Kahetsuse jõud
Kuidas tagasi vaadates edasi liikuda
Mida sina viimati kahetsesid? Kahetsust tunnevad kõik, olgu see siis millegi tegemise või tegemata jätmise pärast. Daniel H. Pink, menukite „Millal“ ja „Liikumapanev jõud“ autor, korraldas 2020. aastal Ameerika kahetsusuuringu American Regret Project, milles võttis selle universaalse emotsiooni lähema vaatluse alla. Negatiivsed tunded on terve aju ja küpse mõtteviisi tunnus, samuti väidab Pink, et mõõdukas kahetsus muudab meid paremaks, kuna annab eelduse õppimiseks ja arenguks.
Kui meenutame ja isegi võimendame oma varasemaid vigu, aitab see edaspidi langetada paremini läbi kaalutud otsuseid, kasvatada sihikindlust ja parandada sooritust. Negatiivsete tunnete allasurumine lükkab vaid edasi nendega silmitsi seismise hetke ja loob pettekujutelmi, hea pole ka teine äärmus ehk neile tunnetele täieliku voli andmine – see võib viia meeleheiteni. Ennekõike on tundeid tarvis analüüsida, et nende tekitatud ajutine stress enda kasuks pöörata. Võti seisneb tasakaalu leidmises: kuidas käsitleda kahetsust võimalusena õppetunniks, ilma et see meid määratlema hakkaks? Iseennast ei ole vaja vigade tõttu mitte hukka mõista, vaid õppida aktsepteerima.
Rohkete kahetsusuuringust pärit näidete najal on Pink paigutanud kahetsused nelja kategooriasse, millest joonistuvad omakorda välja neli peamist inimlikku vajadust: stabiilsus, areng, headus ja armastus. Selgub, et tuumkahetsused on koondunud just käest lastud võimaluste ja täitmata jäetud kohustuste ümber. Kahetsusele õigesti lähenedes on aga võimalik jõuda täisväärtusliku eluni, sulandades meie ees laiuvad kohustused ja võimalused sujuvalt ühte. Autor pakub välja hõlpsasti järgitavad võtted, mis aitaks meil kiiremini ja tõhusamalt endale seatud eesmärkide poole pürgida.
Me kas kahetseme minevikku või muretseme tuleviku pärast umbes poole oma ärkveloleku ajast. Ent päris tubli osa kahetsemisest pole sugugi kahjulik, pole mingi ebasoovitav kõrvalekalle teekonnalt parema elu poole. Kahetsemine on inimeseks olemise loomulik osa ning võib toimida nii kompassina kui kütusena õppimisele. Ehk lihtsamalt: kahetsemine mõistlikul moel võib üllataval kombel teha meist paremad inimesed. Hoiad käes igavesti head raamatut, mis ühelt poolt lohutab ja normaliseerib kahetsemist ‒ me kõik ju teeme seda. Teiselt poolt annab ta kahetsemisele uue tähenduse ja praktilise väljundi, kuidas sellest „pahest“ saab teha toetava reisikepi oma teekonnal.
Raimo Ülavere
juhtimiskoolitaja
Sisukord
Esimene osa. KAHETSUSE ENNISTAMINE 13
1. Kahetsuseta elu: totrus, mis takistab elamist 15
„Kahetsus ei ole ohtlik, ebanormaalne ega ka mitte kindlalt õnneni viivalt teelt eemale juhtiv hälve. See on tervislik, üleüldine, ja inimeseks olemise lahutamatu osa. Kahetsus on ka väärtuslik. See toob selgust. Ohjab. Õigesti kogetuna ei suru see meid tingimata maadligi, vaid võib hoopis kõrgustesse tõsta.“
2. Miks kahetsus on inimlik 29
„Teisisõnu, võimetus tunda kahetsust – mõneti kogu „no regrets“ filosoofia tuum – ei ole eelis, vaid hoopis märk ajukahjustusest.“
3. Ilustamine ja ahastamine 41
