Lõpp Alzheimeri tõvele

Põhjalik käsitlus kognitiivse languse ennetamisest ja tagasipööramisest
Lõpp Alzheimeri tõvele pilt
Autor: Dale Bredesen Lehekülgi: 392 Ilmumisaeg: 18.06.2021 Kirjastus: Äripäev

Alzheimeri tõve tekkepõhjuste lahtimurdmisele on kulutatud sadu miljoneid eurosid. Vaatamata sellele on tulemus kasin: ehkki käputäis ravimitel on teatud sümptomitele piiratud positiivne efekt, ei mõjuta neist ükski haiguse kulgu. Veelgi enam, mõningate uuringute sõnul pole need ravimid mitte ainult väheefektiivsed, vaid teatud juhtudel kognitiivset taandarengut lausa kiirendavad.

Alzheimeri tõbi on aju vastus teda mõjutavatele faktoritele nagu näiteks põletik, haiguse pärilik eelsoodumus, hormoonid, toitumine, samuti insuliiniresistentsus, D-vitamiini ja tsingipuudus. Kui kriitilistele teguritele tähelepanu pöörata, saab sõltumata east kognitiivseid võimeid säilitada, tihti ka taastada, kinnitab viimased kolmkümmend aastat Alzheimeri tõve uurimisega tegelenud doktor Dale Bredesen.

Selle kinnituseks toob ta näite tõsise kognitiivse taandarenguga 78-aastasest Claudiast, kelle Montreali kognitiivsete funktsioonide hindamise testi tulemus oli null. Testid viitasid ka mitmetele varem tuvastamata sisenditele, muu hulgas hallitusest tekkivale mükotoksiinidele. Claudia polnud enam võimeline rääkima, iseseisvalt riietuma ning enda eest hoolt kandma.

Raviarst kõrvaldas Claudia kokkupuute biotoksiiniga, optimeeris mürkide väljutamist, kohandas tema dieeti ja alustas sünapsite teistsugust toetamist. Nelja järgneva kuu jooksul paranes vanadaami seisund tuntavalt – ta suutis taas rääkida, kirjutada, end osaliselt riietada, oma mehega isegi jalga keerutada. Claudia juhtum näitab, et mõnedel puhkudel on võimalik ka haiguse hilises faasis tõve progressi mitte ainult peatada, vaid ka tagasi pöörata.

Dr Bredeseni programmist pole päästvat abi mitte üksnes neile, keda on tabanud Alzheimeri tõbi, vaid ka kõigile neile, kes soovivad arendada oma keskendumis- ja töövõimet, parandada mälu ning kõneosavust.

Tellimine


Failid
Sisukord

Eessõna 11

 

ESIMENE OSA

Alzheimeri tõbi: Viimane põlvkond?

Uus vaktsiin 17

Ebamugav nuuskur 45

Dogmad inimese küüsis: saadud õppetund 69

 

TEINE OSA

Käsiraamatu esimene osa: kognitiivse taandarengu tagasipööramine

Kognitiivsete võimete parandamine dieediga KetoFLEX 12/3 87

Tulekahju kustutamine 113

Toida oma pead: ajutoidu püramiid 113

Püramiidi 1. aste: puhas maja 121

Püramiidi 2. aste: tundke ennast vabalt 131

Püramiidi 3. aste: tervendage soolestikku 161

Püramiidi 4. aste: valige targalt 187

Püramiidi 5. aste: riskantne tegevus 207

Suured väikesed detailid 221

Liikumine: kõik sobib 245

Uni: jumalik sekkumine 259

Stress: pinguldage purjed 275

Aju stimuleerimine: avardamine 289

Suutervishoid: ainult hammastest ja ei millestki muust 303

Andmete edulooks ümberseadmine 309

 

KOLMAS OSA

Käsiraamatu teine osa: rohkem hõbekuule

Dementsust tekitavad toksiinid: Alzheimeri tõve supi helpimine 327

Mikroorganismid ja mikrobioom 349

Lisandid: kuningriik allika eest 357

Veaotsimine: kui te esialgu ebaõnnestute 373

21. sajandi meditsiini triumf 383

 

Tänusõnad 387

Arvustused
Dr Toomas Toomsoo, MD, PhD
AS Ida Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja, Tallinna Ülikooli loodus-ja terviseteaduste instituuti külalisprofessor

Miks mõnedel kujuneb Alzheimeri tõbi, teistel jääb aga mõistus elu lõpuni selgeks? Alzheimeri tõve tekkepõhjused ei ole siiani päris selged. Tõenäoliselt mängivad rolli nii geneetilised ja keskkondlikud tegurid kui ka elustiil. Kõige kindlam teadaolev riskitegur on aga vanus – kuigi tõenäoliselt pärilikkusega seotud varase algusega Alzheimeri tõbi võib avalduda juba enne 65. eluaastat, on hilise algusega Alzheimeri tõbi siiski palju sagedasem. Haiguse tekkimist soodustavate riskidena on välja toodud ka suitsetamist ja keskeas depressiooni põdemist.

On teada, et mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine ja suhtlemine mõjuvad hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Ometi ei kaitse need Alzheimeri tõve kujunemise eest. Alzheimeri tõvele iseloomulikud muutused tekivad ajukoes juba aastakümneid enne haigusnähtude avaldumist: ajukoes ladestunud ebanormaalsed valgud (amüloid- ja tauvalgud) häirivad närvirakkude tööd, mis viib lõpuks närvikoe kärbumise ehk atroofiani.

Dale Bredeseni raamat „Lõpp Alzheimeri tõvele“ osutab väga suurt tähtsust meie toidulauale, mis on kahtlemata oluline aspekt. Kuid samavõrd oluline on ka söögi saamislugu: kuidas ja kus on näiteks köögivili kasvatatud, kas see on saastunud neurotoksiinidega jne.

Raamat pakub palju väärt mõtteainet ja seda eelkõige liialt süsivesikurikast toidulauda silmas pidades. Ega asjata viidata Alzheimeri tõvele kui nn 3. tüüpi diabeedile, mille peamiseks süüdlaseks on insuliiniresistentsus ja sellest arenev diabeet ning kehas tekkiv põletik, mis loob soodsa pinnase haiguslike valkude ladestumiseks ajukoes.

Kahjuks pole teadus suutnud veel kõike raamatus kirjapandut tõestada ja seepärast olgu see pigem teejuhiks, mille abil Alzheimeri tõbe ennetada. Lisaks ei maksa unustada, et õnnelikkuse eelduseks on see, et me lakkame muretsemast asjade pärast, mis ei allu meie tahtele. Üheks neist on ka vananemine. Siiski ei tasu ka toitumise puhul liialt detailidesse klammerduda, vaid keskenduda olulisele: kõike tuleb tarbida mõõdukalt, piirata suhkruid ja mitte unustada, et meie toit peab olema piisavalt valgurikas.

Loe edasi >