Kuulamise kunst

Kuidas päriselt kuulata ja oma kõiki suhteid parandada

Kuulamise kunst
Michael P. Nichols, Martha B. Straus
Lehekülgi: 448
Ilmub: 09.11.2022
Kirjastus: Äripäev

Kas väljendad end viisil, mis teeb kuulajad ärevaks ja viib kaitseseisundisse? Millistel asjaoludel muutud reaktiivseks, hakkad nõu jagama ning vaimukaid remarke loopima? „Kuulamise kunst“ selgitab, miks mängib kuulamine meie eludes sedavõrd olulist rolli.

Enamik konflikte taandub samale hädale: inimesed ei kuula üksteist päriselt, ütleb nelikümmend viis aastat psühhoanalüütiku ja pereterapeudina tegutsenud Michael P. Nichols. Me ei kuule öeldut, sest miski rääkija sõnumis tabab õrna kohta, vallandades haavumistunde, ajades vihale või muutes meid kannatamatuks.

Et saada paremaks kuulajaks ja oma suhted ümber mõtestada, tuleb õppida kontrollima päästikuid, mis ärevust tekitavad ning arusaamatusi ja konflikte põhjustavad. „Kuulamise kunst“ selgitab:

  • mis tekitab kuulajates kaitsereaktsiooni ja takistab neil väljendatut kuulmast;
  • kuidas digitaalne kommunikatsioon põhjustab ärevust ning arusaamatusi;
  • miks sind ei võeta kuulda isegi siis, kui sul on midagi olulist öelda;
  • kuidas meie minevik tänast kuulamisoskust mõjutab;
  • kuidas väljendada end suhetes, mida varjutab sügav teineteise mittemõistmine;
  • kuidas kuulamisega ületada sotsiaalsed, kultuurilised ning poliitilised lõhed, kui sellised kõnelused tunduvad liialt isiklikud, ehk isegi ohtlikud.

Iga peatüki lõpetavad ülesanded, millega anda oma kuulamisoskusele viimane vajalik lihv. Lisaks on autorid pikkinud raamatusse arutelusid kuulamisega seotud levinud kitsaskohtadest, mille otsa vanemad oma lastega suheldes tihti komistavad.

 

Raamat „Kuulamise kunst“ paneb sügavamalt mõtlema selle üle, kui oluline on teise inimese päriselt tähelepanelikult kuulamine. Tihti me lihtsalt kuuleme, mida teine räägib, mitte ei kuula. See saadab kõnelejale sõnumi, et tema teema ega tema ise pole kuulajale olulised.

„Kuulamise kunst“ võiks olla kohustuslik kirjandus igale inimesele, et mõista kuulamise tähtsust. Raamat on rikastatud näidete, praktiliste harjutuste, katsete tulemuste ja palju muu õpetlikuga. Soovitan seda kõigile, kes tahavad teadliku ja oskusliku kuulamisega panustada emotsionaalselt tervemasse ühiskonda.

Signe Kiisk

Psühholoog

Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid partner

Sisukord

Sissejuhatus 9

 

ESIMENE OSA. Soov olla mõistetud

„Kas sa kuulsid, mis ma sulle ütlesin?“ 19

Miks kuulamine on nii oluline

„Aitäh, et mind ära kuulasid“ 44

Kuidas kuulamine meid muudab ning teineteisega lähendab

Miks inimesed ei kuula? 71

Millest koosneb kommunikatsioon

 

TEINE OSA. Tõelised põhjused, miks inimesed ei kuula

„Aga millal mina midagi öelda saan?“ 111

Keerukaim kuulamise juures: oma vajaduste pausile panemine

„Kuuled ainult seda, mida kuulda tahad“ 139

Kuidas varjatud eeldused eelarvamusi tekitavad

„Miks sa alati üle reageerid?“ 160

Kuidas emotsionaalsus meid kaitseseisundisse viib

 

KOLMAS OSA. Teineteiseni jõudmine

„Võta rahulikult – ma kuulan sind“ 195

Kuidas oma vajadustest kõrvale jätta ja päriselt kuulata

„Mul polnud aimugi, mida sa tunned“ 226

Empaatia saab alguse avatusest

„Ma näen, et see ärritab sind.“ 262

Kuidas emotsionaalset reaktiivsust kahjutuks teha

 

NELJAS OSA. Kuulamise kontekst

„Tangot tantsitakse kahekesi“ 299

Kuulamine paarisuhetes

„Mitte keegi siin ei kuula mind mitte kunagi!“ 341

Kuidas perekonnas teisi kuulata ja olla ise kuulatud

„Ma teadsin, et sina mõistad“ 370

Kuidas sõpru ja kolleege kuulata

„No selle inimese kuulamine on küll ajaraisk!“ 409

Kuidas kuulata inimesi, kellega ei ole võimalik nõustuda

 

Epiloog 437

Märkused 445

Arvustused

Signe KiiskPsühholoog

Miks on kuulamine nii raske ja miks tuleks seda oskust arendada?

