavainimeste, juhtide kui ka poliitikute jaoks ühtlasi põhjapanevad ja naljakad. Autor valgustab uuest küljest nii kodust eelarvet, telemänge, kui ka selliseid uusi ärisid nagu Uber.
Raamat „Väärkäitumine“ näitab, kuidas inimeste valearvestuste uurimine võib aidata meid nii eraelus, äris kui ka poliitikas paremate otsusteni.
Autorist
Richard H. Thaler on Chicago ülikooli käitumis- ja majandusteaduse professor.
Sisukord
1. Väidetavalt tähtsusetud tegurid 23
2. Omandi üleväärtustamise efekt 33
3. Nimekiri 43
4. Väärtusteooria 49
5. California unistus 61
6. Kadalipp 70
II Mõtteline arvepidamine. 1979–1985
7. Soodsad ostud ja raha koorimine 87
8. Pöördumatu kulu 96
9. Ämbrid ja eelarved 108
10. Pokkerilauas 115
III Enesekontroll. 1975–1988
11. Tahtejõud? Milles küsimus? 123
12. Planeerija ja Tegija 138
Vahemäng
13. Väärkäitumine päris maailmas 155
IV Koostöö Dannyga. 1984–1985
14. Mis tundub õiglane? 169
15. Mängud õiglusega 185
16. Kruusid 193
V. Koostöö majandusinimestega. 1986–1994
17. Arutelu algab 205
18. Anomaaliad 216
19. Meeskonna loomine 224
20. Kitsas raamistamine Upper East Side’il 235
VI Rahandus. 1983–2003
21. Iludusvõistlus 257
22. Kas aktsiaturud reageerivad üle? 269
23. Reageerimine üle reageerimisele 279
24. Hind ei ole õige 285
25. Kinniste investeerimisfondide lahing 293
26. Äädikakärbsed, jäämäed ja negatiivsed aktsiahinnad 301
VII. Tere tulemast Chicagosse. 1995 KUNI TÄNASENI
27. Õigusalased õpingud 315
28. Kabinetid 331
29. Jalgpall 339
30. Telemängud 361
VIII Abikäsi. 2004 KUNI TÄNASENI
31. Säästa homme rohkem 377
32. Avalikustamine 394
33. Nügimine Ühendkuningriigis 402
Lõpetuseks. KUIDAS EDASI? 421
Viited 431
Arvustused
Richard Thaler võitis 2017. aastal Nobeli majandusauhinna panuse eest käitumisökonoomika uurimisse. Ta on kogu karjääri vältel uurinud inimeste tegelikku käitumist ja selle mõju majanduslikele otsustele, sh säästmisele, investeerimisele ja tarbimisele.
Nobeli auhinda ei anta tavaliselt ärikoolis töötavale majandusteadlasele, aga Richard Thaler on mitmes mõttes ebatavaline. Ta on tegelenud erialadevahelise uurimistööga, mis hõlmab nii majandusteadust, ärijuhtimist kui ka psühholoogiat. Thaler on töötanud paljudes eri valdkondades, millest mõned pälvivad majandusteadlaste tähelepanu harva. Märkimisväärne on seegi, et tema töö tulemusi on tihti praktikas rakendatud ning need on otseselt mõjutanud investorite, ettevõtjate ja valitsusasutuste otsuseid.
Ratsionaalsuse eeldus
Majandusteoorias on tavaliselt eeldatud, et majanduses tegutsevad üdini ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Homo economicus teeb alati seda, mis on talle parim, arvestades täielikult olemasolevat teavet, muu hulgas ka teadmisi kauge tuleviku kohta. Tegelikult ei ole aga keegi nii teadlik, tulevikku vaatav ja loogiliselt mõtlev. Seda ratsionaalsuse eeldust on lihtne kõrvale heita, aga mis peaks olema selle asemel? Kui me lihtsalt eeldaksime, et inimeste käitumises pole loogikat ega tervet mõistust, siis ei oleks sellest teadusele mingit kasu, sest teadlastel oleks võimatu inimkäitumist selgitada või ennustada. Richard Thaleri panus probleemi lahendamisse on olnud võtmetähtsusega, sest ta sidus majandusteaduse ja psühholoogia. Inimeste käitumine on mitmel keerukal moel mõjutatud paljudest teguritest. Psühholoogia ja teiste käitumisteaduse harude abil on aga võimalik ennustada mõnd käitumise seaduspära, millel on majandusotsustele otsene mõju.
