Korrastatud mõistus

Selgelt mõtlemine infouputuse ajastul

Korrastatud mõistus
Daniel J. Levitin
Lehekülgi: 592
Kirjastus: Äripäev

„Korrastatud mõistus” oli 2014. aasta Amazoni parima äriraamatu nominent ning The New York Timesi ja The London Timesi bestseller.

Daniel Levitini raamatust saame teada nii seda, miks me käitume nii, nagu me käitume, kui ka seda, kuidas juhtida oma elu nii, et see kulgeks sujuvamalt, tõhusamalt ja õnnelikumalt. Alan Grayson on selle raamatu kohta tabavalt öelnud: „See on omaniku käsiraamat meie enda mõistuse kasutamiseks.”

Raamatu autor Daniel Levitin on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor, kelle sulest on ilmunud juba mitu väga hinnatud bestsellerit. Rohkete eluliste näidetega vürtsitatult näitab ta uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse elu, töö ja aja korraldamise peremeheks.

Pole ime, et suur osa inimesi kaotab sagedasti autovõtmeid või prille, unustab kohtumistele minna ja tunneb end kurnatuna juba paljalt pingutusest ajaga sammu pidada. Infoajastu matab meid enneolematult suurte andmevoogude alla. Samal ajal oodatakse meilt, et võtaksime oma elus vastu rohkem – ja kiiremaid – otsuseid kui iial varem. Kuidas kõige sellega toime tulla?

Suur osa raamatust on pühendatud tähelepanule. Miks aju pöörab mõnele asjale tähelepanu ja mõnele mitte? Miks mõned asjad meile meelde jäävad ja mõned ei jää? Mõistmine, kuidas aju tähelepanu- ja mälusüsteemid omavahel suhtlevad, võib tublisti abiks olla. Levitin käsitleb, kuidas tähelepanu kõrvalejuhtimine meie mõtlemist mõjutab, ning lahkab ka mehhanisme, miks just uitmõtlemise režiimis jõuavad inimesed kõige loomingulisemate ideedeni. Ta rõhutab, et tähelepanu osutamine on kallis: rööprapsimisel on oma konkreetne ainevahetuslik hind, ülesannete vahel edasi-tagasi lülitumine nõuab väga palju energiat ja toob kiiresti kaasa vaimse kurnatuse.

See raamat aitab leida võimalusi korrastada oma mõistus ja elu nii, et igal asjal on kindel koht oma õiges sahtlis – kusjuures alahinnata ei tohi ka sodisahtli rolli.

Sisukord

SISSEJUHATUS
Informatsioon ja sihikindel organiseerimine 

ESIMENE OSA
1. LIIGA PALJU INFOT, LIIGA PALJU OTSUSEID
Kognitiivse ülekoormuse varjatud ajalugu 
Infouputus, enne ja nüüd 
Mentaalse liigitamise eelajalugu 
Eeskujuliku liigitamise jälil 
2. ESMATÄHTIS KÕIGEPEALT
Kuidas töötavad tähelepanu ja mälu 
Tähelepanu neurokeemia 
Kust tuleb mälu
Miks on kategooriad olulised
Mõistuse osaline kehast lahutamine 

TEINE OSA
3. KODU KORRALDAMINE
Kus asjad saavad hakata paranema 
Sodisahtlist arhiivikappi ja tagasi 
Digitaalne kodu
Kodu on koht, kus ma tahan olla 
4. SOTSIAALSE MAAILMA KORRALDAMINE
Kuidas inimesed praegu ühendust peavad
Kas moodsad sotsiaalsed suhted võivad osutuda korrastamiseks liiga keerukaks? 
Miks inimesed suheldes põiklevad? 
Teie sotsiaalse maailma äärealal 
Kui me tahame sotsiaalsest maailmast pageda 
5. AJA KORRALDAMINE
Milles peitub saladus? 
Aja bioloogiline reaalsus
Sündmuste kaalude tasakaalustamine
Uneaeg 
Edasilükkamist harrastades 
Loominguline aeg
Aeg elada 
6. INFORMATSIOONI KORRALDAMINE KÕIGE RASKEMATEKS OTSUSTEKS
Kui elu on kaalul 
Keerutamata ja selgelt tõenäosusest
Oi ei! Mu analüüs osutus positiivseks! 
Riskid igal juhul 
Mida arstid pakuvad 
Alternatiivmeditsiin: informeeritud nõusoleku rikkumine 
Kuidas mõelda, mida teha
Meditsiin, matemaatika ja tähendusrikaste otsuste tegemine 
7. ÄRIMAAILMA KORRALDAMINE
Kuidas me loome väärtust
Otsustamine kogu hierarhia ulatuses
Need, kes on eesotsas
Paberimajandus 
Alates mitme asjaga tegelemisest kuni läbikukkumiseks valmistumiseni 