„Faktivastast mõtlemist on teaduslikult uuritud kaks aastakümmet ning sellest koorub välja veider asjaolu: head enesetunnet tekitavad minevikumõtted on üsna harvad, samas kui halvasti mõjuvad mõtted on ülimalt tavalised. Kas oleme kõik ennast õõnestavad masohhistid?“
4. Miks kahetsus meid paremaks muudab 51
„Ärge vältige emotsioone. Aga ärge jääge ka nendesse pidama. Astuge neile vastu. Kasutage neid edasise käitumise katalüsaatorina. Kui mõtlemine on tegutsemiseks, siis tunded võivad aidata meil mõelda.“
Teine osa. KAHETSUSE LAHKAMINE 67
5. Pinnapealne kahetsus 69
„Inimelu kandub eri valdkondadesse – oleme lapsevanemad, pojad, tütred, abikaasad, partnerid, alluvad, ülemused, õpilased, kulutajad, investorid, kodanikud, sõbrad jne. Miks ei peaks siis ka kahetsus neid eluvaldkondi läbima?“
6. Neli tuumkahetsust 81
„See, mis on nähtav ja lihtsasti kirjeldatav – eluvaldkonnad, nagu pere, haridus ja töö –, on tükk maad vähem tähtis kui motivatsiooni ja püüdluste varjatud taristu, millele see toetub.“
7. Põhimõttekahetsus 89
„Põhimõttekahetsus saab alguse vastupandamatust kiusatusest ja lõppeb vastuvaidlematu loogilise järeldusega.“
8. Julguse kahetsus 103
„Julguse kahetsuse keskmes on luhtunud kasvuvõimalus. Nurjunud võimalus, et meist võiks saada teistsugune – õnnelikum, julgem, terviklikum – inimene. Suutmatus oma lühikese eluaja jooksul üksikute oluliste teetähisteni jõuda.“
9. Moraalne kahetsus 117
„Pettus. Truudusetus. Vargus. Reetmine. Pühaduseteotus. Mõned kahetsusuuringule saadetud moraalse kahetsuse kirjeldused kõlavad nagu kümne käsu õppevideo märkmed.“
10. Suhtekahetsus 135
„Just tähendusrikkad suhted annavad elule mõtte ja pakuvad rahulolu. Kuid kui need suhted kas meie soovil või tähelepandamatusest lagunevad, siis takistab nende parandamist piinlikkusetunne. Kardame, et katse suhteid soojendada kukub läbi ning tekitab meie tähelepanu objektides veelgi suuremat ebamugavust. Ent see mure on peaaegu alati asjatu.“
11. Võimalused ja kohustused 151
„Neli tuumkahetsust toimivad hästi elatud elu pildinegatiivina. Teades, mida inimesed enim kahetsevad, on võimalik kujutise ümber pööramisel tuvastada, mida nad kõige enam väärtustavad.“
Kolmas osa. KAHETSUSE ÜMBERSÜND 159
12. Heastamine ja ilustamine 161
„Kuid tehtut kahetsedes on mul endiselt võimalik ka olevik ümber mängida – vajutada oma eksistentsiaalsel klaviatuuril Ctrl + Z.“
13. Omaksvõtt, kaastunne ja distants 169
„Lihtsat kolmest sammust koosnevat protsessi järgides võime kahetsuse omaks võtta, selle enda ja teiste jaoks ümber mõtestada ja kogemusest saadud õppetunni varal edaspidi teadlikumaid otsuseid langetada.“
14. Kahetsuse ette nägemine 189
„Üldlevinud ravimina on eeldataval kahetsusel mõned ohtlikud kõrvaltoimed.“
Lõpetuseks. Kahetsus ja lunastus 205
Tänusõnad 209
Märkused 211
Arvustused
Tead ju isegi seda närivat tunnet, mis soovib, et olevik oleks toredam, tulevik helgem ning poleks me ometi minevikus neid valikuid teinud? Kes sellist närivat tunnet ikka teadlikult valiks? Ka kultuuriruumist, eneseabiraamatutest ja erinevatelt staaridelt, nagu Tony Robbins, Angelina Jolie või Bob Dylan, kajab iga päev vastu, et kahetsusel ei ole mõtet, see raiskab vaid meie aega. Hea elu siht on ju minna edasi, milleks siis teadlikult valu esile tuua? Aga milliseid võimalusi kahetsus endas tegelikult peidab?
