Kuidas mölakatega toime tulla
Ellujäämisõpetus
Robert Sutton on juba klassikaks saanud ülemaailmse menuki „No Asshole Rule“ („Mölakluse taunimise reegel“) autor. Oma uues raamatus pakub Sutton taas abi neile, kes tunnevad, et mõni mölakas neid kimbutab. Meie keskel leidub üllatavalt palju inetu ja kohatu käitumisega inimesi, kes sellega teistele probleeme põhjustavad.
Sellest raamatust võib leida nii äratundmist ja mõistmist kui ka lahendusi. Sutton alustab diagnoosi panemisega: kas ja milline mölakas teile probleeme tekitab ja kui hull asi on? Edasi pakub ta välja läbiproovitud ja tõenduspõhised ning vahel ka üllatavad lahendused: põgenemine, kaitsvad mõtlemisnipid, kokkupuudete vähendamine, relvituks tegemine ja vastuhakkamine. Mõnikord juhtub, et töötades mölakaga kõrvuti, tabab meid nn mölakluspimedus ja me hakkame pidama olukorda normaalseks. Teinekord püüab mõni inimene enda kõrval tegutseva mölaka laastamistööd teiste jaoks mahendada ega taipagi, et probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab seda. Autor juhib tähelepanu ka sellele, et mölaklus on salamisi nakkav, nii et nakatunu ei pruugi ise oma haigust märgatagi. Sutton õpetab ka endasse vaatama ja omaenda sisemise mölakaga toime tulema.
Lõppude lõpuks aitab see ellujäämisõpetus kujundada selged väljavaated ja plaani, mis lasevad säilitada tööelus terve mõistuse ja vältida seda, et mõni jobu saaks meie päevi varjutada.
Robert Suttoni sulest on Äripäeva raamatuklubis varem ilmunud raamat „Suurepärasuse kasvatamine“.
Robert Suttoni raamat pakkus mitmes kohas äratundmist ning ma sain ka kinnituse, et vaist ja terve talupojamõistus on ilmselt aidanud mul mölakatena käituvate inimestega siiani hästi toime tulla. Autor teab, millest kirjutab, ning tõepoolest on tegu käsiraamatuga, milles toodud näpunäiteid saab kohe vajaduse korral elus katsetada. Raamatu lugemisest on kasu ka sellepärast, et see paneb lugeja nii mõneski kohas peeglisse vaatama ja mõtlema, et ega ka tema ise pole osa probleemist.
Kai Realo, Circle K Eesti ASi peadirektor
Suhtlemiskoolitajana tundsin lugedes ka kergendust, et mitte ainult meie kodumaa ei kannata mölakauputuse all, kuigi see võib koolitusi andes vahel nii tunduda, sest selle probleemi üle kaevatakse väga palju. Selgub, et sama probleemiga on silmitsi valdav osa maailmast. Võibolla on meil mölakaid isegi vähem kui mujal, kes teab. Igal juhul soovitan raamatut lugeda, eelkõige selleks, et ellu jääda, kui mõni selline isend ennast kas meelega või kogemata meie teele sätib.
Jaana S. Liigand-Juhkam, OÜ Arikano suhtlemiskoolitaja
See on käsiraamat, mida te vajate, et tulla oma elus toime kõige hullemate inimestega – ja kindlustada, et nende suhtumine teile külge ei hakka. Kui teil on mõni kohutav ülemus, klient või kolleeg, siis see raamat pakatab nõuannetest, mis on tihtipeale geniaalsed ja alati rakendatavad. Kui teie maailmas praegu tõpraid ei ole, siis võtke seda raamatut kui kindlustuspoliisi.
Adam Grant, raamatute „Anna ja võta“ ning „Originaalsus“ autor
Bob Sutton on väga arukas ja väga humoorikas ja ta teab täpselt, kuidas toime tulla selle kahetsusväärse tõsiasjaga, et iga inimese ellu satub paratamatult mõni mölakas. Raamat „Kuidas mölakatega toime tulla“ on allikas, mille poole tasub alati pöörduda, kui leiate end kokku puutumas inimestega, kes kohtlevad teid halvasti.
