Julgus mitte meeldida
Jaapani õpetus, kuidas end vabastada, teha elus muudatusi ja olla tõeliselt õnnelik
Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Raamat „Julgus mitte meeldida“ aitab elu keerdkäikudes tekkinud sõlmi mõista ning neid lahti harutada.
Raamat võtab kokku Austria psühhiaater Alfred Adleri – psühholoogiamaailma ühe suurkuju Sigmund Freudi ja Carl Jungi kõrval – filosoofilised ning psühholoogilised mõtted ja õpetused. Adler oli Freudi juhitud Viini psühhoanalüütilise seltsi esimeste oluliste liikmete seas. Kui tema seisukohad läksid Freudi omadega vastuollu, lõi ta rühmast lahku ning tuli XX sajandi alguses välja oma originaalsetel teooriatel põhineva individuaalpsühholoogiaga, mida tuntakse adleriaanliku psühholoogiana.
Raamat on üles ehitatud dialoogile elukogenud filosoofi ning endaga pahuksis oleva noormehe vahel, kelle suu läbi jõuab filosoofini lugeja skeptilisus iseenda muutmise ning õnnelik olemise võimalikkuse kohta. Nende vestlustest välja kooruvad põhimõtted aitavad lahti mõtestada enesele andestamise, iseendast hoolimise ja meele puhtana hoidmise kunsti, et oma eluteed minevikutraumadest, ohvri mentaliteedi painavast ikkest ning teiste ootustest vabastada.
Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis, mis annab jõudu murda piiranguid, mida endile ise seame.
„Julgus mitte meeldida“ pakub sümpaatselt ladusas keeles sissevaadet adleriaanliku psühholoogia sügavasse mõttemaailma filosoof Ichiro Kishimi vahendusel.
Raamatu vundamendi moodustavad adleriaanliku psühholoogia kolm lähtekohta: kõik probleemid on suhteprobleemid, inimesed võivad muutuda ja olla sellest hetkest alates õnnelikud ning küsimus pole võimes, vaid julguses, mis võib muuta inimese maailmavaadet.
Oma elu muutmine saab alguse otsusest siin ja praegu. Küsimus on üksnes julguses teha järgmine samm.
Ene Raudla
Kliiniline psühholoog
Sisukord
Sissejuhatus
ESIMENE ÕHTU
Eitage traumat
Tundmatu „kolmas hiiglane“
Miks suudavad inimesed muutuda?
Traumat ei ole olemas
Viha mõeldakse välja
Kuidas elada mineviku kontrolli all olemata?
Sokrates ja Adler
Kas sa oled vastuvõetav just sellisena, nagu oled?
Õnnetu olemine on enda valik
Alati valitakse võimalus mitte muutuda
Elu pannakse paika siin ja praegu
TEINE ÕHTU
Kõik probleemid on suhteprobleemid
Miks ei meeldita iseendale?
Kõik probleemid on suhteprobleemid
Alaväärsusega seotud tunded on subjektiivsed eeldused
Alaväärsuskompleks on vabandus
Kiidukukkedel on alaväärsustunne
Elu ei ole võistlus
Keegi peale sinu ei muretse selle pärast, kuidas sa välja näed
Võimuvõitlusest kättemaksuni
Vea tunnistamine ei ole lüüasaamine
Hakkamasaamine ülesannetega, millega elus silmitsi seistakse
Punane lint ja jäigad ketid
Mitte langeda eluvale lõksu
Omamise meelsusest rakendamise meelsusesse
KOLMAS ÕHTU
Vabanege teiste ülesannetest
Vabanemine tunnustusihast
Mitte elada selleks, et rahuldada teiste ootusi
Kuidas ülesandeid eristada?
Vabanemine teiste ülesannetest
Kuidas saada suhteprobleemidest vabaks?
Gordioni sõlm tuleb läbi raiuda
Tunnustusiha aheldab
Mis on tõeline vabadus?
Suhtekaardid on enda käes
NELJAS ÕHTU
Kus on maailma kese?
Individuaalpsühholoogia ja holism
Suhete eesmärk on ühtsustunne
Miks ollakse huvitatud ainult iseendast?