Kahetsus kui inimeseks olemise kvaliteet
Daniel Pinki „Kahetsuse jõud“ ongi üks selline väga toetav ja silmi avav raamat, mis lubab eelnevalt loogilisena kõlanud mõtteviisi kõrval ka mündi teist poolt nägema hakata. Mis siis, kui kahetsus on midagi, mis teeb meist inimese? Mis siis, kui kahetsus on tegelikult tervislik ja väärtustlik? Küsimus on lihtsalt selles, kas me oskame sellega ümber käia või mitte. Pean tunnistama, et seda kinnitab ka minu praktika. Inimese evolutsiooniline ülesehitus paneb meid pidevalt ohte ja võimalusi üle vaatama ning automaatkäiguga teel olles teeme valikuid ebameeldiva asemel meeldiva kasuks. Kahetsus on aga paratamatult seotud minevikuga ning see on üks üpriski ebamugav tunne! Kuid kui oleme õppinud kahetsusega teadlikult toime tulema, on see midagi, mis meid ohjab ning teel olles hoopis toetab. Näen, kuidas kahetsusega tegelemine lubab inimese eneseteadlikkusel kasvada, ning need, kes on raske tunde kasvuvõimalusena vastu võtnud, on sellest ka kõvasti võitnud!
Milleks integreerida kahetsus tugevusena enda kasuks tööle?
Kahetsus on seotud negatiivsete emotsioonidega ja see paneb meid põgenema! Aga me ei saa unustada, et just need aistingud aitavad meil ellu jääda. Ometi on hirm see, mis meid ohust eemale suunab! Nagu paljude teistegi teemadega, on ka emotsioonide puhul küsimus tasakaalus. Selleks, et me saaksime oma teel tasakaalukalt toimida, vajame me nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone, äärmused takistavad meie arengut ning piiravad potentsiaali. Kui püüame negatiivseid emotsioone pidevalt vältida, ei õnnestu meil neist mitte vabaneda, vaid muudame need aina suuremaks.
Paljude jaoks on selge, et kahetsuse ketramisel on oluline mõju meie üldisele rahulolule ning vaimsele tervisele, kuid usun, et nii mõnegi inimese jaoks võib tulla üllatusena fakt, et kahetsusega seotud tunnete vältimine võib tuua kaasa ka reaalseid füüsilisi hädasid: südamehaigused, unetus, autoimmuunhaigused jt. Aga tervisega seotud võitude kõrval toetab kahetsuse jõu enda kasuks tööle suunamine meid ka tulevikusündmuste kujundamisel. Mõtle korra, mida võiksid võita kahetsuse integreerimisest sina kui teaksid, et kahetsus aitab:
- lihvida paremaks meie otsustusprotsessi,
- parandada meie sooritust,
- tõsta tähendusrikkust ning tugevdada sidemeid.
Millest või kuidas alustada?
Teadvusta, mis teeb kahetsusest kahetsuse.
Pink on teinud selle mõistmise üpris lihtsaks: see saab alguse võrdlemisest ja süüdistamisest. Kahetsusega tegelemisel tasub meeles pidada, et üks asi on tegelikud faktid ning teine asi nende faktidega vastuollu minevate sündmuste loomine omaenda peas. Võin kinnitada, et emotsonaalse aju jaoks on sellised peas loodud sündmused jõuliseks kütuseks, et ennast selles emotsioonide virvarris veelgi rohkem ära kaotada. Kogen tihti, kuidas inimeste pilk selgemaks muutub, kui nad faktidel ja lugudel vahet hakkavad tegema!
Teadvusta, mida negatiivne tunne meiega tavaliselt teeb.
Negatiivne tunne võib meid viia eiramisse või pisendamisse, selle teadlikustamine laseb meil ümber otsustada ning lubada endal seda tunnet tunda. Vastuvõtmine, kogemine – näen, kuidas see lubab inimestel edasi liikuda ning asjadele lahenduskesksemalt peale vaadata.
Heasta või ilusta ning suuna kahetsus vaid käitumisviisi mõtestamiseks.
On vahe, kas kahetseme midagi, mida tegime, või kahetseme tegevusetust. Tehtu korral saame alustada parandamisest või heastamisest. Kahetsuses peitub jõud, kui suuname selle mõne kindla käitumisviisi või olukorra mõtestamiseks, sest oma põhiolemuse mõtestamisel võivad olla väga laastavad tagajärjed.
Hollandi teadlased Marcel Zeelenberg ja Rik Pieters on öelnud: „Inimese kognitiivne masinavärk on programmeeritud kahetsust tundma“. Niisiis tasub oma loomuomasusele truuks jääda ja see maksimaalselt enda kasuks tööle suunata! Vastutöötamine ja vältimine on väsitav, paneb arengu seisma ning ei luba meil enda täit potentsiaali rakendada!