Kuulmine, kuulamine või kuulamise kunst – tundub, et nendes sõnades on midagi väga sarnast. Ometi oleme kõik kogenud, et nende sisus on olulised erinevused.

Kuulmine on midagi, mis on meile füsioloogiliselt kaasa antud. Me kuuleme helisid, hääli, kellegi kõnelust ja sõnavadinat. See on midagi, mida meil ei õnnestu mitte teha isegi juhul, kui me seda sooviksime. Teame ju kõik, kuidas mõnikord tahaks, et äratuskell lõpetaks tirisemise või naabrimees pühapäeva hommikul puude saagimise. Me ei soovi neid helisid kuulda.

Kuulamine on seotud inimeste omavahelise suhtlusega. Kuulamise kunst on midagi sellist, mis aitab meil luua teistega turvalist emotsionaalset silda. Nüüd käib juttu tegelikust kuulamisest – tajumisest, et meie jutt läheb teisele korda, mitte sellest, et ta mõlgutab samal ajal muid mõtteid, annab peas hinnanguid või valmistab ette oma suurepärast vastust. Tihti me ei ootagi teiselt vastust või soovitusi, vaid tahame lihtsalt olla ära kuulatud. Seda, kas teine meid kuulab, tajume hästi – sellest annab märku meie tunne.

Aeg-ajalt ütleb keegi, et ta on loomu poolest pigem lobiseja kui kuulaja. Ometi pole rääkija või kuulaja tüüpe olemas. Kuulamisoskus on õpitav, mitte kaasasündinud anne, mistõttu on meil kõigil võimalus seda omandada ja endas arendada. Mõnel lobamokal võib tekkida küsimus: miks ma peaksin kuulamise oskust arendama, teistele ju meeldib mind nii väga kuulata? Siin on olulised põhjused, miks siiski tuleks kuulamise oskust lihvida.

  1. Me kõik tahame olla kuulatud ja märgatud, kaasa arvatud need, kes on vaiksemad. Ka neil on mõtteid, tundeid ja emotsionaalseid vajadusi ning soov olla kuulatud.
  2. Kuulamisoskus aitab hoida suhted eri tüüpi sotsiaalsetes keskkondades (pere, sõbrad, töö, klubid jne) turvalisust pakkuvate ja tervematena.
  3. Kuulamisoskus aitab parandada suhteid, mis nii hästi ei toimi, ning viia need järgmisele tasandile.
  4. Kuulamisoskus vähendab segadusi suhtlemisel ja aitab hoida kommunikatsiooni selgemana.

Miks on kuulamine nii keeruline?

Kuulamine saab alguse hetkest, mil me sünnime. Milline on olnud meie kiindumusisikute toetus kuulamisoskuse arendamisel? Kas meid imikuna, lapsena, noorukina üldse kuulati? Kuidas meid kuulati? Kas me tajusime, et oleme tegelikult kuulatud? Uuringud ütlevad, et ka oskuslikemad emad ei suuda 100 protsenti oma lapsi kuulata ega mõista. Pigem jääb see kuulamisoskuse määr neil 70 protsendi kanti. Paraku pole paljud vanemad selles niigi head. Küllap sinna ongi koer maetud, miks on kuulamine nii keeruline. Kui meid endid pole kuulatud, kuidas me peaksime seda siis ise oskama?

Õnneks on meil võimalus kuulamist õppida ning õpitud oskusena terve elu arendada. Soovitan lugeda Michael Nicholsi ja Martha Strausi sulest ilmunud raamatut „Kuulamise kunst. Kuidas päriselt kuulata ja oma kõiki suhteid parandada“, mis on rikastatud näidete, praktiliste harjutuste, eneseanalüüsi võimaluste, katsete tulemuste ja palju muu õpetlikuga. Raamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad teadliku ja oskusliku kuulamise kaudu panustada emotsionaalselt tervemasse ühiskonda.

Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamatNaN €
Näita käibemaksuga
Kuulamise kunst

Kuulamise kunst

Michael P. Nichols, Martha B. Straus
Kuidas päriselt kuulata ja oma kõiki suhteid parandada
Tellimine
Paberraamat
Tarne 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamatNaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Kas väljendad end viisil, mis teeb kuulajad ärevaks ja viib kaitseseisundisse? Millistel asjaoludel muutud reaktiivseks, hakkad nõu jagama ning vaimukaid remarke loopima? „Kuulamise kunst“ selgitab, miks mängib kuulamine meie eludes sedavõrd olulist rolli.

Enamik konflikte taandub samale hädale: inimesed ei kuula üksteist päriselt, ütleb nelikümmend viis aastat psühhoanalüütiku ja pereterapeudina tegutsenud Michael P. Nichols. Me ei kuule öeldut, sest miski rääkija sõnumis tabab õrna kohta, vallandades haavumistunde, ajades vihale või muutes meid kannatamatuks.

Et saada paremaks kuulajaks ja oma suhted ümber mõtestada, tuleb õppida kontrollima päästikuid, mis ärevust tekitavad ning arusaamatusi ja konflikte põhjustavad. „Kuulamise kunst“ selgitab:

  • mis tekitab kuulajates kaitsereaktsiooni ja takistab neil väljendatut kuulmast;
  • kuidas digitaalne kommunikatsioon põhjustab ärevust ning arusaamatusi;
  • miks sind ei võeta kuulda isegi siis, kui sul on midagi olulist öelda;
  • kuidas meie minevik tänast kuulamisoskust mõjutab;
  • kuidas väljendada end suhetes, mida varjutab sügav teineteise mittemõistmine;
  • kuidas kuulamisega ületada sotsiaalsed, kultuurilised ning poliitilised lõhed, kui sellised kõnelused tunduvad liialt isiklikud, ehk isegi ohtlikud.

Iga peatüki lõpetavad ülesanded, millega anda oma kuulamisoskusele viimane vajalik lihv. Lisaks on autorid pikkinud raamatusse arutelusid kuulamisega seotud levinud kitsaskohtadest, mille otsa vanemad oma lastega suheldes tihti komistavad.

 

Raamat „Kuulamise kunst“ paneb sügavamalt mõtlema selle üle, kui oluline on teise inimese päriselt tähelepanelikult kuulamine. Tihti me lihtsalt kuuleme, mida teine räägib, mitte ei kuula. See saadab kõnelejale sõnumi, et tema teema ega tema ise pole kuulajale olulised.

„Kuulamise kunst“ võiks olla kohustuslik kirjandus igale inimesele, et mõista kuulamise tähtsust. Raamat on rikastatud näidete, praktiliste harjutuste, katsete tulemuste ja palju muu õpetlikuga. Soovitan seda kõigile, kes tahavad teadliku ja oskusliku kuulamisega panustada emotsionaalselt tervemasse ühiskonda.

Signe Kiisk

Psühholoog

Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid partner

Lisainfo

Michael P. Nichols, Martha B. Straus
Lehekülgi: 448
Ilmub: 09.11.2022
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Sissejuhatus 9

 

ESIMENE OSA. Soov olla mõistetud

„Kas sa kuulsid, mis ma sulle ütlesin?“ 19

Miks kuulamine on nii oluline

„Aitäh, et mind ära kuulasid“ 44

Kuidas kuulamine meid muudab ning teineteisega lähendab

Miks inimesed ei kuula? 71

Millest koosneb kommunikatsioon

 

TEINE OSA. Tõelised põhjused, miks inimesed ei kuula

„Aga millal mina midagi öelda saan?“ 111

Keerukaim kuulamise juures: oma vajaduste pausile panemine

„Kuuled ainult seda, mida kuulda tahad“ 139

Kuidas varjatud eeldused eelarvamusi tekitavad

„Miks sa alati üle reageerid?“ 160

Kuidas emotsionaalsus meid kaitseseisundisse viib

 

KOLMAS OSA. Teineteiseni jõudmine

„Võta rahulikult – ma kuulan sind“ 195

Kuidas oma vajadustest kõrvale jätta ja päriselt kuulata

„Mul polnud aimugi, mida sa tunned“ 226

Empaatia saab alguse avatusest

„Ma näen, et see ärritab sind.“ 262

Kuidas emotsionaalset reaktiivsust kahjutuks teha

 

NELJAS OSA. Kuulamise kontekst

„Tangot tantsitakse kahekesi“ 299

Kuulamine paarisuhetes

„Mitte keegi siin ei kuula mind mitte kunagi!“ 341

Kuidas perekonnas teisi kuulata ja olla ise kuulatud

„Ma teadsin, et sina mõistad“ 370

Kuidas sõpru ja kolleege kuulata

„No selle inimese kuulamine on küll ajaraisk!“ 409

Kuidas kuulata inimesi, kellega ei ole võimalik nõustuda

 

Epiloog 437

Märkused 445

Arvustused (1)

Signe KiiskPsühholoog

Miks on kuulamine nii raske ja miks tuleks seda oskust arendada?