KOLMAS OSA
8. MIDA ÕPETADA OMA LASTELE
Korrastatud mõistuse tulevik 
Informatsiooniline kirjaoskus 
Enam-vähem okei 
Kust te oma info saate? 
9. KÕIK ÜLEJÄÄNU
Sodisahtlis peituv jõud 
Sirvimine ja õnnelik juhus 

LISA
Isiklike neljaväljatabelite koostamine 
Tänusõnad 
Illustratsioonide autoriõigused 
MÄRKUSED
Märkus lõpumärkuste kohta 
Märkused

Arvustused

Jaan AruTartu Ülikooli ajuteadlane, PhD

Järgmised kaheksa tundi on minu jaoks rasked: pean jõudma arsti juurde, vastama tudengi kirjadele, saatma ära ühe teadusartikli, viima vahepeal kodustele lõunat, olema õigel ajal ja heas vormis töisel arutelul, kohtuma ühe kolleegiga ja diskuteerima ühe tulevikuprojekti teemadel. Lisaks kõigele tuleb kirjutada ka Daniel Levitini teose „Korrastatud mõistus” arvustus.

Kõigil on selliseid päevi, mõnel lausa iga päev. Tööasju on palju, muid tegemisi on veelgi rohkem ning eriti tööülesannetega tahaks hakkama saada tõhusalt ja kvaliteedis mitte kaotades. Probleem on selles, et meie aju pole mõeldud sellise ülesannete tulva jaoks – aju on loodud bioloogilise evolutsiooni käigus, kus meie esiisadel olid hoopis muud eesmärgid ja teistsugune päevaplaan. Seega võib aju meid sellistel päevadel alt vedada. Näiteks võime end sellisel tihedal päeval järsku avastada veebilehitsemiselt või Facebookist. Lihtsustades võib öelda, et ajul oli liiga palju ülesandeid ja liiga vähe korrastatust, seega valis ta ülesande, mis pakub kõige rohkem vahetut uudsust (uute veebilehtede või Facebooki uuenduste näol). Ajule meeldib uudsus ja see võib rikkuda nii mõnegi tähtsa ülesande eduka lõpuleviimise.

Saab paremini. Aju on fantastiline organ. Kui teda õigesti kasutada, on ta sobiv vahend tänapäevase infouputuse ja ülesannete rohkuse jaoks. Oleks tarvis vaid õpetust, kasutusjuhendit. Daniel Levitin oma raamatus „Korrastatud mõistus” pakub ühe võimaliku juhendi, kuidas aju infokülluse ja ülesannete tulvaga hakkama võiks saada.

Raamatu teeb nauditavaks mitmekesisus. Teosest leiab naljajutte ja suurfirmade juhtide kirjeldusi sellest, kuidas nemad oma elu ja aju korras hoiavad. On värvikaid näiteid ja võimalusi kaasa mõelda. Raamatus on palju head teadust ja eelkõige mitmeid toredaid näpunäiteid, kuidas oma aju optimaalselt kasutada. Need näpunäited põhinevad pidevalt kasvavatel teadmistel selle kohta, kuidas aju töötab. Kuid nende teadmiste mõistmine ja süntees ei ole sugugi lihtne ülesanne, seega annab „Korrastatud mõistus” kasulikku ka neile, kes enda arvates aju ja iseennast tunnevad.

See raamat aitas ka mul endal teadvustada üht tõsist probleemi, mis mu teadustöö efektiivsust vahel häirib: kui mul on lisaks tööle tarvis päeval ära teha muid pisiasju, siis need pisiasjad tikuvad aeg-ajalt mu teadvusesse ja rikuvad seega keskendumise. Mõte sellest, mida perele lõunaks viia või mis kell oleks ikka parim kolleegiga kohtuda, pidurdab selle lause edukat lõpetamist. Võiks arvata, et väikeste segajate mõju on väike, kuid kahjuks võtab mõtete ja ülesannete vahel ümberlülitamine olulist töötlusressurssi, mis ajus on üsnagi piiratud. Levitini raamatu toel sain probleemile jälile ja leidsin näpunäiteid, kuidas tõhusamalt töötada. Daniel Levitin annab vahel lühidaid ja tabavaid juhtnööre: „Kui on midagi, mida te võite ära teha viie minutiga, tehke seda kohe.”