Üks põhjuseid, miks inimesed ei ole täiesti ratsionaalsed, võib olla see, et kõigi võimalike tagajärgedega arvestamine tekitab liiga palju tüli või kulutusi ja see kaalub saadava kasu üles. Näib, et otsuste tegemisel on inimeste jaoks tähtis vaid mingi hulk aspekte ning kõik muu jääb tagaplaanile. See kognitiivne eelarvamus ehk raamimine (ingl framing) võib tähendada, et olulised probleemid jäävad märkamata, aga teisalt vähendab see otsuse tegemise keerukust. Autoostja vaatab näiteks ainult Volvosid, sest tema peres on alati Volvoga sõidetud. Investor ostab näiteks ainult Eesti aktsiaid, sest ta elab Eestis. Nooruk valib näiteks oma haridustee ilma, et ta mõtleks, mis ala spetsialiste 40 aasta pärast vajatakse. Thaler on näidanud, et sellise piiratud ratsionaalsuse (ingl bounded rationality) uurimine on tähtis, mõistmaks investeerimisvalikuid, tarbijate käitumist ja hinnakujundust finantsturgudel.
Teiste inimeste mõju ebaratsionaalsele käitumisele on suur
Thaler pani kahtluse alla ka ühe teise homo economicus’e eelduse, nimelt, et inimesed on individualistid ja arvestavad ainult enda heaoluga. Tõde on hoopis see, et inimesed võrdlevad end teistega ja lasevad sel võrdlusel oma käitumist mõjutada. Perepea võib hakata uut autot tahtma, kui näeb, et naabrite garaaži on ilmunud uus ja suurem sõiduk. Heategevusele annetatakse selleks, et teisi aidata, et käituda altruistlikult. Psühholoogias nähakse kadedust, ahnust ja kaastundlikkust käitumise peamiste tagantlükkajatena. On selge, et enese teistega võrdlemine võib mõjutada ka majandusvallas tehtud valikuid. Ebaratsionaalsete ajendite mõistmine aitab selgitada tarbijate käitumist, maksukuulekust ja suhtumist valitsusse.
Thaler ei ole rahuldunud ainult inimkäitumisest arusaamisega. Ta on kasutanud seda arusaamist ka selleks, et töötada välja meetodid, millega võimalike halbade tagajärgedega käitumist mõjutada. Kogu majandusteaduses uuritakse üha enam, kuidas inimesed tegelikult käituvad.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.
Väärkäitumine
Kirjeldus
Forbesi aasta parim äriraamat.
Economisti aasta parim majandus- ja äriraamat.
Financial timesi ja McKinsey aasta parima äriraamatu nominent.
Amazoni aasta parim äri- ja juhtimisraamat.
Nobeli auhinna laureaat Richard H. Thaler on kogu oma karjääri vältel uurinud radikaalset eeldust, et majanduse keskne mõjutegur on inimene ‒ ennustatav ja vigu tegema kalduv indiviid. Thaleri haarav ja tihti lõbus raamat aitab tuua majanduse tagasi maa peale ‒ ja muuta meie arvamust nii iseendast kui ka maailmast.
