Rasvumise põhjused
Kuidas edukalt kaalust alla võtta
Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutavad, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus „Rasvumise põhjused“ käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid.
Doktor Fung on spetsialiseerunud neeruhaigustele, mille peamiseks põhjuseks on rasvumisega seostatav II tüüpi diabeet. Nagu paljud arstid, uskus pikalt temagi, et kaalutõus on seotud nihkes kaloribilansiga: süüakse rohkem kui kulutatakse. Kui nii, siis miks tõuseb kaal insuliiniga ravi alustavatel diabeetikutel? Fung on nüüdseks veendunud, et aeg-ajalt jäävad meditsiinisüsteemi ringlema võtted, mis ei too tulemusi. Erandiks pole ka rasvumise ravi.
Doktor Fung selgitab oma raamatus, miks on süsivesikuvaene ja rasvarohke dieet parim meetod rasvumisest hoidumiseks ja selle raviks. Juttu tuleb insuliini, kortisooli ja pärilikkuse rollist, ekslikust kaloriteooriast, rasvafoobiast ja ahnest toidutööstusest, samuti sellest, mida ja millal süüa.
Tegemist on ühe olulisema rasvumist käsitleva populaarteadusliku raamatuga, milles on piisavalt palju teadust, et veenda skeptikuid, kuid siiski mitte sedavõrd ohtralt, et ajada segadusse kasinamate teadmistega lugejaid. Juba see on saavutus, mida on raske üle hinnata.
Ladestunud rasv meie organismis on justkui pangakonto: sinna on raske ligi pääseda, kuid sinna mahub palju. Vahel liigagi palju.
Dr Jason Fung selgitab haaravalt põhjuseid, miks sinu rasva „pangakontole“ nii palju numbreid koguneb ja miks üldtuntud kaalulangetuse soovitused enamasti ei toimi. Peasüüdlaseks on insuliin – hormoon, mis vastutab glükoosi ladestamise eest ning eritub nii süsivesikute kui ka valkude, eriti loomsete valkude söömisel. Selle hormooni taltsutamiseks soovitab dr Fung vahelduvat paastumist, pikendades nõnda ööpäevas perioodi, mil me ei söö.
Külli Holsting
toitumisterapeut
Sisukord
Eessõna 11
Sissejuhatus 15
ESIMENE OSA. Epideemia
1. Kuidas rasvumisest sai epideemia 23
2. Pärilik rasvumine 35
TEINE OSA. Kaloripettus
3. Ekslik kaloriteooria 43
4. Trennimüüt 61
5. Ülesöömise paradoks 71
KOLMAS OSA. Rasvumise uus mudel
6. Uus lootus 83
7. Insuliin 91
8. Kortisool 101
9. Atkinsi võidukäik 107
10. Võtmetegur: insuliiniresistentsus 119
NELJAS OSA. Rasvumine kui sotsiaalne nähtus
11. Toidutööstus, rohkem toitu ja uued teadmised diabeedist 137
12. Vaesus ja rasvumine 145
13. Lapseea rasvumine 153
VIIES OSA. Mis on meie toitumises valesti?
14. Surmavalt ohtlik fruktoos 165
15. Petlikud dieetjoogid 175
16. Süsivesikud ja kasulikud kiudained 183
17. Valgud 197
18. Rasvafoobia 209
KUUES OSA. Lahendus
19. Mida süüa 223
20. Millal süüa 241
Lisa A
Nädala näidismenüü 256
Nädala näidismenüü 258
Lisa B.
Paastumine: praktiline juhend 260
LISA C.
Hea unehügieen ja meditatsioon kortisoolitaseme langetamiseks 269
Kasutatud allikad 273
Register 316
Arvustused
Kas vahelduv paastumine lahendab kaalumured?
Ülekaal ja rasvumine on kakukese kombel paisuv probleem nii meil kui ka mujal. Kanada nefroloog dr Jason Fung usub, et vahelduvpaast on lahendus, mis viib hormoonid ja verenäidud tasakaalu, aeglustab vananemist ning taltsutab insuliini tootmist.