Susan Cain, raamatu „Vaikne jõud“ autor
Sisukord
1. 8000 meili 11
2. Mölakluse mõõtmine 23
3. Vaadake, et põgenema pääsete 45
4. Mölakate vältimise võtted 73
5. Mõtlemisnipid, mis teie hinge kaitsevad 101
6. Vastuhakkamine 127
7. Olge osa lahendusest, mitte probleemist 161
Teie lood ja mõtted 185
Tänuavaldused 187
Märkused 191
Arvustused
Mölakana käituv töötaja organisatsioonile kasu ei too
Me kõik teame, et on inimesi, kellega on lihtsalt võimatu suhelda, koostööd teha ja kes on lihtsalt … mölakad. Robert Sutton on aastaid uurinud selliste ebameeldivate inimeste käitumist ning kirjutanud raamatu, mida ta ise kutsub ellujäämisõpetuseks ja milles ta jagab praktilisi nõuandeid nendega toimetulekuks.
Mölaklus võib olla mõne inimese üpris hea edustrateegia, kuid organisatsioonile sellised inimesed üldjuhul kasu ei too. Kaotus tuleb teiste, võimekate, kuid sellise organisatsioonikultuuriga mitte leppivate inimeste lahkumise arvelt. Kuna Eestis on töökäsi väga vähe, tuleks ka meie töökohtades sellele faktile tõsiselt otsa vaadata.
Teiste mölakaks tembeldamisega tasub olla ettevaatlik
Igaks juhuks kutsub Robert Sutton lugejat ka pisut korrale, et mitte igaüht, kes on nõudlik nii enda kui ka teiste vastu, ootab reeglite järgimist ja peab rangelt kinni tähtaegadest, ei tarvitse mölakaks tituleerida. Mölakas on ikkagi isik, kes on alatu, pahatahtlik, muudab reegleid poole mängu ajal ja armastab oma suhtluspartneri isikut rünnata. Raamatu autor manitseb ka kõigepealt iseendale otsa vaatama ja veenduma, et meie enda käitumine teiste suhtes ei oleks mölaklik – ka see on väärt nõuanne.
Ma ei taha hästi nõustuda autori mõttega, et töötades koos mölakatega muutume ise samasuguseks. Ilmselt ikka sarnane tõmbab sarnast ja seda ütleb autor tegelikult kohe ka ise, viidates uuringule, mis näitas, et teistega halvasti käituvad tippjuhid kipuvad välja valima ja edutama enda moodi käituvaid keskastmejuhte. See on veel üks asjaolu, mida käesoleva raamatu juures kiita tuleb: peale eluliste näidete leidub seal arvukalt viiteid tõsiselt võetavatele teadusuuringutele.
Põgenege enne, kui hilja
Raamat ei kajasta problemaatilise käitumise võimalikke algpõhjuseid, aga kuna see ei ole autori esimene selleteemaline raamat, siis võibolla ei pidanud ta vajalikuks end korrata. Kindlasti on igal inimesel omad mölakluse põhjused, kuid kui osata mõnda võimalikku põhjust aimata, võiks mölakatega toimetulemine ehk pisut kergem olla. Oleme ausad, mõne inimese silmanähtava mölakluse taga peidab end kerge või sügav isiksus- või käitumishäire – kahjuks pole ka need juhused harvad. Eks soovitab ka autor teatud juhtudel enda tervise ja tuleviku huvides mölaka lähedusest lihtsalt põgeneda. Muidu oleksite võinud enda töökohaks valida ju psühhiaatriakliiniku. Kui mölakatega koos töötamine ei olnud siiski teie valik, siis lahkuge, enne kui on hilja.