Kuulmine, kuulamine või kuulamise kunst – tundub, et nendes sõnades on midagi väga sarnast. Ometi oleme kõik kogenud, et nende sisus on olulised erinevused.

Kuulmine on midagi, mis on meile füsioloogiliselt kaasa antud. Me kuuleme helisid, hääli, kellegi kõnelust ja sõnavadinat. See on midagi, mida meil ei õnnestu mitte teha isegi juhul, kui me seda sooviksime. Teame ju kõik, kuidas mõnikord tahaks, et äratuskell lõpetaks tirisemise või naabrimees pühapäeva hommikul puude saagimise. Me ei soovi neid helisid kuulda.

Kuulamine on seotud inimeste omavahelise suhtlusega. Kuulamise kunst on midagi sellist, mis aitab meil luua teistega turvalist emotsionaalset silda. Nüüd käib juttu tegelikust kuulamisest – tajumisest, et meie jutt läheb teisele korda, mitte sellest, et ta mõlgutab samal ajal muid mõtteid, annab peas hinnanguid või valmistab ette oma suurepärast vastust. Tihti me ei ootagi teiselt vastust või soovitusi, vaid tahame lihtsalt olla ära kuulatud. Seda, kas teine meid kuulab, tajume hästi – sellest annab märku meie tunne.

Aeg-ajalt ütleb keegi, et ta on loomu poolest pigem lobiseja kui kuulaja. Ometi pole rääkija või kuulaja tüüpe olemas. Kuulamisoskus on õpitav, mitte kaasasündinud anne, mistõttu on meil kõigil võimalus seda omandada ja endas arendada. Mõnel lobamokal võib tekkida küsimus: miks ma peaksin kuulamise oskust arendama, teistele ju meeldib mind nii väga kuulata? Siin on olulised põhjused, miks siiski tuleks kuulamise oskust lihvida.

  1. Me kõik tahame olla kuulatud ja märgatud, kaasa arvatud need, kes on vaiksemad. Ka neil on mõtteid, tundeid ja emotsionaalseid vajadusi ning soov olla kuulatud.
  2. Kuulamisoskus aitab hoida suhted eri tüüpi sotsiaalsetes keskkondades (pere, sõbrad, töö, klubid jne) turvalisust pakkuvate ja tervematena.
  3. Kuulamisoskus aitab parandada suhteid, mis nii hästi ei toimi, ning viia need järgmisele tasandile.
  4. Kuulamisoskus vähendab segadusi suhtlemisel ja aitab hoida kommunikatsiooni selgemana.

Miks on kuulamine nii keeruline?

Kuulamine saab alguse hetkest, mil me sünnime. Milline on olnud meie kiindumusisikute toetus kuulamisoskuse arendamisel? Kas meid imikuna, lapsena, noorukina üldse kuulati? Kuidas meid kuulati? Kas me tajusime, et oleme tegelikult kuulatud? Uuringud ütlevad, et ka oskuslikemad emad ei suuda 100 protsenti oma lapsi kuulata ega mõista. Pigem jääb see kuulamisoskuse määr neil 70 protsendi kanti. Paraku pole paljud vanemad selles niigi head. Küllap sinna ongi koer maetud, miks on kuulamine nii keeruline. Kui meid endid pole kuulatud, kuidas me peaksime seda siis ise oskama?

Õnneks on meil võimalus kuulamist õppida ning õpitud oskusena terve elu arendada. Soovitan lugeda Michael Nicholsi ja Martha Strausi sulest ilmunud raamatut „Kuulamise kunst. Kuidas päriselt kuulata ja oma kõiki suhteid parandada“, mis on rikastatud näidete, praktiliste harjutuste, eneseanalüüsi võimaluste, katsete tulemuste ja palju muu õpetlikuga. Raamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad teadliku ja oskusliku kuulamise kaudu panustada emotsionaalselt tervemasse ühiskonda.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]