Meie organism toodab hormooni nimega insuliin. See eritub söögijärgselt ja vastutab veresuhkru tasakaalu eest, viies glükoosi verest rakkudesse. Olles katnud apla aju ja lihaste vajaduse, viib insuliin glükoosi ülejäägi maksa. Seal otsustatakse, kas talletada see lähituleviku tarbeks glükogeenina või viia ülejääk rasvarakkudesse, et raskemad ajad üle elada. Dr Fung võrdleb meie rasvarakke pangakontoga, millele on küll raskendatud ligipääs, ent kuhu saab palju talletada. Glükogeenivarusid maksas võrdleb ta aga rahakotiga, kuhu mahub korraga vaid teatud summa, mis saab pealekauba veel ka kiirelt läbi.
Dr Fung on vahelduva paastumise (intermittent fasting) eestkõneleja, kes on veendunud, et ülekaalu taga seisab meie piiramatu ligipääs toidule. Kui meie kauged esivanemad pidid tõsiselt pingutama, et midagi söödavat suhu pista, mistõttu oli nende kalorivajadus enamasti defitsiidis, saame meie oma isusid lõputult täita. Ka siis, kui selleks puudub nälg või vajadus. Veel eelmisel sajandil ei saanud meie esivanemad, kes rassisid rasket tööd teha, lubada endale kolme toidukorda päevas, ammugi siis hõrke vahepalasid.
Viiskümmend aastat tagasi polnud siinkandis võimalik süüa valmistoitu ega hellitada end igapäevaselt piduroogadega. Toonane levinuim dieedisoovitus oli peale kella kuut mitte süüa ja tagada seeläbi vähemalt kaheteistkümne tunnine paast. Raskematel juhtudel soovitati nädalas koormusvaba päev võtta, mil tuli kergemalt süüa või siis sootuks mahlaga läbi ajada.
Dr Fung toob eeskujuks lõuna-eurooplased, kel on kombeks hilised õhtusöögid ja kes jätavad sageli hommikusöögi vahele või piirduvad tassi espressoga. Ometi on nende kaalunumbrid sageli paremad kui ameeriklastel, kes alustavad päeva rikkaliku hommikusöögiga. Ta lükkab ümber meie pimeda usu kalorilugemisse, sest kaloritel on tänu toidu koostisele, valmistusviisile, meie seedevõimekusele ja paljudele teistele teguritele erinev mõju. Sama teeb ta ka levinud soovitusega süüa vähem ja liikuda rohkem: nii on küll võimalik kaalu langetada, kuid kui piirangutest ja aktiivsest liikumisest loobuda, on kilod kiirelt tagasi.
Dr Fung peab oma raamatus „Rasvumise põhjused“ kaalutõusu peamiseks kurja juureks insuliini, mis paneb rohkem energiat ladestama. Kasin uni ja toiduvalikud, samuti kõrge stressifoon kihutavad meid lakkamatult näksima. Laes insuliinitase viib meid aga ainevahetushäireteni, teise tüübi diabeedini ning sealt edasi juba ka neeruhaigusteni.
Raamatus jagab tunnustatud arst soovitusi, kuidas 24- või 35-tunnise intervalliga paastuda ning mida teha peavalu, näljatunde ja teiste probleemidega. Lisatud on ka näidismenüüd, mille abil oma toiduplaani koostada. Samas paneb ta lugejale südamele, et ennekõike tuleb jälgida, et uni oleks kvaliteetne, toitulaud tasakaalustatud, stressitase minimaalne ning liikumine regulaarne. Nõnda on lihtsam oma tervise eest hoolt kanda, vajadusel ka optimaalne kehakaal taastada. Tasub meeles pidada, et kaal pole elus kõige tähtsam number. Märksa olulisem on see, et oleme terved, õnnelikud ja naudime oma igapäevast elu.
Tervise raamatuklubi
Tervise klubi liikmele on kõik terviseraamatud püsivalt -10% ning uued raamatud -20%. Klubiga liitumine ei kohusta sind raamatuid ostma, küll aga kuulud sa meililisti ning saad lisaks püsisoodustusele huvitavat infot selle kohta, kuidas teha oma elus positiivseid muudatusi ja kanda enda eest hoolt!
- Aastas ilmub terviseraamatute klubis 11 hoolikalt valitud, teaduspõhist ja usaldusväärset raamatut tervise teemadel. Neid raamatuid on soovitanud Eesti arstid, psühholoogid ja eksperdid.
- Raamatutest leiad ladusalt loetavad soovitused ja meetodid oma tervise edendamiseks ning töö- või eraelu paremaks korraldamiseks.
- Liikmena saad kuulata harivaid taskuhäälingusaateid, kus eksperdid arutlevad raamatutes käsitletud teemadel.
