Aus tõde ebaaususest

Kuidas me kõigile – ja eriti iseendale – valetame

Aus tõde ebaaususest
Dan Ariely
Lehekülgi: 232
Ilmub: 20.09.2018
Kirjastus: Äripäev

Dan Ariely on Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat „Irratsionaalne inimene“ on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema.

Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.

Sisukord

SISSEJUHATUS
Miks on ebaausus nii huvitav?   13

1. PEATÜKK
Lihtsa ratsionaalse kuritegevuse mudeli (SMORC) testimine   21

2. PEATÜKK
Mäng võrdeteguriga  35
2.B PEATÜKK
Golf  53

3. PEATÜKK
Iseenda motivatsioonidest pimestatud   61

4. PEATÜKK
Miks me väsides käega lööme   83

5. PEATÜKK
Miks paneb vuhvlite kandmine rohkem sohki tegema   99

6. PEATÜKK
Iseenda petmine  119

7. PEATÜKK
Loovus ja ebaausus  137

8. PEATÜKK
Petmine kui nakkus  159

9. PEATÜKK
Koostöös petmine  179

10. PEATÜKK
Peaaegu optimistlik lõpp  195

Tänusõnad  211
Minu kaastöötajad  213
Kasutatud ja soovitatav kirjandus  221
Autorist  229
Viited  231

Arvustused

Kätlin KonstabelPsühholoog, paari-ja pereterapeut

Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professori Dan Ariely raamat valetamisest on vaimukas, eluliste ja isiklike näidetega ning suudab lisaks toredalt näidata, kui põnev on psühholoogiaeksperimentide maailm. Ennekõike on see aga üksjagu ebamugav raamat. Selle sõnum – meis kõigis on pettur, valetamine on igapäevane asi, mustvalget heade inimeste ja kurjamite maailma ei eksisteeri – ei ole mitte kõigile lihtne taluda.

Ariely pakub väga praktilisel moel välja viise, kuidas eetilise käitumise tõenäosust suurendada, aga needki soovitused panevad meid keerulisse olukorda. Teadlikkus endi pidevatest dilemmadest paneb meid kõiki valikute ette – puudutagu need siis mitmesuguseid igapäevaseid huvide konflikte või seda, kuidas valetamine oleneb meie võimest seda enda jaoks ära põhjendada, soovist saada maksimaalset kasu ja endast samal ajal ikka hästi arvata. Teades seda, kuidas saaksime ise olla ausamad ja vältida ka kogemata juhtuvaid valesid, vastutame. Veelgi enam, me vastutame oma kõige väiksemate käitumisvalikutega (näiteks kas kanda võltsfirmakaid või võtta „kogemata“ töölt kaasa pliiats) ka üldisema eetilise kliima eest, soodustame teistelgi kas ausust või petukäitumist.

Kuigi Ariely raamat libiseb üsna mööda sellest, kuidas digimaailm ja selles käitumise eripärad petukäitumist mõjutavad, annavad tema järeldused põhjust muretseda. Kui me netis olles ei taju petukäitumise ohvrit ja sündivat kahju, tunnistame valeuudiste ja võltspositiivse mulje jätmise paratamatust ning oleme peale selle ka pidevast infovoost kurnatud (ning seetõttu kipume tegutsema impulsiivsemalt), siis on selge, et ausus muutub üha suuremaks defitsiidiks.

Ehkki Ariely raamat räägib täiskasvanutest (äri- ja spordimaailmas, meditsiinis, akadeemilises sfääris jm), peaks see olema mõtlemapanev lugemine ka kõigile lapsevanematele. Pereterapeudi juurde satub tihti vanemaid, kes ei suuda mõista, kuidas nende lapsuke pealtnäha ootamatult kas valetama või muul täiesti võimatul moel käituma hakkas. Millist eeskuju annavad vanemad kodus ise oma käitumisega, kui selged on lubatud ja lubamatuid käitumisi puudutavad reeglid, kui palju üldse räägitakse olulistest väärtustest ning kuidas on kodus osatud luua lastele kiusatustele vastu panemist lihtsamaks tegevat keskkonda – need küsimused on ebamugavad. Kui tahame oma lapsi kasvatada edukateks ja samas eetilise selgrooga inimesteks, on neile mõtlemine aga hädavajalik.