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.
Kahetsuse jõud
Kirjeldus
Mida sina viimati kahetsesid? Kahetsust tunnevad kõik, olgu see siis millegi tegemise või tegemata jätmise pärast. Daniel H. Pink, menukite „Millal“ ja „Liikumapanev jõud“ autor, korraldas 2020. aastal Ameerika kahetsusuuringu American Regret Project, milles võttis selle universaalse emotsiooni lähema vaatluse alla. Negatiivsed tunded on terve aju ja küpse mõtteviisi tunnus, samuti väidab Pink, et mõõdukas kahetsus muudab meid paremaks, kuna annab eelduse õppimiseks ja arenguks.
Kui meenutame ja isegi võimendame oma varasemaid vigu, aitab see edaspidi langetada paremini läbi kaalutud otsuseid, kasvatada sihikindlust ja parandada sooritust. Negatiivsete tunnete allasurumine lükkab vaid edasi nendega silmitsi seismise hetke ja loob pettekujutelmi, hea pole ka teine äärmus ehk neile tunnetele täieliku voli andmine – see võib viia meeleheiteni. Ennekõike on tundeid tarvis analüüsida, et nende tekitatud ajutine stress enda kasuks pöörata. Võti seisneb tasakaalu leidmises: kuidas käsitleda kahetsust võimalusena õppetunniks, ilma et see meid määratlema hakkaks? Iseennast ei ole vaja vigade tõttu mitte hukka mõista, vaid õppida aktsepteerima.
Rohkete kahetsusuuringust pärit näidete najal on Pink paigutanud kahetsused nelja kategooriasse, millest joonistuvad omakorda välja neli peamist inimlikku vajadust: stabiilsus, areng, headus ja armastus. Selgub, et tuumkahetsused on koondunud just käest lastud võimaluste ja täitmata jäetud kohustuste ümber. Kahetsusele õigesti lähenedes on aga võimalik jõuda täisväärtusliku eluni, sulandades meie ees laiuvad kohustused ja võimalused sujuvalt ühte. Autor pakub välja hõlpsasti järgitavad võtted, mis aitaks meil kiiremini ja tõhusamalt endale seatud eesmärkide poole pürgida.
Me kas kahetseme minevikku või muretseme tuleviku pärast umbes poole oma ärkveloleku ajast. Ent päris tubli osa kahetsemisest pole sugugi kahjulik, pole mingi ebasoovitav kõrvalekalle teekonnalt parema elu poole. Kahetsemine on inimeseks olemise loomulik osa ning võib toimida nii kompassina kui kütusena õppimisele. Ehk lihtsamalt: kahetsemine mõistlikul moel võib üllataval kombel teha meist paremad inimesed. Hoiad käes igavesti head raamatut, mis ühelt poolt lohutab ja normaliseerib kahetsemist ‒ me kõik ju teeme seda. Teiselt poolt annab ta kahetsemisele uue tähenduse ja praktilise väljundi, kuidas sellest „pahest“ saab teha toetava reisikepi oma teekonnal.
Raimo Ülavere
juhtimiskoolitaja
Lisainfo
Sisukord
Esimene osa. KAHETSUSE ENNISTAMINE 13
1. Kahetsuseta elu: totrus, mis takistab elamist 15
„Kahetsus ei ole ohtlik, ebanormaalne ega ka mitte kindlalt õnneni viivalt teelt eemale juhtiv hälve. See on tervislik, üleüldine, ja inimeseks olemise lahutamatu osa. Kahetsus on ka väärtuslik. See toob selgust. Ohjab. Õigesti kogetuna ei suru see meid tingimata maadligi, vaid võib hoopis kõrgustesse tõsta.“
2. Miks kahetsus on inimlik 29
„Teisisõnu, võimetus tunda kahetsust – mõneti kogu „no regrets“ filosoofia tuum – ei ole eelis, vaid hoopis märk ajukahjustusest.“
3. Ilustamine ja ahastamine 41