Rasvumise põhjused
Kirjeldus
Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutavad, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus „Rasvumise põhjused“ käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid.
Doktor Fung on spetsialiseerunud neeruhaigustele, mille peamiseks põhjuseks on rasvumisega seostatav II tüüpi diabeet. Nagu paljud arstid, uskus pikalt temagi, et kaalutõus on seotud nihkes kaloribilansiga: süüakse rohkem kui kulutatakse. Kui nii, siis miks tõuseb kaal insuliiniga ravi alustavatel diabeetikutel? Fung on nüüdseks veendunud, et aeg-ajalt jäävad meditsiinisüsteemi ringlema võtted, mis ei too tulemusi. Erandiks pole ka rasvumise ravi.
Doktor Fung selgitab oma raamatus, miks on süsivesikuvaene ja rasvarohke dieet parim meetod rasvumisest hoidumiseks ja selle raviks. Juttu tuleb insuliini, kortisooli ja pärilikkuse rollist, ekslikust kaloriteooriast, rasvafoobiast ja ahnest toidutööstusest, samuti sellest, mida ja millal süüa.
Tegemist on ühe olulisema rasvumist käsitleva populaarteadusliku raamatuga, milles on piisavalt palju teadust, et veenda skeptikuid, kuid siiski mitte sedavõrd ohtralt, et ajada segadusse kasinamate teadmistega lugejaid. Juba see on saavutus, mida on raske üle hinnata.
Ladestunud rasv meie organismis on justkui pangakonto: sinna on raske ligi pääseda, kuid sinna mahub palju. Vahel liigagi palju.
Dr Jason Fung selgitab haaravalt põhjuseid, miks sinu rasva „pangakontole“ nii palju numbreid koguneb ja miks üldtuntud kaalulangetuse soovitused enamasti ei toimi. Peasüüdlaseks on insuliin – hormoon, mis vastutab glükoosi ladestamise eest ning eritub nii süsivesikute kui ka valkude, eriti loomsete valkude söömisel. Selle hormooni taltsutamiseks soovitab dr Fung vahelduvat paastumist, pikendades nõnda ööpäevas perioodi, mil me ei söö.
Külli Holsting
toitumisterapeut
Lisainfo
Sisukord
Eessõna 11
Sissejuhatus 15
ESIMENE OSA. Epideemia
1. Kuidas rasvumisest sai epideemia 23
2. Pärilik rasvumine 35
TEINE OSA. Kaloripettus
3. Ekslik kaloriteooria 43
4. Trennimüüt 61
5. Ülesöömise paradoks 71
KOLMAS OSA. Rasvumise uus mudel
6. Uus lootus 83
7. Insuliin 91
8. Kortisool 101
9. Atkinsi võidukäik 107
10. Võtmetegur: insuliiniresistentsus 119
NELJAS OSA. Rasvumine kui sotsiaalne nähtus
11. Toidutööstus, rohkem toitu ja uued teadmised diabeedist 137
12. Vaesus ja rasvumine 145
13. Lapseea rasvumine 153
VIIES OSA. Mis on meie toitumises valesti?
14. Surmavalt ohtlik fruktoos 165
15. Petlikud dieetjoogid 175
16. Süsivesikud ja kasulikud kiudained 183
17. Valgud 197
18. Rasvafoobia 209
KUUES OSA. Lahendus
19. Mida süüa 223
20. Millal süüa 241
Lisa A
Nädala näidismenüü 256
Nädala näidismenüü 258
Lisa B.
Paastumine: praktiline juhend 260
LISA C.
Hea unehügieen ja meditatsioon kortisoolitaseme langetamiseks 269
Kasutatud allikad 273
Register 316
Arvustused (1)
Kas vahelduv paastumine lahendab kaalumured?
Ülekaal ja rasvumine on kakukese kombel paisuv probleem nii meil kui ka mujal. Kanada nefroloog dr Jason Fung usub, et vahelduvpaast on lahendus, mis viib hormoonid ja verenäidud tasakaalu, aeglustab vananemist ning taltsutab insuliini tootmist.