Suhtlemiskoolitajana tundsin lugedes ka kergendust, et mitte ainult meie kodumaa ei kannata mölakauputuse all, kuigi see koolitusi andes võib vahel tunduda, sest selle probleemi üle kaevatakse väga palju. Selgub, et sama probleemiga on silmitsi valdav osa maailmast. Võibolla on meil mölakaid isegi vähem kui mujal, kes teab. Igal juhul soovitan raamatut lugeda, eelkõige selleks, et ellu jääda, kui mõni selline isend ennast kas meelega või kogemata meie teele sätib.
Kogu selle sõnniku all on peidus ka väike poni
Laenasin pealkirja Robert I. Suttoni raamatust „Kuidas mölakatega toime tulla. Ellujäämisõpetus“. Autori hinnangul on see üks võimalikest toimetulekumeetoditest – mõelda olukord enda jaoks ilusamaks, kui see tegelikult on.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest, et eneseabi õpikud ja raamatud ei ole minu rida. Ilmselt on põhjuseid selleks mitu: laiskus, mille tulemusena eelistan elul endal end koolitada lasta; piisav annus enesekindlust, mis ei jäta palju ruumi kõhklusteks; ning veendumus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seetõttu olin pisut skeptiline, kui eespool mainitud ellujäämisõpetust lugema hakkasin. Enne raamatu kättevõtmist püüdsin end vastavasse meeleollu viia ning meenutada mölakaid oma elust, kuid meelde ei tulnud kedagi. Tundus, et olen üks neist vähestest õnnelikest inimestest, kelle ellu pole ühtegi mölakat sattunud. Ilmselgelt aga rõõmustasin liiga vara – raamatut lugedes selgus, et mölakaid on mu elus siiski olnud omajagu, ma lihtsalt ei nimetanud neid nii.
Vaga vesi, sügav põhi
Saagem tuttavaks: minu kogemuste põhjal kõige ebameeldivam inimene, kellega mul on koos töötada tulnud. Ilmselt ka ainus, kelle puhul ma kõhklematult olen valmis kasutama sõna mölakas (inglise keeles asshole). Pealtnäha igati intelligentse olekuga, viisaka välimusega ning võiks isegi öelda, et nägus meesterahvas. See mulje kestis aga ainult seni, kuni vaatlesin kolleegi vaid eemalt, sest lähikokkupuude paljastas, et tegu on kitsarinnalise, egotsentrilise ning kõiki viisakusreegleid eirava kodanikuga. Maakeeli öeldes oligi tegemist täieliku mölakaga. Räigelt ebaviisakas ja ründav käitumine võttis mu algul lausa keeletuks, kuid enesekaitseinstinkt ärkas kiirelt. Teades, et ma ei suudaks samasuguse labase suhtumisega vastata, proovisin emotsioonitut ja ratsionaalset lähenemist. Paraku ei andnud see mingit tulemust. Järgmise variandina kasutasin taktikat, mida ka Robert Sutton oma raamatus soovitab – läksin lihtsalt ära ja välistasin edasise koostöö. Paraku saab sellise variandi valida aga vaid juhul, kui mölakaga koos töötamine on välditav. Õnneks see talumatu kolleeg lahkus meie ettevõttest suhteliselt kiiresti ning rohkem teda taluda mul ei tulnud.
Reeglipühak ja silmakirjalik pugeja
Raamatu abiga meenusid ka järgmised kaks kolleegi, kes minu jaoks ei anna mölaka mõõtu välja, kuid kahtlemata on tülikad: reeglipühak (raamatus toodud reeglifašisti hingesugulane) ja silmakirjalik pugeja. Ma ei ole spontaanne inimene ega tunne end mugavalt keset kaost, kuid reeglipühak suudab mu endast välja viia väga kiiresti. Kindlasti olete ka ise temaga kokku puutunud – see on inimene, kes igal võimalikul juhul viitab mõnele juhendile, reeglile või põhimõttele, mille vastu on eksitud või tema hinnangul ollakse eksimas. Kuna kõiki reegleid jutlustatakse nii pühalikul ilmel, et vastuväited on kohatud, siis on ka reeglipühakuga hakkama saamine väga keeruline. On ju võimatu vastanduda kolleegile, kes tundub tõelise moraalijüngrina ja kelle iga lause taga seisab kogu eetikakoodeks või lausa piibli kümme käsku. Kui meeskonnaliikme saab veel nelja silma all paika panna, siis juhul kui pühakuks osutub ülemus, soovitan vaid üht: leidke endale teine tööandja.