Sina ei ole maailma kese
Laiema kogukonna hääle kuulamine
Mitte noomida ega kiita
Julgustav lähenemine
Kuidas tunda end väärtuslikuna?
Elada olevikus
Inimesed ei oska end korralikult rakendada
VIIES ÕHTU
Siiralt siin ja praegu elamine
Liigne eneseteadlikkus lämmatab inimese mina
Mitte enesejaatus, vaid enese aktsepteerimine
Usalduse ja enesekindluse erinevus
Töö olemus on panus üldisesse hüvangusse
Noored kõnnivad täiskasvanutest eespool
Töönarkomaania on eluvale
Õnnelik võib olla kohe praegu
Kaks teed, mida mööda käivad need, kes tahavad olla erilised
Julgus olla normaalne
Elu on hetkejada
Ela nii, nagu tantsiksid
Heita valgust siinsele ja praegusele
Suurim eluvale
Anda tähendus näiliselt tähenduseta elule
Järelsõna
Arvustused
„Julgus mitte meeldida“ julgustab eesmärke seadma ja püüdlema nende poole. Enda puudujääke tunnistades vabaneme nende varjamisest. Olen see, kes ma olen.
Igaühel on võimalus olla märkimisväärne ja väärikas just siin ja praegu ning aktsepteerida oma mina, nagu see on. Ja olla piisavalt julge, et muuta seda, mida muuta saab. See on enese aktsepteerimine, mille kohta kasutas Alfred Adler, kelle mõtteid ja filosoofiat raamat „Julgus mitte meeldida“ koondab, terminit „jaatav loobumine“.
Adler oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Ta leidis, et meie elu väärtuse määrab see, kuivõrd me suudame suurendada teiste elu väärtust. Hoolivus teiste suhtes, kogukondliku kokkukuuluvuse tunne on neurooside kindlaim tõke.
Alaväärsustunde kammitsev taak
Adleriaanlik psühholoogia on julguse psühholoogia. Inimese õnnetuses ei saa süüdistada tema minevikku, keskkonda või seda, nagu ta poleks õnneks kõlblik. Tal on vajaka üksnes julgusest olla õnnelik. Seejuures saab õnnelik olla hetkest, mil inimene seda ise otsustab.
Julgus olla õnnelik sisaldab julgust mitte meeldida. Adleri mõtteviisi kohaselt muutuvad seejärel kõik suhted kerguseks. Tema sõnul on meil kõigil kaasa sündinud alaväärsustunne, millele võib lisanduda alaväärsustunne puudest, väärkohtlemisest või sellest, kui öeldakse, et sa pole piisavalt hea või sama hea kui teised.
Adleriaanlik filosoofia ütleb, et kui tunned, et elu pole elamisväärne, siis on vaja teha otsus ja seejärel lõpp senisele elustiilile. Vabandusi, nagu „Kui oleks ainult aega, kui oleks sobivaid tingimusi!“, leiab alati. Siin ja praegu on hetk, mis muudab su elu. Üksnes pingutades saavutatakse eesmärgid.
Trauma mõju enesemääratlusele
Adleriaanlikus psühholoogias mõeldakse eesmärkidest olevikus, mitte põhjustest minevikus. Kogetu ei ole meie edu või läbikukkumise tegelik põhjus. Me ei kannata kogemuste šoki – trauma – käes, vaid me muudame selle millekski, mis teenib meie eesmärke. Meid ei määratle kogemused: enesemääratlus tuleneb tähendusest, mille me kogemustele anname.
Mis on elu mõte? Milleks me elame? Adleri meelest pole ühest elu mõtet olemas. Elame maailmas, kus meid ründavad kõikvõimalikud õudused, meid ümbritsevad sõdade ja looduskatastroofide hävitavad tagajärjed. Raskuse läbielamine pakub võimalust vaadata ettepoole ja mõelda: mida saan nüüd teha? Iga inimene peab ise oma elule mõtte omistama.
Adleriaanlik psühholoogia on enese, mitte teiste muutmisest. Teiste või olukordade muutumise asemel astud sina esimese sammu. Kui muutud, muutuvad ka inimesed sinu ümber. Neil ei ole lihtsalt teist valikut.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.