Raamatu peamine sõnum ongi, et meie mõtlemine, loovus ja otsused kannatavad, kui peame tegelema mitme ülesandega korraga. Aju ei ole hea rööprähkleja. Kuidas mitme ülesandega toime tulla ja kuidas end keskendununa hoida, saab teada Levitini raamatust. Aju on meister ülesandest kõrvalekalduja, kui silmapiiril on kiiremat uudsust ja mõnu pakkuvad tegevused. Levitini retsepti võib lihtsustades kokku võtta ta enda sõnadega: „Reserveerige üks osa oma päevast töö jaoks, lülitage telefon välja ning pange postkast ja veebilehitseja kinni.”

Suur osa raamatust on pühendatud sellele, kuidas tõhusamalt tööd teha. Kuid tuleb autoriga nõustuda, et tõhusalt töötamiseks on tarvis ka tõhusalt magada! Uni soodustab mõistuse korrastamist ja just seda öelgegi oma bossile, kui ta teid laua tagant unelemas leiab. Teadustööd tõepoolest näitavad, et ka lühike päevane uni soodustab mälusisude salvestamist ja uudsete lahenduste leidmist. Uni on hea. Ja mitte ainult teie loovusele ja mälule, vaid kogu kehale. Liiga vähe und on seotud ülekaalulisusega, südame- ja veresoonkonna haiguste ning mitmete tõsiste vaimsete häiretega.

Kindlasti on „Korrastatud mõistusel” lugejale varuks nii mõnigi üllatus. Näiteks on suur osa Levitini soovitustest seotud oma välismaailma ümberkorraldamisega – et korrastada mõistust ja aju, tasub kasutada korrastatud keskkonda. Asjad tuleb kodus ja tööl paigutada süsteemi järgi, oluliste objektide asukoht peab alati sama olema, kasutada tasub võtmenagisid, vajaduse korral ostke koju kaks paari kääre, dokumente ja e-kirju tuleb korrastada nagu oma sokisahtlit ja sahvrit. Mõte on selles, et kui välismaailm on korras, saavad aju ja mõistus tegeleda olulisemate asjadega.

Ehk tahaks lugeja siinkohal protesteerida, et liigne korrastamine on kahjulik loovusele. Vastupidi! Nagu Levitin kirjeldab, korrastavad edukad loovinimesed oma elu tihtipeale väga hästi – korrastatud keskkond ja korrastatud mõistus soodustavad loovust. Kes tahab luua midagi uut, ei taha ju aega raisata vanade asjade otsimise peale. Loovuse jaoks on tarvis õigel ajal märgata õigeid detaile ja meie inforikkas maailmas on see võimalik vaid korrastatud mõistuse abil.

Ajuteadus ja eksperimentaalne psühholoogia on meile õpetanud palju selle kohta, kuidas oma aju tõhusamalt kasutada. Levitin on need tulemused sünteesinud raamatuks, mille põhitees on, et korrastatud mõistus on aluseks täisväärtuslikumale elule.

Anti Kidronpsühholoog, PhD

Eesti lugejale seni tundmatu Daniel J. Levitin on tõeline multitalent – ta on väljapaistev neuroteadlane ja üks kognitiivpsühholoogia tsiteeritumaid esindajaid, samas ka menukas kirjamees, muusikaprodutsent ja ärimees.

Käesolevas teoses otsib osava sõnaseadega autor seletust sellele, mis tegurid virgutavad või pärsivad meie mälu- ja mõttetööd ning üldist vaimset aktiivsust ja kuidas me teeme intuitiivseid või kaalutlusel rajanevaid, argumenteeritud või irratsionaalseid otsuseid. Arvukas hulk teoses toodud näiteid paistavad veenvalt tõestavat, et inimkäitumist ja mõttetööd ohjab dopamiini, serotoniini jt virgatsainete mõju, protsess, mis küll ei allu otsesele tahte kontrollile, kuid mida saab nutika sihipärase tegevusega ometi ohjata. „Korraldatud kognitsioon” tähendabki ennekõike reaalsete eluliste valikute ja tegelustega optimaalsele talitusele häälestatud meelt.