Silmakirjaliku pugeja kohta ei pea ilmselt pikalt selgitusi jagama. Igal staažikal juhil on selline alluv vähemalt korra olnud. Sõbralik, abivalmis, alandlik ja ehk tiba pealetükkiv meeskonnaliige, kes loeb soove silmist ning hingab sinuga ühes rütmis. Seda kõike aga vaid su silme all. Selja taga käib mitmetähenduslike vihjete jagamine ja varjatud kujul kihutustegevus. Väga häiriv tegelane, kellele on mõistlik üks kord otse ja ausalt öelda, miks selline käitumine pole aktsepteeritav, kuid kes pikemas perspektiivis tuleb meeskonnast välja arvata, sest täiskasvanud kodaniku ümberkasvatamine ei ole kolleegide ülesanne.
Kokkuvõtteks, „Kuidas mölakatega toime tulla“ pakkus mitmes kohas „äratundmisrõõmu“ ning sain ka kinnituse, et vaist ja terve talupojamõistus on ilmselt aidanud mul mölakatega siiani hästi toime tulla. Robert I. Sutton teab, millest kirjutab, ning tõepoolest on tegu käsiraamatuga, milles toodud näpunäiteid saab kohe vajaduse korral ka elus katsetada. Raamatu lugemisest saadav kasu seisneb aga selles, et see paneb lugeja nii mõneski kohas peeglisse vaatama ja mõtlema, et ega ka tema ise pole osa probleemist …
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.
Kuidas mölakatega toime tulla
Kirjeldus
Robert Sutton on juba klassikaks saanud ülemaailmse menuki „No Asshole Rule“ („Mölakluse taunimise reegel“) autor. Oma uues raamatus pakub Sutton taas abi neile, kes tunnevad, et mõni mölakas neid kimbutab. Meie keskel leidub üllatavalt palju inetu ja kohatu käitumisega inimesi, kes sellega teistele probleeme põhjustavad.
Sellest raamatust võib leida nii äratundmist ja mõistmist kui ka lahendusi. Sutton alustab diagnoosi panemisega: kas ja milline mölakas teile probleeme tekitab ja kui hull asi on? Edasi pakub ta välja läbiproovitud ja tõenduspõhised ning vahel ka üllatavad lahendused: põgenemine, kaitsvad mõtlemisnipid, kokkupuudete vähendamine, relvituks tegemine ja vastuhakkamine. Mõnikord juhtub, et töötades mölakaga kõrvuti, tabab meid nn mölakluspimedus ja me hakkame pidama olukorda normaalseks. Teinekord püüab mõni inimene enda kõrval tegutseva mölaka laastamistööd teiste jaoks mahendada ega taipagi, et probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab seda. Autor juhib tähelepanu ka sellele, et mölaklus on salamisi nakkav, nii et nakatunu ei pruugi ise oma haigust märgatagi. Sutton õpetab ka endasse vaatama ja omaenda sisemise mölakaga toime tulema.
Lõppude lõpuks aitab see ellujäämisõpetus kujundada selged väljavaated ja plaani, mis lasevad säilitada tööelus terve mõistuse ja vältida seda, et mõni jobu saaks meie päevi varjutada.
Robert Suttoni sulest on Äripäeva raamatuklubis varem ilmunud raamat „Suurepärasuse kasvatamine“.