Julgus mitte meeldida
Kirjeldus
Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Raamat „Julgus mitte meeldida“ aitab elu keerdkäikudes tekkinud sõlmi mõista ning neid lahti harutada.
Raamat võtab kokku Austria psühhiaater Alfred Adleri – psühholoogiamaailma ühe suurkuju Sigmund Freudi ja Carl Jungi kõrval – filosoofilised ning psühholoogilised mõtted ja õpetused. Adler oli Freudi juhitud Viini psühhoanalüütilise seltsi esimeste oluliste liikmete seas. Kui tema seisukohad läksid Freudi omadega vastuollu, lõi ta rühmast lahku ning tuli XX sajandi alguses välja oma originaalsetel teooriatel põhineva individuaalpsühholoogiaga, mida tuntakse adleriaanliku psühholoogiana.
Raamat on üles ehitatud dialoogile elukogenud filosoofi ning endaga pahuksis oleva noormehe vahel, kelle suu läbi jõuab filosoofini lugeja skeptilisus iseenda muutmise ning õnnelik olemise võimalikkuse kohta. Nende vestlustest välja kooruvad põhimõtted aitavad lahti mõtestada enesele andestamise, iseendast hoolimise ja meele puhtana hoidmise kunsti, et oma eluteed minevikutraumadest, ohvri mentaliteedi painavast ikkest ning teiste ootustest vabastada.
Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis, mis annab jõudu murda piiranguid, mida endile ise seame.
„Julgus mitte meeldida“ pakub sümpaatselt ladusas keeles sissevaadet adleriaanliku psühholoogia sügavasse mõttemaailma filosoof Ichiro Kishimi vahendusel.
Raamatu vundamendi moodustavad adleriaanliku psühholoogia kolm lähtekohta: kõik probleemid on suhteprobleemid, inimesed võivad muutuda ja olla sellest hetkest alates õnnelikud ning küsimus pole võimes, vaid julguses, mis võib muuta inimese maailmavaadet.
Oma elu muutmine saab alguse otsusest siin ja praegu. Küsimus on üksnes julguses teha järgmine samm.
Ene Raudla
Kliiniline psühholoog
Lisainfo
Sisukord
Sissejuhatus
ESIMENE ÕHTU
Eitage traumat
Tundmatu „kolmas hiiglane“
Miks suudavad inimesed muutuda?
Traumat ei ole olemas
Viha mõeldakse välja
Kuidas elada mineviku kontrolli all olemata?
Sokrates ja Adler
Kas sa oled vastuvõetav just sellisena, nagu oled?
Õnnetu olemine on enda valik
Alati valitakse võimalus mitte muutuda
Elu pannakse paika siin ja praegu
TEINE ÕHTU
Kõik probleemid on suhteprobleemid
Miks ei meeldita iseendale?
Kõik probleemid on suhteprobleemid
Alaväärsusega seotud tunded on subjektiivsed eeldused
Alaväärsuskompleks on vabandus
Kiidukukkedel on alaväärsustunne
Elu ei ole võistlus
Keegi peale sinu ei muretse selle pärast, kuidas sa välja näed
Võimuvõitlusest kättemaksuni
Vea tunnistamine ei ole lüüasaamine
Hakkamasaamine ülesannetega, millega elus silmitsi seistakse
Punane lint ja jäigad ketid
Mitte langeda eluvale lõksu
Omamise meelsusest rakendamise meelsusesse
KOLMAS ÕHTU
Vabanege teiste ülesannetest
Vabanemine tunnustusihast
Mitte elada selleks, et rahuldada teiste ootusi
Kuidas ülesandeid eristada?
Vabanemine teiste ülesannetest
Kuidas saada suhteprobleemidest vabaks?
Gordioni sõlm tuleb läbi raiuda
Tunnustusiha aheldab
Mis on tõeline vabadus?
Suhtekaardid on enda käes
NELJAS ÕHTU
Kus on maailma kese?
Individuaalpsühholoogia ja holism
Suhete eesmärk on ühtsustunne
Miks ollakse huvitatud ainult iseendast?