Talis BachmannTartu Ülikooli kognitiivse ja õiguspsühholoogia professor

Valetamisraamatute rivvi on lisandunud Duke’i ülikooli professori Dan Ariely teos ja hea meel on tõdeda, et see kirjatükk on nüüd olemas ka eesti keeles. Valetamisest on kirjutatud palju ja asjaolu, et selliseid tekste tuleb järjest juurde, osutab valetamisprobleemi jätkuvale aktuaalsusele ja arvatavasti ka lihtsalt teema põnevusele.

Ariely on juudi päritolu USA kognitiiv­psühholoog ja käitumisökonoomika tippspetsialist ning mõistagi on tema raamat teaduspõhine, tuginedes nii tema enda uurimisrühma kui ka teiste teadlaste tehtud eksperimentidele. Ent raamat on kirjutatud sellises stiilis ja sellise üksikasjalikkusega, et on kergesti loetav ka teaduskaugetele huvilistele. Nii põhiteema – valetamine kui käitumisviis – kui ka selle paljud kontekstid kõnetavad meid kõiki. Raamatut iseloomustab avar teemade ring, huumoririkas tekst ning eluliste näidete rohkus.

Kui ratsionaalselt me valetame?
Autor otsib vastuseid (ja ka annab neid) sellistele küsimustele: kas ebaausus piirdub pigem paari musta lambaga või on see laiemalt levinud probleem? kas otsus valetada on üdini ratsionaalne või mitte (vaagides külmalt kasu-, kahju- ja ohušansse)? kuidas valetav inimene ennast tegelikult petab? kuidas sotsiaalne keskkond mõjutab valetamisvalmidust? Ariely selgitab, et me ei peta ega varasta sugugi nii palju, kui võiksime läbinisti ratsionaalselt ja üksnes omakasu huvides teha. See mudel (nt Beckeri simple model of rational crime ehk SMORC) ei toimi. Muu hulgas tulevad mängu enese­hinnang ja sotsiaalne kontroll.

Autor ei piirdu mõne üksiku valetamiskäitumist kirjeldava või seletava küsimusega, vaid võtab vaatluse alla palju teemasid, ja mis eriti meeldiv, enamasti vastavate teadusuuringute toel. Need teaduspõhised tõigad leiavad aga illustreerimist mõnusate eluliste näidetega. Nagu iga hea populaarteaduslikult toestatud raamat, sisaldab ka Ariely teos tavamõistuse jaoks üllatavaid teadmisi. Selgub, et petmise määr ei ole seotud petu abil võidetava rahalise kasu suurusega. Turul müüakse pimedale kliendile halva väljanägemisega kaupa isegi vähem kui nägijale. Petvate isikute osakaal ei erine kultuuriti (vähemalt nende kultuuride raames, mida Ariely on koos oma kolleegidega uurinud).

Kognitiivne valetamismasin
Üks keskne kontseptsioon, mille toel autor petukäitumist ja valetamisvõimalusi pakkuvate otsustuste tegemist analüüsib, on vaimse kurnatuse (ja kognitiivse koormuse) mõju teooria. Teravmeelsetele katsetele tuginedes on Arielyl võimalik väita, et kui te eelneva keerulise vaimse tegevuse tõttu oma tahtejõu ära kurnate, on teil märgatavalt raskem oma ihasid ohjeldada ning nõnda võite ära kurnata ka oma aususe. Otsustamaks, kas käituda ausalt või petta, tugineb inimene oma kognitiivsetes protsessides aju otsmikusagara mehhanismidele, mis suunavad ja ohjavad käitumuslikke valikuid. Automaatselt kaldub inimene pigem siiralt käituma, aga teatud mõtete või peibutiste mõjul võib ta sellelt rajalt kõrvale pöörata ja teha hoopis ebaausa valiku. Kui ohjamismehhanism on kas inimese arengust tingituna alla keskmise või kurnatud seisundi tõttu pärsitud, siis võib valelikkus ka suureneda. Kahju, et Ariely kirjutas oma raamatu siis, kui meil Eestis olid veel rahvusvaheliselt avaldamata Inga Kartoni ja siinkirjutaja tööd valetamisvalmiduse kunstlikust muutmisest transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil. Meie tulemused tegelikult toetavad suurt osa tõlgendustest, mille Ariely teeb kognitiivse „valetamis­masina“ tööd kirjeldades.