Robert Suttoni raamat pakkus mitmes kohas äratundmist ning ma sain ka kinnituse, et vaist ja terve talupojamõistus on ilmselt aidanud mul mölakatena käituvate inimestega siiani hästi toime tulla. Autor teab, millest kirjutab, ning tõepoolest on tegu käsiraamatuga, milles toodud näpunäiteid saab kohe vajaduse korral elus katsetada. Raamatu lugemisest on kasu ka sellepärast, et see paneb lugeja nii mõneski kohas peeglisse vaatama ja mõtlema, et ega ka tema ise pole osa probleemist.
Kai Realo, Circle K Eesti ASi peadirektor
Suhtlemiskoolitajana tundsin lugedes ka kergendust, et mitte ainult meie kodumaa ei kannata mölakauputuse all, kuigi see võib koolitusi andes vahel nii tunduda, sest selle probleemi üle kaevatakse väga palju. Selgub, et sama probleemiga on silmitsi valdav osa maailmast. Võibolla on meil mölakaid isegi vähem kui mujal, kes teab. Igal juhul soovitan raamatut lugeda, eelkõige selleks, et ellu jääda, kui mõni selline isend ennast kas meelega või kogemata meie teele sätib.
Jaana S. Liigand-Juhkam, OÜ Arikano suhtlemiskoolitaja
See on käsiraamat, mida te vajate, et tulla oma elus toime kõige hullemate inimestega – ja kindlustada, et nende suhtumine teile külge ei hakka. Kui teil on mõni kohutav ülemus, klient või kolleeg, siis see raamat pakatab nõuannetest, mis on tihtipeale geniaalsed ja alati rakendatavad. Kui teie maailmas praegu tõpraid ei ole, siis võtke seda raamatut kui kindlustuspoliisi.
Adam Grant, raamatute „Anna ja võta“ ning „Originaalsus“ autor
Bob Sutton on väga arukas ja väga humoorikas ja ta teab täpselt, kuidas toime tulla selle kahetsusväärse tõsiasjaga, et iga inimese ellu satub paratamatult mõni mölakas. Raamat „Kuidas mölakatega toime tulla“ on allikas, mille poole tasub alati pöörduda, kui leiate end kokku puutumas inimestega, kes kohtlevad teid halvasti.
Susan Cain, raamatu „Vaikne jõud“ autor
Lisainfo
Sisukord
1. 8000 meili 11
2. Mölakluse mõõtmine 23
3. Vaadake, et põgenema pääsete 45
4. Mölakate vältimise võtted 73
5. Mõtlemisnipid, mis teie hinge kaitsevad 101
6. Vastuhakkamine 127
7. Olge osa lahendusest, mitte probleemist 161
Teie lood ja mõtted 185
Tänuavaldused 187
Märkused 191
Arvustused (2)
Mölakana käituv töötaja organisatsioonile kasu ei too
Me kõik teame, et on inimesi, kellega on lihtsalt võimatu suhelda, koostööd teha ja kes on lihtsalt … mölakad. Robert Sutton on aastaid uurinud selliste ebameeldivate inimeste käitumist ning kirjutanud raamatu, mida ta ise kutsub ellujäämisõpetuseks ja milles ta jagab praktilisi nõuandeid nendega toimetulekuks.
Mölaklus võib olla mõne inimese üpris hea edustrateegia, kuid organisatsioonile sellised inimesed üldjuhul kasu ei too. Kaotus tuleb teiste, võimekate, kuid sellise organisatsioonikultuuriga mitte leppivate inimeste lahkumise arvelt. Kuna Eestis on töökäsi väga vähe, tuleks ka meie töökohtades sellele faktile tõsiselt otsa vaadata.
Teiste mölakaks tembeldamisega tasub olla ettevaatlik
Igaks juhuks kutsub Robert Sutton lugejat ka pisut korrale, et mitte igaüht, kes on nõudlik nii enda kui ka teiste vastu, ootab reeglite järgimist ja peab rangelt kinni tähtaegadest, ei tarvitse mölakaks tituleerida. Mölakas on ikkagi isik, kes on alatu, pahatahtlik, muudab reegleid poole mängu ajal ja armastab oma suhtluspartneri isikut rünnata. Raamatu autor manitseb ka kõigepealt iseendale otsa vaatama ja veenduma, et meie enda käitumine teiste suhtes ei oleks mölaklik – ka see on väärt nõuanne.