Traditsiooniline majandusteadus eeldab, et majanduses osalejad on ratsionaalsed. Thaler aga mõistis juba oma teadustee alguses, et tegelikud inimesed ei ole sellised robotid. Ükskõik, kas ostame endale kella, müüme korvpallipileteid või taotleme kodulaenu, ikka langeme kallutatuse ohvriks ja teeme otsuseid, mis hälbivad standarditest või majandusteadlaste eeldatud ratsionaalsusest. Teisisõnu, me väärkäitume. Ja mis veelgi tähtsam, meie väärkäitumisel on tagajärjed. Kui esialgu ei võtnud majandusteadlased inimeste väärkäitumist ja selle tagajärgi tõsiselt, siis nüüd on see uurimisvaldkond üks tähtsamaid, millele nii elus, äris kui ka poliitikas paremate otsuste tegemiseks loodetakse.
Käitumisökonoomika isa Richard Thaler ühendab psühholoogiateaduse hiljutised avastused ning inimeste ajendite ja turukäitumise kohta kogutud praktilised teadmised. Kui majandus kohtub psühholoogiaga, on tulemused tihti nii tavainimeste, juhtide kui ka poliitikute jaoks ühtlasi põhjapanevad ja naljakad. Autor valgustab uuest küljest nii kodust eelarvet, telemänge, kui ka selliseid uusi ärisid nagu Uber.
Raamat „Väärkäitumine“ näitab, kuidas inimeste valearvestuste uurimine võib aidata meid nii eraelus, äris kui ka poliitikas paremate otsusteni.
Autorist
Richard H. Thaler on Chicago ülikooli käitumis- ja majandusteaduse professor.
Lisainfo
Sisukord
1. Väidetavalt tähtsusetud tegurid 23
2. Omandi üleväärtustamise efekt 33
3. Nimekiri 43
4. Väärtusteooria 49
5. California unistus 61
6. Kadalipp 70
II Mõtteline arvepidamine. 1979–1985
7. Soodsad ostud ja raha koorimine 87
8. Pöördumatu kulu 96
9. Ämbrid ja eelarved 108
10. Pokkerilauas 115
III Enesekontroll. 1975–1988
11. Tahtejõud? Milles küsimus? 123
12. Planeerija ja Tegija 138
Vahemäng
13. Väärkäitumine päris maailmas 155
IV Koostöö Dannyga. 1984–1985
14. Mis tundub õiglane? 169
15. Mängud õiglusega 185
16. Kruusid 193
V. Koostöö majandusinimestega. 1986–1994
17. Arutelu algab 205
18. Anomaaliad 216
19. Meeskonna loomine 224
20. Kitsas raamistamine Upper East Side’il 235
VI Rahandus. 1983–2003
21. Iludusvõistlus 257
22. Kas aktsiaturud reageerivad üle? 269
23. Reageerimine üle reageerimisele 279
24. Hind ei ole õige 285
25. Kinniste investeerimisfondide lahing 293
26. Äädikakärbsed, jäämäed ja negatiivsed aktsiahinnad 301
VII. Tere tulemast Chicagosse. 1995 KUNI TÄNASENI
27. Õigusalased õpingud 315
28. Kabinetid 331
29. Jalgpall 339
30. Telemängud 361
VIII Abikäsi. 2004 KUNI TÄNASENI
31. Säästa homme rohkem 377
32. Avalikustamine 394
33. Nügimine Ühendkuningriigis 402
Lõpetuseks. KUIDAS EDASI? 421
Viited 431
Arvustused (1)
Richard Thaler võitis 2017. aastal Nobeli majandusauhinna panuse eest käitumisökonoomika uurimisse. Ta on kogu karjääri vältel uurinud inimeste tegelikku käitumist ja selle mõju majanduslikele otsustele, sh säästmisele, investeerimisele ja tarbimisele.
