psühholoogia

12 elu mängureeglit

Vastumürk kaosele
12 elu mängureeglit pilt
Autor: Jordan B. Peterson Lehekülgi: 464 Ilmumisaeg: 21.11.2019 Kirjastus: AS Äripäev

Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias „meie aja mõjukaim intellektuaal“.

 

Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna.

Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni.

Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab.

Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga.

Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas.

Tellimine


Failid
Arvustused
Mihkel Kunnus
kultuurikriitik

Jordan Peterson – täiskasvanulikkuse õpetaja

Kes pole veel kuulnud „hetkel kõige mõjukamast Lääne intellektuaalist“, Kanada kliinilisest psühholoogist ja psühholoogiaprofessorist Jordan Petersonist, siis see on tõenäoliselt jäänud truuks traditsioonilisemale ja kodumaisele meediale.

Välismaine meedia on temast kirjutanud juba hoomamatult palju ja ka eestikeelses pabermeedias on temast ilmunud nii mõnigi ülevaatlik artikkel, aga tema peamised meediumid on siiski internet, video­loengud ja nn taskuhääling. Tema populaarsus ja levik on enneolematu, sest see tugineb tehnoloogiale, mis on enneolematu. Jordan Petersoni Youtube’i loenguid on vaadatud miljoneid kordi, tema avalikud esinemised müüakse välja minutitega.

Süvafilosoofilisem eneseabi

Ta on kirjutanud kaks raamatut. Esimene, põhjalikum ja keerukam teadusmonograafia „Tähenduse teejuhid. Usu arhitektuur“ ilmus kahekümne aasta eest ja oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt akadeemilistes erialaringkondades. Teisest, aastal 2018 ilmunud raamatust „12 elu mängureeglit. Vastumürk kaosele“ sai aga hoobilt rahvusvaheline bestseller. Raamatut müüdi ainuüksi ilmumisaastal umbes kolm miljonit ja tõlked on ilmunud ja ilmumas juba poolesajas keeles. Nüüd siis ka eesti keeles. Ometi pole see mingi madalamat ühisosa kõditav kergilukirjandus, vaid süvafilosoofilisem eneseabi. Seda, et Peterson tabas midagi olulist, kinnitab tema tohutu menu ja suur ning mitmepalgeline austajaskond.

Ometi erineb ta sõnum vaata et diametraalselt kõigist neist ligilähedase žanriga raamatuist, mis poputavad lugeja enesearmastust ja kinnitavad, et sa oled võrratu ja suurepärane ning täielikust õnnest ja edust lahutab sind ainult veidike enesesisendust ja pelgalt üks lihtne võte.

Kas järjekordne moralist?

Peterson võib esmapilgul jätta mulje, et ta on järjekordne moralist, sest ta esitab nõudmisi niigi enda ja eluga kimpus olevale inimesele. Ometi pole see nii. Väga lihtsustatult võib teha järgmise seletava skeemi. Maailm on lapsele – ja me kõik alustame lapsena – ohtlik koht. Üks strateegia on nõuda, et keegi teeks maailma ohutuks. Sageli esitatakse see nõudmine riigile või abstraktselt ühiskonnale. Tagatagu tänavavalgustus, kohustuslik turvavarustus, lindid, kraanad, psühholoogid, abiõpetajad, turvakodud, varjupaigad, abiprogrammid jne. Ühiskond saagu üha enam selliseks, et keegi ei saaks haiget ja seda ka hingeliselt. Kui eksamid rikuvad õpilaste meeleolu, siis kadugu eksamid, kui spordivõistluse tulemused rapsivad enesehinnangut, siis kadugu pingeread jne.

Mida väiksem on laps, seda õigustatum on selline lähenemine. Vastsündinut peaks tõesti ümbritsema täiuslikult turvaline keskkond ja temalt midagi nõuda on täiesti jabur. Probleem on aga selles, et kestlikku ühiskonda on võimalik üles ehitada ainult piisava hulga täiskasvanutega. Nendega, kes võtavad vastutuse ja tagavad lastele turvalise keskkonna, pannes iseenda heaolu löögi alla.

Siit koorubki välja teine strateegia – sitkeks ja vastupidavaks saamise strateegia. Kuna keskkonda pole võimalik täiesti turvaliseks muuta, siis parim, mida me saame teha, on saada sitkeks ja tugevaks. Saada selleks, kes kaitseb lapsi. Ja see tähendab pingutust, enesearendust, löögitaluvust. Nii on kõigil parem, ka sul endal, kinnitab Jordan Peterson, paarikümneaastase kogemusega psühholoog.

Loe edasi >