Ma ei taha hästi nõustuda autori mõttega, et töötades koos mölakatega muutume ise samasuguseks. Ilmselt ikka sarnane tõmbab sarnast ja seda ütleb autor tegelikult kohe ka ise, viidates uuringule, mis näitas, et teistega halvasti käituvad tippjuhid kipuvad välja valima ja edutama enda moodi käituvaid keskastmejuhte. See on veel üks asjaolu, mida käesoleva raamatu juures kiita tuleb: peale eluliste näidete leidub seal arvukalt viiteid tõsiselt võetavatele teadusuuringutele.
Põgenege enne, kui hilja
Raamat ei kajasta problemaatilise käitumise võimalikke algpõhjuseid, aga kuna see ei ole autori esimene selleteemaline raamat, siis võibolla ei pidanud ta vajalikuks end korrata. Kindlasti on igal inimesel omad mölakluse põhjused, kuid kui osata mõnda võimalikku põhjust aimata, võiks mölakatega toimetulemine ehk pisut kergem olla. Oleme ausad, mõne inimese silmanähtava mölakluse taga peidab end kerge või sügav isiksus- või käitumishäire – kahjuks pole ka need juhused harvad. Eks soovitab ka autor teatud juhtudel enda tervise ja tuleviku huvides mölaka lähedusest lihtsalt põgeneda. Muidu oleksite võinud enda töökohaks valida ju psühhiaatriakliiniku. Kui mölakatega koos töötamine ei olnud siiski teie valik, siis lahkuge, enne kui on hilja.
Suhtlemiskoolitajana tundsin lugedes ka kergendust, et mitte ainult meie kodumaa ei kannata mölakauputuse all, kuigi see koolitusi andes võib vahel tunduda, sest selle probleemi üle kaevatakse väga palju. Selgub, et sama probleemiga on silmitsi valdav osa maailmast. Võibolla on meil mölakaid isegi vähem kui mujal, kes teab. Igal juhul soovitan raamatut lugeda, eelkõige selleks, et ellu jääda, kui mõni selline isend ennast kas meelega või kogemata meie teele sätib.
Kogu selle sõnniku all on peidus ka väike poni
Laenasin pealkirja Robert I. Suttoni raamatust „Kuidas mölakatega toime tulla. Ellujäämisõpetus“. Autori hinnangul on see üks võimalikest toimetulekumeetoditest – mõelda olukord enda jaoks ilusamaks, kui see tegelikult on.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest, et eneseabi õpikud ja raamatud ei ole minu rida. Ilmselt on põhjuseid selleks mitu: laiskus, mille tulemusena eelistan elul endal end koolitada lasta; piisav annus enesekindlust, mis ei jäta palju ruumi kõhklusteks; ning veendumus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seetõttu olin pisut skeptiline, kui eespool mainitud ellujäämisõpetust lugema hakkasin. Enne raamatu kättevõtmist püüdsin end vastavasse meeleollu viia ning meenutada mölakaid oma elust, kuid meelde ei tulnud kedagi. Tundus, et olen üks neist vähestest õnnelikest inimestest, kelle ellu pole ühtegi mölakat sattunud. Ilmselgelt aga rõõmustasin liiga vara – raamatut lugedes selgus, et mölakaid on mu elus siiski olnud omajagu, ma lihtsalt ei nimetanud neid nii.