Täiuslikke raamatuid pole
Raamatus on siiski ka küsitavusi ja lähenemisviise, millega ei pruugi nõustuda. Toon mõned näited. Valetamise hulka ei saa ilmselt liigitada suurt hulka enese­pettusi, mida tehakse ebateadlikult, kuid Ariely näib need samuti vale hulka liigitavat. Katteta on jäänud konkludentne petmine, mille korral osav poliitik, reklaamija või ärimees paneb eraldi võttes täiesti tõele vastavad väited niimoodi kokku, et mõjustatav teeb oma peas vale järelduse. Mõnes kohas on neurobioloogiline käsitlus kas liiglihtsustatud või eksitav. Ka moraali ja eetika poole pealt jääb raamatus üht-teist siiski ütlemata, näiteks valelikkuse relatiivsust käsitledes – aga rangelt eetilise lugeja lohutuseks saame öelda, et raamatuid on teisigi ning täiuslikke pole.

Ometi on tekst teaduslikus mõttes valdavalt väga pädev. Enamgi veel, ka ebatäiuslike oopuste hulgas on pagana palju mõnuga loetavaid ning Ariely raamat on üks sellistest.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
Paberraamat
TASUTA TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga
Aus tõde ebaaususest

Aus tõde ebaaususest

Dan Ariely
Kuidas me kõigile – ja eriti iseendale – valetame
Tellimine
Paberraamat
TASUTA TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Dan Ariely on Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat „Irratsionaalne inimene“ on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema.

Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.

Lisainfo

Dan Ariely
Lehekülgi: 232
Ilmub: 20.09.2018
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

SISSEJUHATUS
Miks on ebaausus nii huvitav?   13

1. PEATÜKK
Lihtsa ratsionaalse kuritegevuse mudeli (SMORC) testimine   21

2. PEATÜKK
Mäng võrdeteguriga  35
2.B PEATÜKK
Golf  53

3. PEATÜKK
Iseenda motivatsioonidest pimestatud   61

4. PEATÜKK
Miks me väsides käega lööme   83

5. PEATÜKK
Miks paneb vuhvlite kandmine rohkem sohki tegema   99

6. PEATÜKK
Iseenda petmine  119

7. PEATÜKK
Loovus ja ebaausus  137

8. PEATÜKK
Petmine kui nakkus  159

9. PEATÜKK
Koostöös petmine  179

10. PEATÜKK
Peaaegu optimistlik lõpp  195

Tänusõnad  211
Minu kaastöötajad  213
Kasutatud ja soovitatav kirjandus  221
Autorist  229
Viited  231

Arvustused (2)

Kätlin KonstabelPsühholoog, paari-ja pereterapeut

Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professori Dan Ariely raamat valetamisest on vaimukas, eluliste ja isiklike näidetega ning suudab lisaks toredalt näidata, kui põnev on psühholoogiaeksperimentide maailm. Ennekõike on see aga üksjagu ebamugav raamat. Selle sõnum – meis kõigis on pettur, valetamine on igapäevane asi, mustvalget heade inimeste ja kurjamite maailma ei eksisteeri – ei ole mitte kõigile lihtne taluda.