Sina ei ole maailma kese
Laiema kogukonna hääle kuulamine
Mitte noomida ega kiita
Julgustav lähenemine
Kuidas tunda end väärtuslikuna?
Elada olevikus
Inimesed ei oska end korralikult rakendada
VIIES ÕHTU
Siiralt siin ja praegu elamine
Liigne eneseteadlikkus lämmatab inimese mina
Mitte enesejaatus, vaid enese aktsepteerimine
Usalduse ja enesekindluse erinevus
Töö olemus on panus üldisesse hüvangusse
Noored kõnnivad täiskasvanutest eespool
Töönarkomaania on eluvale
Õnnelik võib olla kohe praegu
Kaks teed, mida mööda käivad need, kes tahavad olla erilised
Julgus olla normaalne
Elu on hetkejada
Ela nii, nagu tantsiksid
Heita valgust siinsele ja praegusele
Suurim eluvale
Anda tähendus näiliselt tähenduseta elule
Järelsõna
Arvustused (1)
„Julgus mitte meeldida“ julgustab eesmärke seadma ja püüdlema nende poole. Enda puudujääke tunnistades vabaneme nende varjamisest. Olen see, kes ma olen.
Igaühel on võimalus olla märkimisväärne ja väärikas just siin ja praegu ning aktsepteerida oma mina, nagu see on. Ja olla piisavalt julge, et muuta seda, mida muuta saab. See on enese aktsepteerimine, mille kohta kasutas Alfred Adler, kelle mõtteid ja filosoofiat raamat „Julgus mitte meeldida“ koondab, terminit „jaatav loobumine“.
Adler oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Ta leidis, et meie elu väärtuse määrab see, kuivõrd me suudame suurendada teiste elu väärtust. Hoolivus teiste suhtes, kogukondliku kokkukuuluvuse tunne on neurooside kindlaim tõke.
Alaväärsustunde kammitsev taak
Adleriaanlik psühholoogia on julguse psühholoogia. Inimese õnnetuses ei saa süüdistada tema minevikku, keskkonda või seda, nagu ta poleks õnneks kõlblik. Tal on vajaka üksnes julgusest olla õnnelik. Seejuures saab õnnelik olla hetkest, mil inimene seda ise otsustab.
Julgus olla õnnelik sisaldab julgust mitte meeldida. Adleri mõtteviisi kohaselt muutuvad seejärel kõik suhted kerguseks. Tema sõnul on meil kõigil kaasa sündinud alaväärsustunne, millele võib lisanduda alaväärsustunne puudest, väärkohtlemisest või sellest, kui öeldakse, et sa pole piisavalt hea või sama hea kui teised.
Adleriaanlik filosoofia ütleb, et kui tunned, et elu pole elamisväärne, siis on vaja teha otsus ja seejärel lõpp senisele elustiilile. Vabandusi, nagu „Kui oleks ainult aega, kui oleks sobivaid tingimusi!“, leiab alati. Siin ja praegu on hetk, mis muudab su elu. Üksnes pingutades saavutatakse eesmärgid.
Trauma mõju enesemääratlusele
Adleriaanlikus psühholoogias mõeldakse eesmärkidest olevikus, mitte põhjustest minevikus. Kogetu ei ole meie edu või läbikukkumise tegelik põhjus. Me ei kannata kogemuste šoki – trauma – käes, vaid me muudame selle millekski, mis teenib meie eesmärke. Meid ei määratle kogemused: enesemääratlus tuleneb tähendusest, mille me kogemustele anname.
Mis on elu mõte? Milleks me elame? Adleri meelest pole ühest elu mõtet olemas. Elame maailmas, kus meid ründavad kõikvõimalikud õudused, meid ümbritsevad sõdade ja looduskatastroofide hävitavad tagajärjed. Raskuse läbielamine pakub võimalust vaadata ettepoole ja mõelda: mida saan nüüd teha? Iga inimene peab ise oma elule mõtte omistama.
Adleriaanlik psühholoogia on enese, mitte teiste muutmisest. Teiste või olukordade muutumise asemel astud sina esimese sammu. Kui muutud, muutuvad ka inimesed sinu ümber. Neil ei ole lihtsalt teist valikut.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.