„Faktivastast mõtlemist on teaduslikult uuritud kaks aastakümmet ning sellest koorub välja veider asjaolu: head enesetunnet tekitavad minevikumõtted on üsna harvad, samas kui halvasti mõjuvad mõtted on ülimalt tavalised. Kas oleme kõik ennast õõnestavad masohhistid?“
4. Miks kahetsus meid paremaks muudab 51
„Ärge vältige emotsioone. Aga ärge jääge ka nendesse pidama. Astuge neile vastu. Kasutage neid edasise käitumise katalüsaatorina. Kui mõtlemine on tegutsemiseks, siis tunded võivad aidata meil mõelda.“
Teine osa. KAHETSUSE LAHKAMINE 67
5. Pinnapealne kahetsus 69
„Inimelu kandub eri valdkondadesse – oleme lapsevanemad, pojad, tütred, abikaasad, partnerid, alluvad, ülemused, õpilased, kulutajad, investorid, kodanikud, sõbrad jne. Miks ei peaks siis ka kahetsus neid eluvaldkondi läbima?“
6. Neli tuumkahetsust 81
„See, mis on nähtav ja lihtsasti kirjeldatav – eluvaldkonnad, nagu pere, haridus ja töö –, on tükk maad vähem tähtis kui motivatsiooni ja püüdluste varjatud taristu, millele see toetub.“
7. Põhimõttekahetsus 89
„Põhimõttekahetsus saab alguse vastupandamatust kiusatusest ja lõppeb vastuvaidlematu loogilise järeldusega.“
8. Julguse kahetsus 103
„Julguse kahetsuse keskmes on luhtunud kasvuvõimalus. Nurjunud võimalus, et meist võiks saada teistsugune – õnnelikum, julgem, terviklikum – inimene. Suutmatus oma lühikese eluaja jooksul üksikute oluliste teetähisteni jõuda.“
9. Moraalne kahetsus 117
„Pettus. Truudusetus. Vargus. Reetmine. Pühaduseteotus. Mõned kahetsusuuringule saadetud moraalse kahetsuse kirjeldused kõlavad nagu kümne käsu õppevideo märkmed.“
10. Suhtekahetsus 135
„Just tähendusrikkad suhted annavad elule mõtte ja pakuvad rahulolu. Kuid kui need suhted kas meie soovil või tähelepandamatusest lagunevad, siis takistab nende parandamist piinlikkusetunne. Kardame, et katse suhteid soojendada kukub läbi ning tekitab meie tähelepanu objektides veelgi suuremat ebamugavust. Ent see mure on peaaegu alati asjatu.“
11. Võimalused ja kohustused 151
„Neli tuumkahetsust toimivad hästi elatud elu pildinegatiivina. Teades, mida inimesed enim kahetsevad, on võimalik kujutise ümber pööramisel tuvastada, mida nad kõige enam väärtustavad.“
Kolmas osa. KAHETSUSE ÜMBERSÜND 159
12. Heastamine ja ilustamine 161
„Kuid tehtut kahetsedes on mul endiselt võimalik ka olevik ümber mängida – vajutada oma eksistentsiaalsel klaviatuuril Ctrl + Z.“
13. Omaksvõtt, kaastunne ja distants 169
„Lihtsat kolmest sammust koosnevat protsessi järgides võime kahetsuse omaks võtta, selle enda ja teiste jaoks ümber mõtestada ja kogemusest saadud õppetunni varal edaspidi teadlikumaid otsuseid langetada.“
14. Kahetsuse ette nägemine 189
„Üldlevinud ravimina on eeldataval kahetsusel mõned ohtlikud kõrvaltoimed.“
Lõpetuseks. Kahetsus ja lunastus 205
Tänusõnad 209
Märkused 211
Arvustused (1)
Tead ju isegi seda närivat tunnet, mis soovib, et olevik oleks toredam, tulevik helgem ning poleks me ometi minevikus neid valikuid teinud? Kes sellist närivat tunnet ikka teadlikult valiks? Ka kultuuriruumist, eneseabiraamatutest ja erinevatelt staaridelt, nagu Tony Robbins, Angelina Jolie või Bob Dylan, kajab iga päev vastu, et kahetsusel ei ole mõtet, see raiskab vaid meie aega. Hea elu siht on ju minna edasi, milleks siis teadlikult valu esile tuua? Aga milliseid võimalusi kahetsus endas tegelikult peidab?