Ariely pakub väga praktilisel moel välja viise, kuidas eetilise käitumise tõenäosust suurendada, aga needki soovitused panevad meid keerulisse olukorda. Teadlikkus endi pidevatest dilemmadest paneb meid kõiki valikute ette – puudutagu need siis mitmesuguseid igapäevaseid huvide konflikte või seda, kuidas valetamine oleneb meie võimest seda enda jaoks ära põhjendada, soovist saada maksimaalset kasu ja endast samal ajal ikka hästi arvata. Teades seda, kuidas saaksime ise olla ausamad ja vältida ka kogemata juhtuvaid valesid, vastutame. Veelgi enam, me vastutame oma kõige väiksemate käitumisvalikutega (näiteks kas kanda võltsfirmakaid või võtta „kogemata“ töölt kaasa pliiats) ka üldisema eetilise kliima eest, soodustame teistelgi kas ausust või petukäitumist.

Kuigi Ariely raamat libiseb üsna mööda sellest, kuidas digimaailm ja selles käitumise eripärad petukäitumist mõjutavad, annavad tema järeldused põhjust muretseda. Kui me netis olles ei taju petukäitumise ohvrit ja sündivat kahju, tunnistame valeuudiste ja võltspositiivse mulje jätmise paratamatust ning oleme peale selle ka pidevast infovoost kurnatud (ning seetõttu kipume tegutsema impulsiivsemalt), siis on selge, et ausus muutub üha suuremaks defitsiidiks.

Ehkki Ariely raamat räägib täiskasvanutest (äri- ja spordimaailmas, meditsiinis, akadeemilises sfääris jm), peaks see olema mõtlemapanev lugemine ka kõigile lapsevanematele. Pereterapeudi juurde satub tihti vanemaid, kes ei suuda mõista, kuidas nende lapsuke pealtnäha ootamatult kas valetama või muul täiesti võimatul moel käituma hakkas. Millist eeskuju annavad vanemad kodus ise oma käitumisega, kui selged on lubatud ja lubamatuid käitumisi puudutavad reeglid, kui palju üldse räägitakse olulistest väärtustest ning kuidas on kodus osatud luua lastele kiusatustele vastu panemist lihtsamaks tegevat keskkonda – need küsimused on ebamugavad. Kui tahame oma lapsi kasvatada edukateks ja samas eetilise selgrooga inimesteks, on neile mõtlemine aga hädavajalik.

Talis BachmannTartu Ülikooli kognitiivse ja õiguspsühholoogia professor

Valetamisraamatute rivvi on lisandunud Duke’i ülikooli professori Dan Ariely teos ja hea meel on tõdeda, et see kirjatükk on nüüd olemas ka eesti keeles. Valetamisest on kirjutatud palju ja asjaolu, et selliseid tekste tuleb järjest juurde, osutab valetamisprobleemi jätkuvale aktuaalsusele ja arvatavasti ka lihtsalt teema põnevusele.

Ariely on juudi päritolu USA kognitiiv­psühholoog ja käitumisökonoomika tippspetsialist ning mõistagi on tema raamat teaduspõhine, tuginedes nii tema enda uurimisrühma kui ka teiste teadlaste tehtud eksperimentidele. Ent raamat on kirjutatud sellises stiilis ja sellise üksikasjalikkusega, et on kergesti loetav ka teaduskaugetele huvilistele. Nii põhiteema – valetamine kui käitumisviis – kui ka selle paljud kontekstid kõnetavad meid kõiki. Raamatut iseloomustab avar teemade ring, huumoririkas tekst ning eluliste näidete rohkus.

Kui ratsionaalselt me valetame?
Autor otsib vastuseid (ja ka annab neid) sellistele küsimustele: kas ebaausus piirdub pigem paari musta lambaga või on see laiemalt levinud probleem? kas otsus valetada on üdini ratsionaalne või mitte (vaagides külmalt kasu-, kahju- ja ohušansse)? kuidas valetav inimene ennast tegelikult petab? kuidas sotsiaalne keskkond mõjutab valetamisvalmidust? Ariely selgitab, et me ei peta ega varasta sugugi nii palju, kui võiksime läbinisti ratsionaalselt ja üksnes omakasu huvides teha. See mudel (nt Beckeri simple model of rational crime ehk SMORC) ei toimi. Muu hulgas tulevad mängu enese­hinnang ja sotsiaalne kontroll.