Nobeli auhinda ei anta tavaliselt ärikoolis töötavale majandusteadlasele, aga Richard Thaler on mitmes mõttes ebatavaline. Ta on tegelenud erialadevahelise uurimistööga, mis hõlmab nii majandusteadust, ärijuhtimist kui ka psühholoogiat. Thaler on töötanud paljudes eri valdkondades, millest mõned pälvivad majandusteadlaste tähelepanu harva. Märkimisväärne on seegi, et tema töö tulemusi on tihti praktikas rakendatud ning need on otseselt mõjutanud investorite, ettevõtjate ja valitsusasutuste otsuseid.
Ratsionaalsuse eeldus
Majandusteoorias on tavaliselt eeldatud, et majanduses tegutsevad üdini ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Homo economicus teeb alati seda, mis on talle parim, arvestades täielikult olemasolevat teavet, muu hulgas ka teadmisi kauge tuleviku kohta. Tegelikult ei ole aga keegi nii teadlik, tulevikku vaatav ja loogiliselt mõtlev. Seda ratsionaalsuse eeldust on lihtne kõrvale heita, aga mis peaks olema selle asemel? Kui me lihtsalt eeldaksime, et inimeste käitumises pole loogikat ega tervet mõistust, siis ei oleks sellest teadusele mingit kasu, sest teadlastel oleks võimatu inimkäitumist selgitada või ennustada. Richard Thaleri panus probleemi lahendamisse on olnud võtmetähtsusega, sest ta sidus majandusteaduse ja psühholoogia. Inimeste käitumine on mitmel keerukal moel mõjutatud paljudest teguritest. Psühholoogia ja teiste käitumisteaduse harude abil on aga võimalik ennustada mõnd käitumise seaduspära, millel on majandusotsustele otsene mõju.
Üks põhjuseid, miks inimesed ei ole täiesti ratsionaalsed, võib olla see, et kõigi võimalike tagajärgedega arvestamine tekitab liiga palju tüli või kulutusi ja see kaalub saadava kasu üles. Näib, et otsuste tegemisel on inimeste jaoks tähtis vaid mingi hulk aspekte ning kõik muu jääb tagaplaanile. See kognitiivne eelarvamus ehk raamimine (ingl framing) võib tähendada, et olulised probleemid jäävad märkamata, aga teisalt vähendab see otsuse tegemise keerukust. Autoostja vaatab näiteks ainult Volvosid, sest tema peres on alati Volvoga sõidetud. Investor ostab näiteks ainult Eesti aktsiaid, sest ta elab Eestis. Nooruk valib näiteks oma haridustee ilma, et ta mõtleks, mis ala spetsialiste 40 aasta pärast vajatakse. Thaler on näidanud, et sellise piiratud ratsionaalsuse (ingl bounded rationality) uurimine on tähtis, mõistmaks investeerimisvalikuid, tarbijate käitumist ja hinnakujundust finantsturgudel.
Teiste inimeste mõju ebaratsionaalsele käitumisele on suur
Thaler pani kahtluse alla ka ühe teise homo economicus’e eelduse, nimelt, et inimesed on individualistid ja arvestavad ainult enda heaoluga. Tõde on hoopis see, et inimesed võrdlevad end teistega ja lasevad sel võrdlusel oma käitumist mõjutada. Perepea võib hakata uut autot tahtma, kui näeb, et naabrite garaaži on ilmunud uus ja suurem sõiduk. Heategevusele annetatakse selleks, et teisi aidata, et käituda altruistlikult. Psühholoogias nähakse kadedust, ahnust ja kaastundlikkust käitumise peamiste tagantlükkajatena. On selge, et enese teistega võrdlemine võib mõjutada ka majandusvallas tehtud valikuid. Ebaratsionaalsete ajendite mõistmine aitab selgitada tarbijate käitumist, maksukuulekust ja suhtumist valitsusse.
Thaler ei ole rahuldunud ainult inimkäitumisest arusaamisega. Ta on kasutanud seda arusaamist ka selleks, et töötada välja meetodid, millega võimalike halbade tagajärgedega käitumist mõjutada. Kogu majandusteaduses uuritakse üha enam, kuidas inimesed tegelikult käituvad.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.