Kahetsus kui inimeseks olemise kvaliteet
Daniel Pinki „Kahetsuse jõud“ ongi üks selline väga toetav ja silmi avav raamat, mis lubab eelnevalt loogilisena kõlanud mõtteviisi kõrval ka mündi teist poolt nägema hakata. Mis siis, kui kahetsus on midagi, mis teeb meist inimese? Mis siis, kui kahetsus on tegelikult tervislik ja väärtustlik? Küsimus on lihtsalt selles, kas me oskame sellega ümber käia või mitte. Pean tunnistama, et seda kinnitab ka minu praktika. Inimese evolutsiooniline ülesehitus paneb meid pidevalt ohte ja võimalusi üle vaatama ning automaatkäiguga teel olles teeme valikuid ebameeldiva asemel meeldiva kasuks. Kahetsus on aga paratamatult seotud minevikuga ning see on üks üpriski ebamugav tunne! Kuid kui oleme õppinud kahetsusega teadlikult toime tulema, on see midagi, mis meid ohjab ning teel olles hoopis toetab. Näen, kuidas kahetsusega tegelemine lubab inimese eneseteadlikkusel kasvada, ning need, kes on raske tunde kasvuvõimalusena vastu võtnud, on sellest ka kõvasti võitnud!
Milleks integreerida kahetsus tugevusena enda kasuks tööle?
Kahetsus on seotud negatiivsete emotsioonidega ja see paneb meid põgenema! Aga me ei saa unustada, et just need aistingud aitavad meil ellu jääda. Ometi on hirm see, mis meid ohust eemale suunab! Nagu paljude teistegi teemadega, on ka emotsioonide puhul küsimus tasakaalus. Selleks, et me saaksime oma teel tasakaalukalt toimida, vajame me nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone, äärmused takistavad meie arengut ning piiravad potentsiaali. Kui püüame negatiivseid emotsioone pidevalt vältida, ei õnnestu meil neist mitte vabaneda, vaid muudame need aina suuremaks.
Paljude jaoks on selge, et kahetsuse ketramisel on oluline mõju meie üldisele rahulolule ning vaimsele tervisele, kuid usun, et nii mõnegi inimese jaoks võib tulla üllatusena fakt, et kahetsusega seotud tunnete vältimine võib tuua kaasa ka reaalseid füüsilisi hädasid: südamehaigused, unetus, autoimmuunhaigused jt. Aga tervisega seotud võitude kõrval toetab kahetsuse jõu enda kasuks tööle suunamine meid ka tulevikusündmuste kujundamisel. Mõtle korra, mida võiksid võita kahetsuse integreerimisest sina kui teaksid, et kahetsus aitab:
- lihvida paremaks meie otsustusprotsessi,
- parandada meie sooritust,
- tõsta tähendusrikkust ning tugevdada sidemeid.
Millest või kuidas alustada?
Teadvusta, mis teeb kahetsusest kahetsuse.
Pink on teinud selle mõistmise üpris lihtsaks: see saab alguse võrdlemisest ja süüdistamisest. Kahetsusega tegelemisel tasub meeles pidada, et üks asi on tegelikud faktid ning teine asi nende faktidega vastuollu minevate sündmuste loomine omaenda peas. Võin kinnitada, et emotsonaalse aju jaoks on sellised peas loodud sündmused jõuliseks kütuseks, et ennast selles emotsioonide virvarris veelgi rohkem ära kaotada. Kogen tihti, kuidas inimeste pilk selgemaks muutub, kui nad faktidel ja lugudel vahet hakkavad tegema!
Teadvusta, mida negatiivne tunne meiega tavaliselt teeb.
Negatiivne tunne võib meid viia eiramisse või pisendamisse, selle teadlikustamine laseb meil ümber otsustada ning lubada endal seda tunnet tunda. Vastuvõtmine, kogemine – näen, kuidas see lubab inimestel edasi liikuda ning asjadele lahenduskesksemalt peale vaadata.
Heasta või ilusta ning suuna kahetsus vaid käitumisviisi mõtestamiseks.
On vahe, kas kahetseme midagi, mida tegime, või kahetseme tegevusetust. Tehtu korral saame alustada parandamisest või heastamisest. Kahetsuses peitub jõud, kui suuname selle mõne kindla käitumisviisi või olukorra mõtestamiseks, sest oma põhiolemuse mõtestamisel võivad olla väga laastavad tagajärjed.
Hollandi teadlased Marcel Zeelenberg ja Rik Pieters on öelnud: „Inimese kognitiivne masinavärk on programmeeritud kahetsust tundma“. Niisiis tasub oma loomuomasusele truuks jääda ja see maksimaalselt enda kasuks tööle suunata! Vastutöötamine ja vältimine on väsitav, paneb arengu seisma ning ei luba meil enda täit potentsiaali rakendada!
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.