Meie organism toodab hormooni nimega insuliin. See eritub söögijärgselt ja vastutab veresuhkru tasakaalu eest, viies glükoosi verest rakkudesse. Olles katnud apla aju ja lihaste vajaduse, viib insuliin glükoosi ülejäägi maksa. Seal otsustatakse, kas talletada see lähituleviku tarbeks glükogeenina või viia ülejääk rasvarakkudesse, et raskemad ajad üle elada. Dr Fung võrdleb meie rasvarakke pangakontoga, millele on küll raskendatud ligipääs, ent kuhu saab palju talletada. Glükogeenivarusid maksas võrdleb ta aga rahakotiga, kuhu mahub korraga vaid teatud summa, mis saab pealekauba veel ka kiirelt läbi.
Dr Fung on vahelduva paastumise (intermittent fasting) eestkõneleja, kes on veendunud, et ülekaalu taga seisab meie piiramatu ligipääs toidule. Kui meie kauged esivanemad pidid tõsiselt pingutama, et midagi söödavat suhu pista, mistõttu oli nende kalorivajadus enamasti defitsiidis, saame meie oma isusid lõputult täita. Ka siis, kui selleks puudub nälg või vajadus. Veel eelmisel sajandil ei saanud meie esivanemad, kes rassisid rasket tööd teha, lubada endale kolme toidukorda päevas, ammugi siis hõrke vahepalasid.
Viiskümmend aastat tagasi polnud siinkandis võimalik süüa valmistoitu ega hellitada end igapäevaselt piduroogadega. Toonane levinuim dieedisoovitus oli peale kella kuut mitte süüa ja tagada seeläbi vähemalt kaheteistkümne tunnine paast. Raskematel juhtudel soovitati nädalas koormusvaba päev võtta, mil tuli kergemalt süüa või siis sootuks mahlaga läbi ajada.
Dr Fung toob eeskujuks lõuna-eurooplased, kel on kombeks hilised õhtusöögid ja kes jätavad sageli hommikusöögi vahele või piirduvad tassi espressoga. Ometi on nende kaalunumbrid sageli paremad kui ameeriklastel, kes alustavad päeva rikkaliku hommikusöögiga. Ta lükkab ümber meie pimeda usu kalorilugemisse, sest kaloritel on tänu toidu koostisele, valmistusviisile, meie seedevõimekusele ja paljudele teistele teguritele erinev mõju. Sama teeb ta ka levinud soovitusega süüa vähem ja liikuda rohkem: nii on küll võimalik kaalu langetada, kuid kui piirangutest ja aktiivsest liikumisest loobuda, on kilod kiirelt tagasi.
Dr Fung peab oma raamatus „Rasvumise põhjused“ kaalutõusu peamiseks kurja juureks insuliini, mis paneb rohkem energiat ladestama. Kasin uni ja toiduvalikud, samuti kõrge stressifoon kihutavad meid lakkamatult näksima. Laes insuliinitase viib meid aga ainevahetushäireteni, teise tüübi diabeedini ning sealt edasi juba ka neeruhaigusteni.
Raamatus jagab tunnustatud arst soovitusi, kuidas 24- või 35-tunnise intervalliga paastuda ning mida teha peavalu, näljatunde ja teiste probleemidega. Lisatud on ka näidismenüüd, mille abil oma toiduplaani koostada. Samas paneb ta lugejale südamele, et ennekõike tuleb jälgida, et uni oleks kvaliteetne, toitulaud tasakaalustatud, stressitase minimaalne ning liikumine regulaarne. Nõnda on lihtsam oma tervise eest hoolt kanda, vajadusel ka optimaalne kehakaal taastada. Tasub meeles pidada, et kaal pole elus kõige tähtsam number. Märksa olulisem on see, et oleme terved, õnnelikud ja naudime oma igapäevast elu.
Tervise raamatuklubi
Tervise klubi liikmele on kõik terviseraamatud püsivalt -10% ning uued raamatud -20%. Klubiga liitumine ei kohusta sind raamatuid ostma, küll aga kuulud sa meililisti ning saad lisaks püsisoodustusele huvitavat infot selle kohta, kuidas teha oma elus positiivseid muudatusi ja kanda enda eest hoolt!
- Aastas ilmub terviseraamatute klubis 11 hoolikalt valitud, teaduspõhist ja usaldusväärset raamatut tervise teemadel. Neid raamatuid on soovitanud Eesti arstid, psühholoogid ja eksperdid.
- Raamatutest leiad ladusalt loetavad soovitused ja meetodid oma tervise edendamiseks ning töö- või eraelu paremaks korraldamiseks.
- Liikmena saad kuulata harivaid taskuhäälingusaateid, kus eksperdid arutlevad raamatutes käsitletud teemadel.