Raamatu teeb haaravaks autori anne leida uskumatult paljudele igapäevaelu suurtele ja väikestele dilemmadele, otsustele ja tegemistele arusaadavas sõnastuses neuroteaduslik seletus. Ehkki tegemist pole eneseabiraamatuga, pole lugejal raske ikka ja jälle tõdeda, et moodsa kognitiivpsühholoogia seisukohtadega arvestamine tõotab edu nii argielu pisiprobleemide lahendamisel kui ka suurtele väljakutsetele vastamisel. Kes loodab raamatust saada täit selgust „mõtlemise salapära” kohta, peab muidugi pettuma: tänapäeva kognitiivpsühholoogia ei anna veel veenvaid seletusi selle kohta, milliste heuristikute või milliste diskursiivse arutluse sammudega inimmeel ühele või teisele mõttejäreldusele jõuab.

Teost lugedes hakkab silma, et paiguti teeb Levitin uljalt meelevaldseid üldistusi, nt kuulutab ühes kohas, et alternatiivmeditsiini efektiivsus on nullilähedane ja piirdub üldjuhul vaid platseeboefektiga. Praktilisi järeldusi ja elulisi soovitusi ootavale lugejale tunduvad tõenäoliselt tüütud neuroteadlase vaatepunktist analüüsitud haiguste (väär)diagnooside kirjeldused, milles taas kord Levitin ruttab vaieldavate tõdemustega, hirmutades lugejat sellega, kui suuri riske võib kaasa tuua üks või teine ravimeetod.

Uitideede välmimist ja korduvalt zeni keskendumiskunsti väärtustav autor pole võtnud endale ülesandeks käsitleda konstruktiivse ehk probleemidele rakendusliku lahenduse leidmise mõtlemise küsimusi. Teost lugedes tuleks sellega arvestada. Ja kes suudakski ühe teosega üksikasjaliselt lahti seletada säärast ülikeerukat nähtust nagu inimese tunnetustegevus!

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
PaberraamatOtsas
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga
Korrastatud mõistus

Korrastatud mõistus

Daniel J. Levitin
Selgelt mõtlemine infouputuse ajastul
Tellimine
PaberraamatOtsas
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

„Korrastatud mõistus” oli 2014. aasta Amazoni parima äriraamatu nominent ning The New York Timesi ja The London Timesi bestseller.

Daniel Levitini raamatust saame teada nii seda, miks me käitume nii, nagu me käitume, kui ka seda, kuidas juhtida oma elu nii, et see kulgeks sujuvamalt, tõhusamalt ja õnnelikumalt. Alan Grayson on selle raamatu kohta tabavalt öelnud: „See on omaniku käsiraamat meie enda mõistuse kasutamiseks.”

Raamatu autor Daniel Levitin on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor, kelle sulest on ilmunud juba mitu väga hinnatud bestsellerit. Rohkete eluliste näidetega vürtsitatult näitab ta uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse elu, töö ja aja korraldamise peremeheks.

Pole ime, et suur osa inimesi kaotab sagedasti autovõtmeid või prille, unustab kohtumistele minna ja tunneb end kurnatuna juba paljalt pingutusest ajaga sammu pidada. Infoajastu matab meid enneolematult suurte andmevoogude alla. Samal ajal oodatakse meilt, et võtaksime oma elus vastu rohkem – ja kiiremaid – otsuseid kui iial varem. Kuidas kõige sellega toime tulla?

Suur osa raamatust on pühendatud tähelepanule. Miks aju pöörab mõnele asjale tähelepanu ja mõnele mitte? Miks mõned asjad meile meelde jäävad ja mõned ei jää? Mõistmine, kuidas aju tähelepanu- ja mälusüsteemid omavahel suhtlevad, võib tublisti abiks olla. Levitin käsitleb, kuidas tähelepanu kõrvalejuhtimine meie mõtlemist mõjutab, ning lahkab ka mehhanisme, miks just uitmõtlemise režiimis jõuavad inimesed kõige loomingulisemate ideedeni. Ta rõhutab, et tähelepanu osutamine on kallis: rööprapsimisel on oma konkreetne ainevahetuslik hind, ülesannete vahel edasi-tagasi lülitumine nõuab väga palju energiat ja toob kiiresti kaasa vaimse kurnatuse.