Autor ei piirdu mõne üksiku valetamiskäitumist kirjeldava või seletava küsimusega, vaid võtab vaatluse alla palju teemasid, ja mis eriti meeldiv, enamasti vastavate teadusuuringute toel. Need teaduspõhised tõigad leiavad aga illustreerimist mõnusate eluliste näidetega. Nagu iga hea populaarteaduslikult toestatud raamat, sisaldab ka Ariely teos tavamõistuse jaoks üllatavaid teadmisi. Selgub, et petmise määr ei ole seotud petu abil võidetava rahalise kasu suurusega. Turul müüakse pimedale kliendile halva väljanägemisega kaupa isegi vähem kui nägijale. Petvate isikute osakaal ei erine kultuuriti (vähemalt nende kultuuride raames, mida Ariely on koos oma kolleegidega uurinud).

Kognitiivne valetamismasin
Üks keskne kontseptsioon, mille toel autor petukäitumist ja valetamisvõimalusi pakkuvate otsustuste tegemist analüüsib, on vaimse kurnatuse (ja kognitiivse koormuse) mõju teooria. Teravmeelsetele katsetele tuginedes on Arielyl võimalik väita, et kui te eelneva keerulise vaimse tegevuse tõttu oma tahtejõu ära kurnate, on teil märgatavalt raskem oma ihasid ohjeldada ning nõnda võite ära kurnata ka oma aususe. Otsustamaks, kas käituda ausalt või petta, tugineb inimene oma kognitiivsetes protsessides aju otsmikusagara mehhanismidele, mis suunavad ja ohjavad käitumuslikke valikuid. Automaatselt kaldub inimene pigem siiralt käituma, aga teatud mõtete või peibutiste mõjul võib ta sellelt rajalt kõrvale pöörata ja teha hoopis ebaausa valiku. Kui ohjamismehhanism on kas inimese arengust tingituna alla keskmise või kurnatud seisundi tõttu pärsitud, siis võib valelikkus ka suureneda. Kahju, et Ariely kirjutas oma raamatu siis, kui meil Eestis olid veel rahvusvaheliselt avaldamata Inga Kartoni ja siinkirjutaja tööd valetamisvalmiduse kunstlikust muutmisest transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil. Meie tulemused tegelikult toetavad suurt osa tõlgendustest, mille Ariely teeb kognitiivse „valetamis­masina“ tööd kirjeldades.

Täiuslikke raamatuid pole
Raamatus on siiski ka küsitavusi ja lähenemisviise, millega ei pruugi nõustuda. Toon mõned näited. Valetamise hulka ei saa ilmselt liigitada suurt hulka enese­pettusi, mida tehakse ebateadlikult, kuid Ariely näib need samuti vale hulka liigitavat. Katteta on jäänud konkludentne petmine, mille korral osav poliitik, reklaamija või ärimees paneb eraldi võttes täiesti tõele vastavad väited niimoodi kokku, et mõjustatav teeb oma peas vale järelduse. Mõnes kohas on neurobioloogiline käsitlus kas liiglihtsustatud või eksitav. Ka moraali ja eetika poole pealt jääb raamatus üht-teist siiski ütlemata, näiteks valelikkuse relatiivsust käsitledes – aga rangelt eetilise lugeja lohutuseks saame öelda, et raamatuid on teisigi ning täiuslikke pole.

Ometi on tekst teaduslikus mõttes valdavalt väga pädev. Enamgi veel, ka ebatäiuslike oopuste hulgas on pagana palju mõnuga loetavaid ning Ariely raamat on üks sellistest.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]