Juhi käsiraamat

Solfedžoõpik praktiseerivale juhile

Kuigi Eesti ettevõtete juhtimiskultuur on kenasti arenenud, toetub enamik juhte siiski intuitiivsele kogemusõppele. Üksnes kuulmise järgi mängides aga suurtele lavadele ei jõua, nooti peab ka ikka tundma. „Juhi käsiraamat“ on justkui solfedžoõpik praktiseerivale juhile.
Ujumist ei saa õppida ilma end vette kastmata. Sama kehtib ka juhtimise kohta – seda üksnes käsiraamatu abil selgeks ei saa. Kui aga peanupp juba vee peal püsib, tekib tehnikate omandamisest ja lihvimisest suurem kasu, võime kiiremini edasi liikuda.

Juhtidele, kes teevad oma esimesi avastusi ja katsetusi, on soovitatav kasutada kogenuma juhi, mentori või coach’i abi. Raamatus toodud konkreetsed, kohati isegi tehnilised juhtnöörid võivad alustava juhi kergelt segadussegi ajada, just nagu edukate juhtide biograafiad. Esmalt tuleb mõista oma motiive ja juhtimisstiili ning siis õppida tajuma (juhtimis)situatsiooni.

Klassikaliste juhtimistõdede olulisus
Juhtimises pole õigeid ega valesid valikuid, mõni lihtsalt sobitub organisatsiooni vajaduste ja juhi isiksuseomadustega paremini. Autentne juht mõjub alati usutavamana. Edu toovaid valikuid kasutame uuesti, tekivad enesekindlus ja käitumismall. Paraku saab otsuste tegelikku mõju hinnata alles hiljem, distantsilt.

Valikuid tehes on oluline teada ja mõista klassikalisi juhtimistõdesid, mida „Juhi käsiraamat“ ohtrasti ka pakub. Siit leiab hulganisti häid, juurdlemist soosivaid pidepunkte ja küsimusi, mida võiks regulaarselt püstitada nii endale kui ka oma kolleegidele. On ju õigete küsimuste õiges kohas esitamine juhtimise tõeliseks meistriklassiks.

Juhi ultimatiivne roll
Loogiliselt struktureeritud raamat, mis on kontsentraat HBRi hinnatud juhtimisalastest artiklitest, pakub juhtidele arenemiseks head tuge. Kokku on vaatluse all 17 eripalgelist oskust, kuid ilmselgelt on juhtimise ja eestvedamise kompetentside skaala siiski märksa laiem. On raske uskuda, et esitlu­se disain või töölaua korrastamine on olulisemad oskused kui nõuanded ja soovitused, mis puudutavad tõhusat tööjaotust või toetuspunkte kriiside juhtimisel või staaridega hakkama saamisel.

Arusaadavalt on raamatu koostajad võtnud aluseks tavapärase kontoritöö, hierarhilise organisatsioonitüübi ja olukorra, kus juht kasvab ettevõtte seest. Eesti ettevõtted on aga pigem väiksemad ja paindlikumad. Just seetõttu on raamatusse süvenedes oluline mitte läheneda karjäärile mehaaniliselt, vaid tajuda oma organisatsiooni eripära, arengufaasi ja vajadusi, samuti oma käitumismotiive. Raamatust suurema kasu saamiseks soovitan seda lugeda peatükkide kaupa – parasjagu siis, kui peas või meeskonnas valitseb nõutus.

Jäädes avalausetes toodud mõtete juurde, usun, et sellest raamatust on juhtide ja organisatsioonide arenguteel kasu. Juhi areng on pidev ning tema ultimatiivne roll on muuta oma meeskonnaliikmeid paremaks.