See raamat aitab leida võimalusi korrastada oma mõistus ja elu nii, et igal asjal on kindel koht oma õiges sahtlis – kusjuures alahinnata ei tohi ka sodisahtli rolli.

Lisainfo

Daniel J. Levitin
Lehekülgi: 592
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

SISSEJUHATUS
Informatsioon ja sihikindel organiseerimine 

ESIMENE OSA
1. LIIGA PALJU INFOT, LIIGA PALJU OTSUSEID
Kognitiivse ülekoormuse varjatud ajalugu 
Infouputus, enne ja nüüd 
Mentaalse liigitamise eelajalugu 
Eeskujuliku liigitamise jälil 
2. ESMATÄHTIS KÕIGEPEALT
Kuidas töötavad tähelepanu ja mälu 
Tähelepanu neurokeemia 
Kust tuleb mälu
Miks on kategooriad olulised
Mõistuse osaline kehast lahutamine 

TEINE OSA
3. KODU KORRALDAMINE
Kus asjad saavad hakata paranema 
Sodisahtlist arhiivikappi ja tagasi 
Digitaalne kodu
Kodu on koht, kus ma tahan olla 
4. SOTSIAALSE MAAILMA KORRALDAMINE
Kuidas inimesed praegu ühendust peavad
Kas moodsad sotsiaalsed suhted võivad osutuda korrastamiseks liiga keerukaks? 
Miks inimesed suheldes põiklevad? 
Teie sotsiaalse maailma äärealal 
Kui me tahame sotsiaalsest maailmast pageda 
5. AJA KORRALDAMINE
Milles peitub saladus? 
Aja bioloogiline reaalsus
Sündmuste kaalude tasakaalustamine
Uneaeg 
Edasilükkamist harrastades 
Loominguline aeg
Aeg elada 
6. INFORMATSIOONI KORRALDAMINE KÕIGE RASKEMATEKS OTSUSTEKS
Kui elu on kaalul 
Keerutamata ja selgelt tõenäosusest
Oi ei! Mu analüüs osutus positiivseks! 
Riskid igal juhul 
Mida arstid pakuvad 
Alternatiivmeditsiin: informeeritud nõusoleku rikkumine 
Kuidas mõelda, mida teha
Meditsiin, matemaatika ja tähendusrikaste otsuste tegemine 
7. ÄRIMAAILMA KORRALDAMINE
Kuidas me loome väärtust
Otsustamine kogu hierarhia ulatuses
Need, kes on eesotsas
Paberimajandus 
Alates mitme asjaga tegelemisest kuni läbikukkumiseks valmistumiseni 

KOLMAS OSA
8. MIDA ÕPETADA OMA LASTELE
Korrastatud mõistuse tulevik 
Informatsiooniline kirjaoskus 
Enam-vähem okei 
Kust te oma info saate? 
9. KÕIK ÜLEJÄÄNU
Sodisahtlis peituv jõud 
Sirvimine ja õnnelik juhus 

LISA
Isiklike neljaväljatabelite koostamine 
Tänusõnad 
Illustratsioonide autoriõigused 
MÄRKUSED
Märkus lõpumärkuste kohta 
Märkused

Arvustused (2)

Jaan AruTartu Ülikooli ajuteadlane, PhD

Järgmised kaheksa tundi on minu jaoks rasked: pean jõudma arsti juurde, vastama tudengi kirjadele, saatma ära ühe teadusartikli, viima vahepeal kodustele lõunat, olema õigel ajal ja heas vormis töisel arutelul, kohtuma ühe kolleegiga ja diskuteerima ühe tulevikuprojekti teemadel. Lisaks kõigele tuleb kirjutada ka Daniel Levitini teose „Korrastatud mõistus” arvustus.

Kõigil on selliseid päevi, mõnel lausa iga päev. Tööasju on palju, muid tegemisi on veelgi rohkem ning eriti tööülesannetega tahaks hakkama saada tõhusalt ja kvaliteedis mitte kaotades. Probleem on selles, et meie aju pole mõeldud sellise ülesannete tulva jaoks – aju on loodud bioloogilise evolutsiooni käigus, kus meie esiisadel olid hoopis muud eesmärgid ja teistsugune päevaplaan. Seega võib aju meid sellistel päevadel alt vedada. Näiteks võime end sellisel tihedal päeval järsku avastada veebilehitsemiselt või Facebookist. Lihtsustades võib öelda, et ajul oli liiga palju ülesandeid ja liiga vähe korrastatust, seega valis ta ülesande, mis pakub kõige rohkem vahetut uudsust (uute veebilehtede või Facebooki uuenduste näol). Ajule meeldib uudsus ja see võib rikkuda nii mõnegi tähtsa ülesande eduka lõpuleviimise.