Vaga vesi, sügav põhi
Saagem tuttavaks: minu kogemuste põhjal kõige ebameeldivam inimene, kellega mul on koos töötada tulnud. Ilmselt ka ainus, kelle puhul ma kõhklematult olen valmis kasutama sõna mölakas (inglise keeles asshole). Pealtnäha igati intelligentse olekuga, viisaka välimusega ning võiks isegi öelda, et nägus meesterahvas. See mulje kestis aga ainult seni, kuni vaatlesin kolleegi vaid eemalt, sest lähikokkupuude paljastas, et tegu on kitsarinnalise, egotsentrilise ning kõiki viisakusreegleid eirava kodanikuga. Maakeeli öeldes oligi tegemist täieliku mölakaga. Räigelt ebaviisakas ja ründav käitumine võttis mu algul lausa keeletuks, kuid enesekaitseinstinkt ärkas kiirelt. Teades, et ma ei suudaks samasuguse labase suhtumisega vastata, proovisin emotsioonitut ja ratsionaalset lähenemist. Paraku ei andnud see mingit tulemust. Järgmise variandina kasutasin taktikat, mida ka Robert Sutton oma raamatus soovitab – läksin lihtsalt ära ja välistasin edasise koostöö. Paraku saab sellise variandi valida aga vaid juhul, kui mölakaga koos töötamine on välditav. Õnneks see talumatu kolleeg lahkus meie ettevõttest suhteliselt kiiresti ning rohkem teda taluda mul ei tulnud.
Reeglipühak ja silmakirjalik pugeja
Raamatu abiga meenusid ka järgmised kaks kolleegi, kes minu jaoks ei anna mölaka mõõtu välja, kuid kahtlemata on tülikad: reeglipühak (raamatus toodud reeglifašisti hingesugulane) ja silmakirjalik pugeja. Ma ei ole spontaanne inimene ega tunne end mugavalt keset kaost, kuid reeglipühak suudab mu endast välja viia väga kiiresti. Kindlasti olete ka ise temaga kokku puutunud – see on inimene, kes igal võimalikul juhul viitab mõnele juhendile, reeglile või põhimõttele, mille vastu on eksitud või tema hinnangul ollakse eksimas. Kuna kõiki reegleid jutlustatakse nii pühalikul ilmel, et vastuväited on kohatud, siis on ka reeglipühakuga hakkama saamine väga keeruline. On ju võimatu vastanduda kolleegile, kes tundub tõelise moraalijüngrina ja kelle iga lause taga seisab kogu eetikakoodeks või lausa piibli kümme käsku. Kui meeskonnaliikme saab veel nelja silma all paika panna, siis juhul kui pühakuks osutub ülemus, soovitan vaid üht: leidke endale teine tööandja.
Silmakirjaliku pugeja kohta ei pea ilmselt pikalt selgitusi jagama. Igal staažikal juhil on selline alluv vähemalt korra olnud. Sõbralik, abivalmis, alandlik ja ehk tiba pealetükkiv meeskonnaliige, kes loeb soove silmist ning hingab sinuga ühes rütmis. Seda kõike aga vaid su silme all. Selja taga käib mitmetähenduslike vihjete jagamine ja varjatud kujul kihutustegevus. Väga häiriv tegelane, kellele on mõistlik üks kord otse ja ausalt öelda, miks selline käitumine pole aktsepteeritav, kuid kes pikemas perspektiivis tuleb meeskonnast välja arvata, sest täiskasvanud kodaniku ümberkasvatamine ei ole kolleegide ülesanne.
Kokkuvõtteks, „Kuidas mölakatega toime tulla“ pakkus mitmes kohas „äratundmisrõõmu“ ning sain ka kinnituse, et vaist ja terve talupojamõistus on ilmselt aidanud mul mölakatega siiani hästi toime tulla. Robert I. Sutton teab, millest kirjutab, ning tõepoolest on tegu käsiraamatuga, milles toodud näpunäiteid saab kohe vajaduse korral ka elus katsetada. Raamatu lugemisest saadav kasu seisneb aga selles, et see paneb lugeja nii mõneski kohas peeglisse vaatama ja mõtlema, et ega ka tema ise pole osa probleemist …
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.