Saab paremini. Aju on fantastiline organ. Kui teda õigesti kasutada, on ta sobiv vahend tänapäevase infouputuse ja ülesannete rohkuse jaoks. Oleks tarvis vaid õpetust, kasutusjuhendit. Daniel Levitin oma raamatus „Korrastatud mõistus” pakub ühe võimaliku juhendi, kuidas aju infokülluse ja ülesannete tulvaga hakkama võiks saada.

Raamatu teeb nauditavaks mitmekesisus. Teosest leiab naljajutte ja suurfirmade juhtide kirjeldusi sellest, kuidas nemad oma elu ja aju korras hoiavad. On värvikaid näiteid ja võimalusi kaasa mõelda. Raamatus on palju head teadust ja eelkõige mitmeid toredaid näpunäiteid, kuidas oma aju optimaalselt kasutada. Need näpunäited põhinevad pidevalt kasvavatel teadmistel selle kohta, kuidas aju töötab. Kuid nende teadmiste mõistmine ja süntees ei ole sugugi lihtne ülesanne, seega annab „Korrastatud mõistus” kasulikku ka neile, kes enda arvates aju ja iseennast tunnevad.

See raamat aitas ka mul endal teadvustada üht tõsist probleemi, mis mu teadustöö efektiivsust vahel häirib: kui mul on lisaks tööle tarvis päeval ära teha muid pisiasju, siis need pisiasjad tikuvad aeg-ajalt mu teadvusesse ja rikuvad seega keskendumise. Mõte sellest, mida perele lõunaks viia või mis kell oleks ikka parim kolleegiga kohtuda, pidurdab selle lause edukat lõpetamist. Võiks arvata, et väikeste segajate mõju on väike, kuid kahjuks võtab mõtete ja ülesannete vahel ümberlülitamine olulist töötlusressurssi, mis ajus on üsnagi piiratud. Levitini raamatu toel sain probleemile jälile ja leidsin näpunäiteid, kuidas tõhusamalt töötada. Daniel Levitin annab vahel lühidaid ja tabavaid juhtnööre: „Kui on midagi, mida te võite ära teha viie minutiga, tehke seda kohe.”

Raamatu peamine sõnum ongi, et meie mõtlemine, loovus ja otsused kannatavad, kui peame tegelema mitme ülesandega korraga. Aju ei ole hea rööprähkleja. Kuidas mitme ülesandega toime tulla ja kuidas end keskendununa hoida, saab teada Levitini raamatust. Aju on meister ülesandest kõrvalekalduja, kui silmapiiril on kiiremat uudsust ja mõnu pakkuvad tegevused. Levitini retsepti võib lihtsustades kokku võtta ta enda sõnadega: „Reserveerige üks osa oma päevast töö jaoks, lülitage telefon välja ning pange postkast ja veebilehitseja kinni.”

Suur osa raamatust on pühendatud sellele, kuidas tõhusamalt tööd teha. Kuid tuleb autoriga nõustuda, et tõhusalt töötamiseks on tarvis ka tõhusalt magada! Uni soodustab mõistuse korrastamist ja just seda öelgegi oma bossile, kui ta teid laua tagant unelemas leiab. Teadustööd tõepoolest näitavad, et ka lühike päevane uni soodustab mälusisude salvestamist ja uudsete lahenduste leidmist. Uni on hea. Ja mitte ainult teie loovusele ja mälule, vaid kogu kehale. Liiga vähe und on seotud ülekaalulisusega, südame- ja veresoonkonna haiguste ning mitmete tõsiste vaimsete häiretega.

Kindlasti on „Korrastatud mõistusel” lugejale varuks nii mõnigi üllatus. Näiteks on suur osa Levitini soovitustest seotud oma välismaailma ümberkorraldamisega – et korrastada mõistust ja aju, tasub kasutada korrastatud keskkonda. Asjad tuleb kodus ja tööl paigutada süsteemi järgi, oluliste objektide asukoht peab alati sama olema, kasutada tasub võtmenagisid, vajaduse korral ostke koju kaks paari kääre, dokumente ja e-kirju tuleb korrastada nagu oma sokisahtlit ja sahvrit. Mõte on selles, et kui välismaailm on korras, saavad aju ja mõistus tegeleda olulisemate asjadega.

Ehk tahaks lugeja siinkohal protesteerida, et liigne korrastamine on kahjulik loovusele. Vastupidi! Nagu Levitin kirjeldab, korrastavad edukad loovinimesed oma elu tihtipeale väga hästi – korrastatud keskkond ja korrastatud mõistus soodustavad loovust. Kes tahab luua midagi uut, ei taha ju aega raisata vanade asjade otsimise peale. Loovuse jaoks on tarvis õigel ajal märgata õigeid detaile ja meie inforikkas maailmas on see võimalik vaid korrastatud mõistuse abil.

Ajuteadus ja eksperimentaalne psühholoogia on meile õpetanud palju selle kohta, kuidas oma aju tõhusamalt kasutada. Levitin on need tulemused sünteesinud raamatuks, mille põhitees on, et korrastatud mõistus on aluseks täisväärtuslikumale elule.

Anti Kidronpsühholoog, PhD

Eesti lugejale seni tundmatu Daniel J. Levitin on tõeline multitalent – ta on väljapaistev neuroteadlane ja üks kognitiivpsühholoogia tsiteeritumaid esindajaid, samas ka menukas kirjamees, muusikaprodutsent ja ärimees.

Käesolevas teoses otsib osava sõnaseadega autor seletust sellele, mis tegurid virgutavad või pärsivad meie mälu- ja mõttetööd ning üldist vaimset aktiivsust ja kuidas me teeme intuitiivseid või kaalutlusel rajanevaid, argumenteeritud või irratsionaalseid otsuseid. Arvukas hulk teoses toodud näiteid paistavad veenvalt tõestavat, et inimkäitumist ja mõttetööd ohjab dopamiini, serotoniini jt virgatsainete mõju, protsess, mis küll ei allu otsesele tahte kontrollile, kuid mida saab nutika sihipärase tegevusega ometi ohjata. „Korraldatud kognitsioon” tähendabki ennekõike reaalsete eluliste valikute ja tegelustega optimaalsele talitusele häälestatud meelt.

Raamatu teeb haaravaks autori anne leida uskumatult paljudele igapäevaelu suurtele ja väikestele dilemmadele, otsustele ja tegemistele arusaadavas sõnastuses neuroteaduslik seletus. Ehkki tegemist pole eneseabiraamatuga, pole lugejal raske ikka ja jälle tõdeda, et moodsa kognitiivpsühholoogia seisukohtadega arvestamine tõotab edu nii argielu pisiprobleemide lahendamisel kui ka suurtele väljakutsetele vastamisel. Kes loodab raamatust saada täit selgust „mõtlemise salapära” kohta, peab muidugi pettuma: tänapäeva kognitiivpsühholoogia ei anna veel veenvaid seletusi selle kohta, milliste heuristikute või milliste diskursiivse arutluse sammudega inimmeel ühele või teisele mõttejäreldusele jõuab.

Teost lugedes hakkab silma, et paiguti teeb Levitin uljalt meelevaldseid üldistusi, nt kuulutab ühes kohas, et alternatiivmeditsiini efektiivsus on nullilähedane ja piirdub üldjuhul vaid platseeboefektiga. Praktilisi järeldusi ja elulisi soovitusi ootavale lugejale tunduvad tõenäoliselt tüütud neuroteadlase vaatepunktist analüüsitud haiguste (väär)diagnooside kirjeldused, milles taas kord Levitin ruttab vaieldavate tõdemustega, hirmutades lugejat sellega, kui suuri riske võib kaasa tuua üks või teine ravimeetod.

Uitideede välmimist ja korduvalt zeni keskendumiskunsti väärtustav autor pole võtnud endale ülesandeks käsitleda konstruktiivse ehk probleemidele rakendusliku lahenduse leidmise mõtlemise küsimusi. Teost lugedes tuleks sellega arvestada. Ja kes suudakski ühe teosega üksikasjaliselt lahti seletada säärast ülikeerukat nähtust nagu inimese tunnetustegevus!

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]